Arutelu:Katoliku kirik

Õpetuslikult valitseb katoliku kirikus tomism.

See on minu meelest kahemõtteline. Tomismil ei ole katoliku kirikus dogmaatist tähtsust: katoliiklane ei pea olema tomist. Tomism on küll katoliku kirikus teatud mõttes domineeriv õpetus, kuid tuleb täpsustada, mis mõttes.

Toimub koguduste jaotamine õigeteks (ortodoksia) ja valedeks.

Mis see tähendab? Andres 21. august 2005, kell 13.56 (UTC)

---

Materjal, mis tuleb integreerida:

9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma. 1054. aasta Suure kirikulõhe tulemusena, kiriklikus hierarhias Rooma patriarhi (paavsti) alla koondunud nn. läänekirik.

Katoliku kiriku moodustavad kogudused on koondunud Rooma paavsti vaimuliku juhatuse alla. Katoliku kiriku struktuuri iseloomustab tsentraliseeritus ja hierarhia.

Katoliku kirik on üks võimsaimaid religioosseid organisatsioone ning üks võimsamaid organisatsioone üldse.

Õpetuslikult valitseb katoliku kirikus tomism. Toimub koguduste jaotamine õigeteks (ortodoksia) ja valedeks. Kristliku õpetust katoliku kirikus suunavad paavst ja kirikukogud.

Andres 29. jaanuar 2006, kell 17.07 (UTC)

---

Selles artiklis võiks olla ka alajaotus katoliku kiriku kohta Eestis. Üksikasjalikum esitus võiks jääda eraldi artiklisse. Andres 21. juuni 2006, kell 19.20 (UTC)

---

Eestikeelne ametlik nimi on Rooma-Katoliku Kirik. Vaata näiteks [1]. Andres 12. juuli 2007, kell 05:33 (UTC)

Ma ei tea, kas see vahe on ainult minu peas, aga mina näen erinevust roomakatoliku kiriku kui ideoloogia (paremat sõna ei tule pähe) ja Rooma-Katoliku Kiriku kui institutsiooni vahel. Eesti Kirikute Nõukogu räägib sellesse kuuluvatest kirikutest kui asutustest, seetõtu seal ka läbivad suurtähed. Näide EELK lehelt: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on asutatud 1917. aastal... Luteri kirikusse kuulus siis 127 kogudust. Esimeses lauses asutus, teises kui midagi muud, arvan, et kui "luteri" ei alustaks lauset, oleks seegi väikese tähega.--Ken 12. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)

Selles artiklis räägitaksegi asutusest või institutsioonist. Ideoloogiast on jutt artiklis Katoliiklus. Andres 12. juuli 2007, kell 07:44 (UTC)

Võib kasutada ka väikesi tähti, aga ametlikes nimedes on suured tähed. Andres 12. juuli 2007, kell 07:44 (UTC)

Milles seal ametlikkus väljendub? Minu meelest on viidatud leheküljel tegu juhusliku halvasti suurtähestatud nimekujuga, mida on soovitud teiste liikmete nimedega ühtlustada. Ka on ühendus registreeritud teise nimega. Viidatud nimekuju käib vaid Eestis tegutseva kiriku kohta, mitte katoliku kiriku kohta laiemalt. Seda "ametlikku" nime minu meelest pole tarvis ära tuua, vähmeasti mitte esimeses lauses. Pikne 3. detsember 2013, kell 13:03 (EET)

Mis nimega ühendus on registreeritud? Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 19:06 (EET)

See nimi on ka kodulehel: [2]. Aga ühenduse nimi on Katoliku Kirik Eestis? Minu meelest see ei loe. Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 19:09 (EET)

Registreeritud on "Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur". Põhimõtteliselt nõus, et ei loe, aga minu meelest ükski neist suurte tähtedega kirjutatud variantidest ei vääri siinkohal ja eriti esimeses lauses esiletõstmist. Kolmas variant Katoliku Kirik Eestis ilmestab omakorda, et polda järjekindlad ja ametlikkus pigem ei tähendagi siin midagi. Pikne 6. detsember 2013, kell 20:42 (EET)

Mis mõttes ei tähenda? Miks ei vääri esiletõstmist? Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:08 (EET)

Kui viitsiks otsida, küllap siis leiaks, kuidas ametlikes dokumentides kogu kirikut nimetatakse. Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:09 (EET)

