Arutelu:Rahvamuusika
Wikidatas on eraldi keelelinkide komplektid folk music'ale (folkmuusika ehk rahvamuusika, vt wikidata:Q6282236) ja traditional music'ale (traditsionaalne muusika?, vt wikidata:Q7214467)--Estopedist1 (arutelu) 27. september 2017, kell 18:26 (EEST)
Rahvamuusika tähendas mineviku suulises anonüümses traditsioonis väljakujunenud talupojamuusikat, millest tõsteti esile teatud püsivaid stiilitunnuseid, nagu see on omane vooluloolisele käsitlusele muusikaloos, ning eetilisi, esteetilisi ja etnilisi väärtusi vastavalt tollasele folkloorikäsitlusele. <ref>[[Taive Särg]], [[Ants Johanson]]: [http://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis], Mäetagused 49, märts 2011</ref> "Pärimusmuusika" tuli käibele Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste seas 1990. aastatel. Ametlikult kasutati seda nimetust Viljandi pärimusmuusika festivalil 1994. aastal. Tõstsin need kaks tsitaati praegu välja, sest niimoodi kontekstist väljarebituna on nad mõttetult keerulised ja eksitavad. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2018, kell 01:45 (EEST)
- Pärimusmuusika vääriks eraldi artiklit, sest selle mõiste fookus on mujal kui rahvamuusikal. Ja need definitsioonid võiksid olla ikkagi kuskil artiklites lõpuks sees. Viidatud allikas on täitsa hea ja usaldusväärne: artikkel eelretsenseeritavast teadusajakirjast, yks autoritest tunnustatud etnomusikoloog. Teema ongi kontseptuaalselt problemaatiline, keeruline ja vaieldav. -- Ohpuu (arutelu) 7. september 2018, kell 10:15 (EEST)
- Pärimusmuusika vääriks eraldi artiklit. Võimalik. Nimetatud artiklit lugedes näib, et tegu on pigem esteetilise, ideoloogilise ja turundusliku aspekti, mitte aga kahe mõiste sisulise erinevusega. Lihtsalt niimoodi kontekstist väljarebitud tsitaate kasutades võib tõepoolest jääda selline mulje.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2018, kell 11:50 (EEST)
- Pärimusmuusika on igatahes eraldi mõiste. Kuna tegu pole bioloogiliselt ega kvantitatiivselt määratletavate entiteetidega, vaid kultuurinähtustega, on ideoloogilised ja esteetilised eelistused määravad. Kultuuri uurides tuleb selliste asjadega lihtsalt arvestada, paljud mõistelahingud sotsiaal- ja kultuuriteaduste eri koolkondade vahel ongi ideoloogilised, kohati lausa poliitilised. Rahvamuusika ja pärimusmuusika on defineeritud erineva kultuuritausta põhjal ja põhimõtteliselt sisaldavad ka mõnevõrra erinevaid kultuurinähtusi, kontseptuaalne pagas on neil erinev; yks on pigem 19. sajandi mõiste ja teine pigem 21. sajandi mõiste (vrd muutunud moodi, mille järgi "orientalistika" ei ole enam salongikõlbulik sõna). Seda kõike peaks arvesse võtma ja viidatud artiklis on põhimõtteliselt räägitud kahe mõiste erinevusest. Võiks olla võimalik leida ka teisi ja miks mitte ka paremaid allikaid. Ma ei oska sellest konkreetsest kultuurikonfliktist nende kahe mõiste vahel praegu neutraalselt, objektiivselt ja allikate põhjal kirjutada, kuna need tähelepanekud põhinevad enamasti suuliselt vahendatud infol ja isiklikel tähelepanekutel; hägune tunnetus justkui oleks, aga formulatsioone võtta pole. Särje-Johansoni artiklit ma allikana tunnustaksin ja praegu lepiksin sellega, kui väljatõstetud osa oleks lihtsalt siin artiklis sees. Selle lause tõepärasuse ja adekvaatsuse kohta ei oska ma midagi ytelda, siin võiks ka allikas olla (nt kui see on lihtsalt maakeelne vaste traditional music kohta ja mõiste sisustamine järgib yldjoontes selle rahvusvahelist sisu, siis võiks sõnastus seda arvestada): ""Pärimusmuusika" tuli käibele Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste seas 1990. aastatel. Ametlikult kasutati seda nimetust Viljandi pärimusmuusika festivalil 1994. aastal."
- On ka pärimustants, mille kohalik akadeemiline autoriteet on Sille Kapper. -- Ohpuu (arutelu) 7. september 2018, kell 14:42 (EEST)
- Veidi analoogne on see, et sisuliselt oluliselt erinevate mõistetena on olemas nii võru keel kui ka Võru murre, kuigi nad võivad viidata enam-vähem samadele keelekujudele. -- Ohpuu (arutelu) 7. september 2018, kell 14:47 (EEST)
- Pärimusmuusika vääriks eraldi artiklit. Võimalik. Nimetatud artiklit lugedes näib, et tegu on pigem esteetilise, ideoloogilise ja turundusliku aspekti, mitte aga kahe mõiste sisulise erinevusega. Lihtsalt niimoodi kontekstist väljarebitud tsitaate kasutades võib tõepoolest jääda selline mulje.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2018, kell 11:50 (EEST)
Pärimusmuusika eristamine sellest artiklist vajaks endiselt hädasti lahendamist. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. mai 2019, kell 15:16 (EEST)
- Endiselt probleemiks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. detsember 2019, kell 17:22 (EET)