Arutelu:Psühholoogia

Viimase kommentaari postitas Andres 9 aasta eest teemas Psüühika ja käitumine.
See artikkel kuulub Vikiprojekti, mille eesmärgiks on tõsta psühholoogia kohta käivate artiklite kvaliteeti. Vaata Vikiprojekt Psühholoogia.

Artikli algtekst on võetud ENEKE-sest. Andres 15:31, 18 Jan 2004 (UTC)

Tuleks kõvasti kohendada. Näiteks jääb siit mulje, et loomapsühholoogia ei ole psühholoogia. --Oop 22:40, 8 Dec 2004 (UTC)


Psühholoogia on filosoofia teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja hinge (psüühikat, tajud-aiatingud-mälud).

Selline lause küll ei kõlba. Psühholoogia ei ole filosoofia osa, samuti mitte hingeteadus. On olemas ka loomapsühholoogia.

Tõsi küll, varem psühholoogia oli filosoofia osa ja uuris hinge, aga sellest tuleks rääkida tagapool. Andres 20:00, 1 Mar 2005 (UTC)


Mõisted on loendatud tähestikujärjekorras. Andres 08:10, 14 Mar 2005 (UTC)

Psühholoogia muuda

Psühholoogia - teadus, mis uurib inimeste (ja loomade) hinge ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise - õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest - teadus inimese psühhikast: Olemus, avaldumisvormid, toimimise seaduspärasused, osa looduses ja ühiskonnas.


Siia on paigutatud põhiliste sotsiaalteaduste mall, aga psühholoogiat selles mallis ei ole. Andres 27. veebruar 2007, kell 05:57 (UTC)

kohe mitte ei meeldine selline väljend - "psühholoogiline põhjus". Näiteks - 'suitsiidi psühholoogilised põhjused'. Kas tõesti on psühholoogia nii paha ja kuri distsipliin, et põhjustab suitsiide??? Pigem on ikka suitsiidide põhjused psüühilised. Samuti ei saa öelda, et 'suitsiidi psühhiaatrilised põhjused'. Ja järgnev lause oleks ka üsna totter - "Puuduliku arvutusoskuse matemaatilised põhjused"...--Hendrix 12. mai 2007, kell 08:03 (UTC)

Teadusharu muuda

Psühholoogia jaguneb eelteaduslikuks ja teaduslikuks psühholoogiaks.

Kui eespool on öeldud, et ta on teadusharu, siis kuidas ta saab jaguneda eelteaduslikuks ja teaduslikuks? (Kauss on teatud liiki anum; kausid jagunevad anumlikeks ja eelanumlikeks?) Minu meelest see lauseke ei anna mingit informatsiooni. Ettepanek on selle asemel kirjutada: "Psühholoogiaks nimetatakse mõnikord ka igasuguseid arvamusi psüühika kohta, (sõltumata nende teaduslikkusest)." Lebatsnok 23. mai 2007, kell 10:28 (UTC)

Nõustun täielikult. --Lulu 23. mai 2007, kell 12:35 (UTC)

Psühholoogiaks nimetatakse psühholoogilist eripära. Andres 23. mai 2007, kell 15:21 (UTC)

Muutsin artikli algust. Minu mulje järgi on selline definitsioon praegu üldlevinud, peale viidatud allika ka nt ingliskeelses Wikipedias. Lebatsnok 8. juuni 2007, kell 09:38 (UTC)

Mulle tundub siiski, et see definitsioon ei ole päris täpne. Kas psühholoogia uurib ka psüühilisi seisundeid? Kas ta uurib eri inimeste psüühika erinevusi? Kas ka loomapsühholoogia on psühholoogia osa? Andres 8. juuni 2007, kell 10:32 (UTC)
Peale selle, tundub, et käitumine ei ole täpselt see, millest on juttu artiklis Käitumine. Paralleelselt tuleks täpsustada ka käitumise mõistet ning eristada selle sõna eri tähendusi. 8. juuni 2007, kell 10:37 (UTC)

Definitsioonid muuda

Arvan, et tasuks pisut koguda psühholoogia definitsioone. Andres 8. juuni 2007, kell 10:33 (UTC)
Britannica:
scientific discipline that studies mental processes and behaviour in humans and other animals. 

