Arutelu:Sõnnikuhark

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

"Sõnnikuhang on on universaalne mitmeotstarbeline hang, mida saab kasutada paljude tööde juures tööriistana". Milliste tööde juures?--Hendrix 23. oktoober 2007, kell 17:23 (UTC)

Sitta tõstmine, komposti tegemine sealjuures lehtede ja okste koristamine, rohu tõstmine loomadele ette, kartulikuhjale õlgede peale panemine jne. Üldiselt ikka igasugune millegi tõstmin ehk hangumine.Akra 23. oktoober 2007, kell 17:32 (UTC)
Aitähh kiirparanduste eest.Akra 23. oktoober 2007, kell 17:32 (UTC)

"Sõnnikuhangul on 5-6 haara ehk piid." Pildil oleval sõnnikuhangul on neli. --Ken 23. oktoober 2007, kell 18:02 (UTC)


ÕS 2006 annab vaste 'sõnnikuhark'. Rahvasuus ka 'sitahark'. Sõna 'sõnnikuhang' puudub.--Andrus Kallastu 31. oktoober 2008, kell 15:27 (UTC)

Hang ja hark erinevad EKSS-i järgi selle poolest, et hangul on üks haru teises tasapinnas kui teistel, hargil on kõik ühes tasapinnas. Hangu kasutatakse tõstmiseks, harki ka muuks otstarbeks (näiteks laotamiseks, kaevamiseks). Pildil on sõnnikuhark. Võimalik, et seda kuskil nimetatakse ka sõnnikuhanguks, igatahes säärane sõna on olemas, kuigi seda ÕS-is pole. Igatahes tundub, et sõnniku jaoks sobib hark paremini. Artikli pealkiri peaks minu meelest olema "Sõnnikuhark". Andres 31. oktoober 2008, kell 17:15 (UTC)
Ja ei tohiks sõnnikuharki nimetada hanguks. Andres 31. oktoober 2008, kell 17:16 (UTC)
Siin on selles EKSS hangu ja hargi seletuses midagi mäda. Pole kunagi kuulnud, et öeldakse kartulihark, mis iseenesest pole loogiliselt võttes vale. Põja Eetis räägiti (meiekandis) tavaliselt hangust mitte hargist olgu ta siis milline tahes. Milleks muuks saab sõnnikuhangu veel kasutada kui mitte tõstmiseks.
[1] Sünonüümsõnastik ütleb et hang, hark ja vigel on sünonüümid.Akra 31. oktoober 2008, kell 22:06 (UTC)
Murretes võib sõnade kasutus olla teistsugune kui kirjakeeles.
Sõnnikuharki saab kasutada ka sõnniku laotamiseks.
Võib ju otsida teisi allikaid. Eesti rahvakultuurist on raamatuid kirjutatud.
Sünonüümid ei pea olema täpselt samatähenduslikud. Andres 31. oktoober 2008, kell 22:34 (UTC)
Mis nad siis veel on. EE 9 köide lk 96 Sünonüüm, (kr) keeleüksused, mida võib lausungis vastastiku asendada, ilma et sisu muutuks. ...Akra 1. november 2008, kell 09:46 (UTC)
Sinu viidatud sünonüümisõnastiku eessõnas on öeldud: "Sünonüümireas ei kattu kõik sünonüümid tähendusmahu ega muude karakteristikute poolest."
EE on nähtavasti ebatäpne. Sealsele definitsioonile räägib vastu nii sünonüümisõnastikus öeldu (kui sünonüümid oleksid alati vastastikku asendatavad, siis sellist lauset ei saaks olla) ning sõnaseletus ÕS-is [2]. häälikuliselt erinevatest, aga tähenduselt lähedastest v samastest keelenditest Kui sünonüümid on täielikult asendatavad, siis räägitakse täielikest ehk absoluutsetest sünonüümidest. Kui Sa EE artiklit edasi loed, siis näed, et sünonüümid ei pea olema täpselt kokkulangeva tähendusega. Andres 1. november 2008, kell 10:54 (UTC)
Olen tagasi. Lugesin edasi kohe ja lugesin kohe ka VL 2006-t. Huvitav küll, kirjalikud allikad, mis peaksid rääkima sama juttu, kui internetiteatmikud on erineva sisuga. VL versioon lk 1031 Sünonüüm (kr synōnymos samanimeline) lgv teisendsõna, häälikuliselt erinev, tähenduset samane või lähedane sõna; S-d võivad üksteist erineda stiililise, tundesisuliste ja tahtejõuliste varjundite poolest (nt ilus, kena, tore, meelsdiv kaunis). Siin on ka lahti kirjutatud mille poolest sünonüümid võivad erineda, kuid need ei ole sisulised erinevused. Mõistest absoluutne sünonüüm pole kuulnud ja ei leidnud kuskilt ka selle kohta midagi.Akra 3. november 2008, kell 17:24 (UTC)
Eesti keeles öeldakse kindlasti "täielik sünonüüm". Teistes keeltes öeldakse "absoluutne sünonüüm", ma ei tea, kas nii on ka eesti keeles öeldud.
"Sünonüümisõnastiku" eessõnas [3] on öeldud: "Sünonüümireas ei kattu kõik sünonüümid tähendusmahu ega muude karakteristikute poolest." Seega võivad seal esitatud sünonüümide vahel olla ka sisulised erinevused (erinevused tähendusmahus).
Kui Sa vaatad, mis on öeldud näiteks võõrkeelsetes vikipeediates sünonüümi mõiste kohta, siis Sa näed, et sisuline erinevus võib olla lubatud. Aga meil ei ole praegu oluline, mida sünonüümi all üldse mõeldakse, vaid see, mida konkreetses sõnastikus sünonüümiks loetakse. Andres 4. november 2008, kell 07:38 (UTC)