Noh, siin toodud nimi pole tegelikult ametlik või vähemasti on segane, mille poolest ta ametlik on. Eestis registreeritud nimi aga on käib märksa kitsama jaotise kohta kui kogu katoliku kirik. Pikne 9. detsember 2013, kell 16:18 (EET)

Jah, me ei saa väita, et see nimi on ametlik. Aga ametlikes dokumentides ju ometi kasutatakse mingit nime, peab vaatama, mis see on. Andres (arutelu) 11. detsember 2013, kell 19:42 (EET)

Nüüd on siis see küsitav ametlik nimi pandud artikli pealkirjaks. Pole ikka selge, mis kontekstis või miks pidada sellist nimekuju ametlikuks. "Katoliku kirik" ja "roomakatoliku kirik" samas on igal juhul õiged. Minu meelest tuleks pealkiri taastada. Pikne 19. detsember 2021, kell 15:21 (EET)

---

v.a. ristimine, mida võib häda korral toimetada iga inimene ja laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm.

Välja võetud. Üksikasjade käsitlus ja erandid võiks jääda sakramendi artiklisse. 88.196.28.229 1. mai 2014, kell 17:12 (EEST)

Praegu ei ole ju seal seda. Tulemuseks on infokadu. Pane see sinna või kuskile sisse või jäta see siia alles, kuni seda tehtud pole. Siin võiks see olla kas või allmärkusena, muidu on siinne esitus eksitav. Andres (arutelu) 1. mai 2014, kell 17:23 (EEST)

Mis mõttes eksitav? 88.196.28.229 1. mai 2014, kell 18:11 (EEST)

Jääb mulje, et ainult preestritel on võim sakramente jagada, aga tegelikult see nii ei ole. Eks selle mulje vältimiseks see klausel tekstis oligi. Andres (arutelu) 1. mai 2014, kell 19:03 (EEST)

Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett. Väljavõetud lause teine pool: laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm on niisiis eksitav. 88.196.28.229 2. mai 2014, kell 18:41 (EEST)

Lisan hädaristimist puudutava lõigu allmärkusena artiklisse. 88.196.28.229 2. mai 2014, kell 18:41 (EEST)

Millisest allikast Sa need asjad võtad? Katoliku katekismuses on öeldud: "Tavaliselt ristib piiskop või preester, Ladina Kirikus ka diakon. Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene, kui tal on sama taotlus, mis Kirikul." "Ladina riituses on sakramendi jagajateks abikaasad. Nad annavad teineteisele sakramendi, väljendades nõusolekut abieluks." Norra viki artiklis ristimise kohta on veel võimalusi, aga seal pole viiteid. Ma praegu rohkem ei otsinud. Andres (arutelu) 2. mai 2014, kell 19:42 (EEST)

---

Mis eelmisel redaktsioonil viga oli? "1054. aastal tekkinud" ei ole minu meelest ilus väljend. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:50 (EEST)

Ja miks asutus? Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:50 (EEST)

See on kohutav, milline õudus siin religiooni valdkonnas viimasel ajal toimub. Muidugi ei kõlba selline määratlus. -- Toomas (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:17 (EEST)

Pöörasin tagasi. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:36 (EEST)

Minu meelest oli ka senine määratlus halb, seega kirjutasin inglise vikit eeskujuks võttes uue ja minu meelest märksa neutraalsema avalõigu. Vana tekst jäi samuti alles, aga allapoole. Eks lihvida ja parandada annab võib-olla ka uut teksti, aga igal juhul on see mõlemast senisest variandist parem. -- Toomas (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:51 (EEST)

---

Miks siin on "roomakatoliku"? Ka kreekakatoliku kirik on osa katoliku kirikust. Ja mida tõendab link ÕS-ile? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:13 (EEST)

---

Sissejuhatuses on "usuühendusest" saanud "maffiaga seotud kuritegelik usu- ja äriühing". Nii ei lähe. Definitsioon ja ülejäänud sissejuhatus peaks vastama sellele, kuidas usaldusväärsed allikad seda organisatsiooni enamasti kirjeldavad. Äritegevus pole kiriku põhitegevus ja seda ei kirjeldata seetõttu enamasti äriühinguna. Juhuslik allikas, millele on viidatud, kasutab seejuures sõna "maffia" mingis ülekantud tähenduses, mitte kuritegeliku organisatsiooni tähenduses.