Psychology is the science of individual or group behaviour. The word psychology literally 
means “study of the mind”; the issue of the relationship of mind and body is pervasive in 
psychology, owing to its derivation from the fields of philosophy and physiology. Psychology 
is intimately related to the biological and social sciences. 
Kas võtaks sealt üle esimese lause: "... uurib psüühilisi protsesse ja käitumist inimestel ja teistel loomadel" ?
Mulle tundub, et "protsesse" on kitsendav. Miks siis mitte juba öelda "psüühikat"? Ja teiste loomade puhul on see raskus, et loomade käitumist uurib ka bioloogia haru etoloogia, mis minu meelest ei ole psühholoogia osa. Kui öelda, et psühholoogia uurib käitumist, siis tuleb täpsustada, mis aspektist ta seda uurib. Kui etoloogias ei defineerita käitumist teistmoodi, siis vähemalt uuritakse seda teisest aspektist.
Ka psüühikas puhul tuleb nähtavasti uurida, mis aspektist psühholoogia seda uurib: filosoofiat huvitab psüühika teise kandi pealt.
Britannica ja teised entsüklopeediad ei ole Vikipeediast palju usaldatavamad. Kuigi seal antakse töö teha spetsialistidele, haaratakse seal töösse liiga vähe inimesi ja toimetajate parandused võivad jutu valeks keerata. Peaks otsima käsitlusi, mis spetsiaalselt tegelevad psühholoogia defineerimisega. Täpsustada võib muidugi järk-järgult. Andres 9. juuni 2007, kell 05:53 (UTC)
Käitumine on üldjoontes siiski seesama, mis artiklis käitumine. Ainult et tolles artiklis on käitumise uurimine seostatud biheiviorismiga, mis on ajalooline koolkond ja praeguseks ära lahustunud. Lebatsnok 8. juuni 2007, kell 13:15 (UTC)
Mulle tundub, et käitumist on tolles artiklis defineeritud biheivioristlikult. Minu meelest ei pruugi käitumine olla reaktiivne.
Sõnal "käitumine" on päris mitu erinevat (eri artikleid nõudvat) tähendust, nii et vältimatult tuleb need paika panna. Andres 9. juuni 2007, kell 05:53 (UTC)

The Gale Encyclopedia of Psychology (2nd ed.). 2001. annab järgmise üherealise definitsiooni:

The science which studies behavior and mental processes.

Näib, et see lause oma kolme elemendiga (teadus, käitumine ja psüühilised protsessid) on definitsioonina 1. õige 2. piisav.--Ken 21. juuni 2007, kell 08:06 (UTC)

Mental on "vaimsed" eks ole? Kas "vaimsed" ja "psüühilised" on üks ja seesama? Andres 21. juuni 2007, kell 08:15 (UTC)
Hea küsimus :) Ei oska vastata.--Ken 21. juuni 2007, kell 08:24 (UTC)

Aaro Toomela "Ülevaade Psühholoogiast I osa" 1999. Annab definitsiooni:

Psühholoogia on teadus, mis tegeleb organismide käitumise ja vaimse elu uurimise ja seletamisega

ÕS 2006 ütleb, et:

Psühholoogia [on] teadus psüühikast.

DEFINITIIVSELT: PUHTPRAKTILISELT PSÜHHOLOOGIA UURIB MÕTLEMIST, just mõtlemise uurimine ongi olnud nii psühholoogide eriala kui psühholoogia erivaldkond, erinevalt näiteks psühhiaatriast milline lisaks mõtlemisele käsitles põhjalikult ka tundeid, tahteaktiivsust ja nende omavahelist koostööd nii normis kui ka hälbes. Selles mõttes "psühhiaatria on teadus psüühikast" ja "psühholoogia on teadus mõtlemisest" <JOEL> mulle meeldib ingliskeelne ja täpne "scientific distcipline that studies mental processes etc" milline ütleb täpselt MÕTTELISED protsessid, mitte idiootlikult "vaimsed" - ingliskeelne "mentaalne" eesti keeles sõna-sõnalt "mõtteline", mitte "vaimne", kõik tõlkijad eksisid selle koha peal!!!! <JOEL>

Psüühika ja käitumine muuda

"Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse" - kas käitumine ei ole psüühiline protsess, et ta on eraldi välja toodud psüühika kõrval?--Hendrix 20. juuni 2007, kell 17:07 (UTC)