Muide veel hang tähendab murdesõnana ka kahvelt, kuidas saab kahvlil üks haru teises tasapinnas olla. Ja laotamine eeldab ennem tõstmist (hangu peale võtmist) ja siis laotamist. Kaevata sõnnikuhanguga ei saa.Akra 31. oktoober 2008, kell 22:10 (UTC)
Murdesõnastiku järgi tähendab hark enamusel eestimaast hoopis mustrit, või paaris lõunaeesti kihelkonnas ka ärtut.
Murretes võivad tähendused olla teistsugused kui kirjakeeles. Tõstmine ja laotamine on iseenesest erinevad asjad. Kaevamisest oli juttu mitte sõnnikuhargi, vaid üldse hargi puhul. Andres 31. oktoober 2008, kell 22:34 (UTC)
Kirjelda palun laotamist nii nagu sina seda ette kujutad.Akra 1. november 2008, kell 09:46 (UTC)
Mina tean seda riistapuud ainult kas sitahargi või sõnnikuhargi nime all. Hang on heina tõstmiseks. iffcool
Nõukaajal oligi sittahang ainuke sovhooside kolooside heinahang, teisi lihtsalt ei olnud, kui endine talumees kodust kaasa ei võtnud. Ilmselt sinu kandis räägiti nii, kust sa pärit oled.Akra 1. november 2008, kell 09:46 (UTC)
Murdeti vaadates võib-olla selget eristust hargi ja hangu vahel ei ole, aga kirjakeele sõnaraamatus on see tehtud. Andres 1. november 2008, kell 10:54 (UTC)

Kusjuures ma pole näinud ühtegi sitaharki, millel oleks üle nelja pii.
Ning see jutt hanguvarrest. Ma pole päris kindel selles osas, kas vars on ikka tingimata alt kumerusega. Enda mäletamist mööda olen ma sitta tõstnud ka sirge varrega harkidega (kui ikka vars katki läheb siis ma kahtlen, kas ikka iga talunik viitsib mingi kõvera varre tegemisega vaeva näha). iffcool 1. november 2008, kell 00:14 (UTC)
Kui viitsin talus otsida või kui kätte sattub siis teen kuuehargisest ka pildi. Kuskil peaks selline mul olema. Ja sirge varre jutt ja viitsimisest on küll puhas linnamehe jutt. Kiiruga pandi ja vars uuesti otsa ja võis jääda sirgeks, kuid hiiljem tehti asi korda, selleks oli talv. Samuti ei ole tööstuslikult treitud varred kõverusega, kuid see on mugandamine.
Kui piisid võib olla ka neli, siis ära kirjuta, et neid on viis või kuus. Andres 1. november 2008, kell 10:54 (UTC)
Ega ma ise väga ei imestakski, kui osadel sitaharkidel piisid rohkem on, aga alguses oli ju artiklis lausa kirjas, et 5–6 piid.
Kuna selliseid asju kasutakse ka tänapäeval ja siis ei tasuka vast ainult minevikuvormis väiteid kasutada. Vanasti kindlasti olid kumerusega ja siis leiti selle tegemiseks võimalused aga tänapäeval on sirgeid varsi lihtsam tööstuslikult toota ning ka talumehed ei viitsi tõenäoliselt tihti ise väga jamama hakata sellega. Sellega peaks ka artiklis arvestama.
Mul oli vanavanaisa puusepp ja sellest ajast on ikka üht-teist säilinud. Täies mahus puust reha näiteks teeks oma kasutusmugavuse ja kergusega silmad ette kõigile tänapäeval pakutavatele. Minu vanaisa aga juba nende vartega väga jamada ei viitsi ja veel nooremad mehed viitsiksid arvatavasti veelgi vähem.
Kusjuures võiks vist ära märkida ka selle alumise osa kõrguse, sest muidu võib osadel mulje jääda, et sõnnikuhark ongi ainult meetri kõrgune. iffcool 1. november 2008, kell 11:28 (UTC)