Artikkel pole praegu neutraalne, on keskendutud otsesemalt ja kaudsemalt seotud skandaalidele, ning suur osa olulisematest asjadest on jäetud ütlemata. Laste väärkohtlemisest tuleks kirjutada siin kokkuvõtvamalt, pikemalt eraldi artiklis ning seejuures tuleb hoiduda isiklikest hinnangutest ja üldistustest. Üldistusi nagu "kuritegelikud kirikutegelased saadetakse lihtsalt teise piirkonda" viidatud allikas pole (tuleks sobivatele allikatele viidates välja tuua, millise riigi või piiskopkonna ja ajaperioodi kohta see käib).

Angelo Becciust ja kohtuprotsessist tuleks kirjutada vastavates artiklites. Kui seda siin üldse mainida, siis peaks kontekstist välja tulema, kuidas see organisatsioonisse laiemalt puutub. Kinnisvara on vist rohkem seotud Püha Tooliga, mitte selle artikli teemaga. Seos Banco Ambrosianoga on väga kaudne, sellega seonduv peaks ka olema kuskil teises artiklis.

Väärkohtlemine võiks olla siin artiklis mainitud, aga ma pole kindel, kas praegusel kujul sisust kõlbab selle kohta midagi alles jätta. Ülejäänud hiljutised täiendused võiks tühistada. Pikne 19. detsember 2021, kell 15:21 (EET)

huvitav, kes siin kallutatud on? viited on olemas ja kui neid loed tuleb ka välja, miks. katoliku kiriku tegevus pole ainult seotud usuga - aastatuhandeid on see kirik olnud äris. see kõik tuleb välja viidetes. ära kustuta asju, millest sina midagi ei tea. minu arvates pole su (Pikne) teguviis õige, ma sean kahtluse alla sinu tegevuse wikis. katoliku kirik pole sama mis rooma katoliku kirik? kallis mees, loe nüüd inglisekeelset versiooni: "The Catholic Church, also known as the Roman Catholic Church". missugune osa inglise keeles arusaamatu on? minu arvates pole su (Pikne) teguviis õige, ma sean kahtluse alla sinu tegevuse wikis. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelu • kaastöö). --Juhan121 (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 11:38 (EET)

ma tänan allkirjade lisamise eest, aga.... kuidas ma saan igale oma kommentaarile automaatse allkirja lisada? või see pole võimalik WIKIs? Täitsa Topitav Konn (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 12:01 (EET)

Viited iseenesest ei taga, et esitus on tasakaalustatud. Sinu eelmises täienduses olid mõned viited, aga suurem osa sellest oli viitamata ja nagu eespool näidatud, siis vähemalt kahes kohas ei vastanud tekst viidatud allikale.

Ma ootasin enne tühistamist sinu tagasisidet mitu nädalat. Ma arvan, et olin vägagi kannatlik, arvestades, et vähemalt osa sinu täiendusest ei kannatanud üldse kriitikat.

Lühem täiendus, mille nüüd tegid, on ehk küll üldjoontes ja enamvähem sobiv. Sõna "lastepilastamine" küll tundub liiga kõnekeelse ja ebamäärasena, tuleks väljenduda konkreetsemalt. Teised võiks ka arvamust avaldada ja öelda, mismoodi või mis määral seda asja siin artiklis käsitleda.

Nimetusse "katoliku kirik" puutuv on nähtavasti vastuseks Andrese kommentaarile eespoolt. Mulle tundub ka, et see tähendab eeskätt roomkakatoliku kirikut. Aga ma ei ole kindel, võib-olla kuskil allikates räägitakse ka laiemas tähenduses katoliku kirikust (st rooma- ja kreekakatoliku kirik). Ingliskeelsete väljendite tähendus iseenesest ei ole eesti keeles määrav.

Automaatne allkiri tuleb, kui kasutad seda vormi, mis avaneb lingist "vasta". Pikne 3. jaanuar 2022, kell 18:18 (EET)