P.S: Mina olen sõnnikuhargiga kaevanud küll nii, et ei tasu öelda et ei saa. iffcool 1. november 2008, kell 00:17 (UTC)
Fotikaga saab ka naela seina lüüa, nii et ei saa õelda et fotikas naelalöömiseks ei kõlba.Akra 1. november 2008, kell 09:46 (UTC)
Igatahes on EKSS-is öeldud, et harke kasutatakse ka kaevamiseks. Andres 1. november 2008, kell 10:54 (UTC)
No ega kaevamiseks on muidugi paremaid riistu (piid peaksid laiemad olema) ja seda kasutaks kaevamiseks küll ainult siis kui midagi paremat hetkel tõepoolest käepärast ei ole. iffcool 1. november 2008, kell 11:28 (UTC)

Hangud on ka põhu, vilja jm tõstmiseks. Andres 1. november 2008, kell 06:35 (UTC)
Loomulikult on-Akra 1. november 2008, kell 09:46 (UTC)
See oli vastus iffcoolile. Andres 1. november 2008, kell 10:54 (UTC)
Vilja tõstmise kohapealt mainiksin küll, et seda varianti, ei kasutata enam üsna ammust aega :)
Ma ei hakkand lihtsalt kõiki võimalusi kirja panema, sest neid on üsna rohkelt ja põhimõte sai nagu juba edasi antud.
P.S: Mind võiks ikka Ivo-ks nimetada. Nimi on mul ju kõigile teada. Kasutajanimeks tundub Ivo mulle lihtsalt liiga lühike ja see teine nimetus on mul levinud puhtalt kasutajanimena (mõtlesin teise välja ikka üsna ammu enda esimese e-kirja aadressi juurde kuna numbrid pole mulle säärases nimetuses just väga meelepärased). iffcool 1. november 2008, kell 11:28 (UTC)
Jah, kui vilja tõstmiseks peaks kirjutatama, tuleb seda nähtavasti minevikus teha. Igatahes tuleb rääkida ka mineviku rahvakultuurist.
Palun vabandust! Kui Sa kirjutad alla, siis on kogu aeg silme ees "iffcool", seetõttu tuleb see nimi mul enne pähe kui "Ivo". Ja peale selle, kui öelda "Ivo", siis võõramad kasutajad ei saa aru, kellest jutt on. Andres 1. november 2008, kell 11:55 (UTC)
Muutsin artiklit nõnda, et see vastaks minu nägemusele. Kui keegi leiab, et see ei sobi, eks muutku tagasi.
Tegelikult pole ma väga kindel, et seda isegi minevikus vilja tõstmiseks kasutati kuna hangudega oleks seda kõrrehunnikut hõlpsam tõsta ja kui viljakõrred peaksid olema veel saatidesse seotud pole üldse tarvidust sellise tööriista kasutamise järele.
Samas olen mina sellega tõstnud ja laotanud lisaks sitale ka näiteks põhku (loomade allapanu) ja rohtu (silohunnikute kile katmine) ning küllap veel miskit. Samuti võib sellist kasutada ka näiteks tihkemate heinakuhjade lammutamiseks, et loomadele oleks midagi ette viia. iffcool 2. november 2008, kell 21:05 (UTC)
Mina rääkisingi sellest, et hanguga tõsteti ~vilja. Andres 2. november 2008, kell 21:11 (UTC)
Oih. No hark ja hang on sarnased sõnad ikkagi ;) iffcool 2. november 2008, kell 21:15 (UTC)

Huvitav, huvitav. Miks sitahargiga umbrohtu juurida ei või?--Andrus Kallastu 3. november 2008, kell 20:03 (UTC)

Naase leheküljele "Sõnnikuhark".