Kui tahad orgaanilist, käsitööna valminud hipsteriallkirja, siis selle saab nelja tildega: ~~~~. Võimalikuks eeskujuks võib võtta vastava lõigu inglise artiklist. Tõsi, too on peaaegu et liigagi lakooniline, ning ei anna edasi teema ulatust ja tähtsust. Samas ei saa öelda, et kõmulehe sõavara kasutades üksikjuhtumite loetlemine oleks siin parema ülevaatlikkuse taganud. Parem oleks kirjutada korralik ülevaade eraldi artiklisse (praegu Seksuaalse ärakasutamise juhtumid katoliku kirikus) ja teha sellest siia kokkuvõte. Mõistlik oleks otsida, kas leiab mõne soliidse allika, kus oleks juba tehtud jooksev ülevaade (mitte nt kollektsioneeritud peotäis üksikjuhtumeid 2015. aasta seisuga), ning võtta sealt faktid, mis näitavad, kui levinud see probleem tegelikult on, kuidas kirik kui institutsioon süüdistustele suures plaanis reageerinud on, kuivõrd on need juhtumid ilmalikus õigussüsteemis kinnitust leidnud ning kas see on üksikute kohalike kirikute või piiskopkondade teema või esineb kogu maailmas ühtviisi. Ilmselt peaksid eraldi artiklisse jääma peenemad detailid, nt kes konkreetselt sellise harrastusega tegelevad (kas "katoliku kirikus" tähendab ainult preestreid, kõiki vaimulikke, munga- ja nunnaordusid, ilmikuid, katoliiklikke noorteorganisatsioone...?) ning võib-olla möödaminnes ka, kas on mingeid andmeid võrdluse kohta teiste kirikutega (kas see on tõesti ainult (rooma)katoliku kiriku probleem või on nt protestantlikud kirikutes lihtsalt parem PR ja islamimaade usuasutustes ei peeta selliseid praktikaid probleemiks). Ühtlasi oleks mõistlik kirjutada kogu artikkel põhjalikumaks, sest siit on puudu suur hulk olulist faktistikku ja pikk lõik ühe probleemi kohta lühikeses artiklis kisub teema proportsioonist välja. Ennekõike aga tuleks entsüklopeediaartikleid kirjutada niisuguses stiilis, et lugejal ei teki küsimust, kas erutunud kirjutaja tagus rusikaga vastu klaviatuuri. --Ehitaja (arutelu) 3. jaanuar 2022, kell 23:16 (EET)

Seksuaalse ära kasutamise juhtumid katoliku kirikus

Miks te selle lõigu selles artiklis eemaldate? Ja nüüd pikalt ja põhjalikult, palun. Kui minu väljaütlemised teile ei meeldi, ok, aga jätke mu kirjutatu rahule. Ma rõhutan kõik, mida siin kirjutand olen katoliku kiriku käitumise kohta, on viidetega ja on tõlgitud soome ja ingilse artiklitest. Ehk siis, kõik on kontrollitud mitmendat korda. Ärge näppige, muidu läheb asi kangeks. Olete katoliiklane ja proovite teemat vaiba alla lükata? Väga kena, aga see lõhnab tsensuuri järgi ühes riigis, kus mul oli au sündida. Selle riigi lipp oli punast värvi, tuleb ette? Ja asi, mida kangesti vaja oli - sõnavabadus. Ma ei näe teie käitumises vaba sõna, pigem te tahate olla poliitiliselt korrektsed. Milleks? Et teie tore MTÜ äkki ei saa pappi kuna kuskil keegi solvub tõe rääkimise pärast? Ma viin selle teema siit konnatiigist välja. Vaatame, mis siis juhtuma hakkab. Probleem on selles, et see teema peab sellel lehel olema, kuna lastepilastamidega tegelesid ja tegelevad MASSILISELT katoliku kiriku preestrid. Pole päris nii et üks segikammind pervert keeras teismelisele Juhanile taha. Väärkasutamine ja selle salgamine on katoliku kirikus pigem levinud praktika. Lugege lingid läbi. Statistika räägib enda eest. See statistika on kohutav. Täitsa Topitav Konn (arutelu) 5. jaanuar 2022, kell 12:34 (EET)

Keegi pole seda lõiku eemaldanud. Maga kaineks. Ivo (arutelu) 5. jaanuar 2022, kell 19:04 (EET)

Huvitaval kombel on artiklis Õigeusk pikk pühalik ja mesine vulin teoloogiast ja sakramentidest, aga katoliku kiriku artiklit iseloomustab lõik seksuaalsest ärakasutamisest. Tõnenäoliselt on ka katoliku kirikus ristimine ja muud sakramendid ja pühadused olemas (ma ise pole katoliiklane ega teoloog). --193.40.110.66 12. juuli 2022, kell 14:41 (EEST)

Kindlasti on. Artiklit Õigeusk tuleks võrrelda Katoliiklus. Aga väga võimalik, et see artikkel siin pole erapooletu. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 21:17 (EEST)