Kas käitumine on psüühiline protsess?? Eraldi väljatoomise põhjused osaliselt ajaloolised, aga lühidalt võiks öelda, et tegemist on selgelt väliselt jälgitava nähtusega, erinevalt tajust või mõtlemisest.--Ken 20. juuni 2007, kell 19:09 (UTC)
minumeelest on küll käitumine psüühiline protsess - inimene liigutab oma konte ja luid mingil kindlal eesmärgil. Ei ole lihtsalt motoorika. Ja käitumishäired on psühhiaatria huviorbiidis.
Just - on psüühika- ja käitumishäired.--Ken 21. juuni 2007, kell 07:23 (UTC)


inimene koosneb praktiliselt võetuna ajust, mis tarbib 25% verd, aga kaalub mingi tühipaljas osa tervest kehast (1,5:70=?). Inimene koosneb kesknärvisüsteemist ja muust kehast ning see muu keha on selle jaoks, et kesknärvisüsteemi teenida. Seega vaim ehk psüühika ja keha ehk sooma. Kuhu alla panna käitumine? Kas psüühika või sooma alla? Pole vaja hakata arutama, et kõrvutada psüühikat ja soomat pole korrektne, sest psüühika on funktsioon ja sooma on struktuur.--Hendrix 21. juuni 2007, kell 12:51 (UTC)
Evolutsiooniliselt on kogu keha, nii närvisüsteem kui ülejäänud organism selleks, et geneetilist materjali talletada ja selle edasiandmine võimalikuks teha. Kui ütled, et "pole vaja arutama hakata...", siis ei aruta. Aga see ei tähenda, et ma nõustuks Sinu seisukohaga. Loodan, et mõistad ka ise, et see ei ole mitte midagi muud, kui üks võimalik seisukoht.--Ken 21. juuni 2007, kell 19:17 (UTC)

Ka tunded on väliselt jälgitavad--Hendrix 21. juuni 2007, kell 04:01 (UTC)

Ma tunnen nälga. Mida sa näed? Või kui rääkida emotsioonidest - nendega võivad, aga ei pea kaasnema nähtavad näoväljendused. Ekman, kellele viitad, väidab muidugi, et mikromiimika on alati.--Ken 21. juuni 2007, kell 07:23 (UTC)

Nähtavasti psüühika ei taandu käitumisele, kas või sellepärast, et kvaalid käitumuslikult ei eristu. Andres 21. juuni 2007, kell 07:42 (UTC)

kas seksuaalkäitumise juures ei saa rääkida kvaalidest?--Hendrix 21. juuni 2007, kell 13:34 (UTC)
Arvan, et seksuaalkäitumisega kaasnevad elamused (kvaalid) ei ole seksuaalkäitumise osa.
Käitumine on funktsionaalne, kuid kvaalid ei ole funktsionaalsed. Andres 21. juuni 2007, kell 13:38 (UTC)

"Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse" - olen jätkuvalt arvamusel, et käitumine on üks psüühilise protsesse ja seega pole seda vaja eraldi välja tuua. Olen nõus, et psühholoogia lapsepõlves vaadeldi psüühikat ja käitumist eraldi. Aga lapsepõlv on möödas...--Hendrix 8. august 2008, kell 17:58 (UTC)


Psychology is:

  • the science of the mind or of mental states and processes
  • The science that deals with mental processes and behavior
  • The behavioral and cognitive characteristics of a specific individual, group, activity, or circumstance
  • The science dealing with mental phenomena and processes
  • The science of the human soul; specifically, the systematic or scientific knowledge of the powers and functions of the human soul, so far as they are known by consciousness; a treatise on the human soul

Seega, on märkimisväärne hulk definitsioone, mis pea vajalikuks käitumist eraldi välja tuua, kuna käitumine ise on üks psüühilistest protsessidest.--Hendrix 13. september 2008, kell 13:39 (UTC)


Niisugust teadusharu naljalt ei leia, millel oleks üldtunnustatud ühene definitsioon. Arvan, et me ei peaks alustama rangest definitsioonist, vaid vabast selgitusest. Andres 28. september 2008, kell 12:45 (UTC)

eile hommikul kuulsin raadiost "psühholoogilisest vägivallast". Vist ikka peaks selgitama distsipliini olemust.--Hendrix 28. september 2008, kell 12:50 (UTC)
Sõna "psühholoogiline" kasutatakse ka tinglikult, pidamata silmas seost psühholoogiaga. Andres 28. september 2008, kell 13:36 (UTC)

Kas teise ja kolmanda määratluse vahel on oluline erinevus? Andres 10. veebruar 2009, kell 22:15 (UTC)

Ega eriti ei ole jah, kui et siis kolmas on ehk pisut täpsem? Aga teoreetiliselt võib selle teise määratluse ka eemaldada. Tee siis seda ise, kui vajalikuks pead. --kanakukk 10. veebruar 2009, kell 22:20 (UTC).

Tundub, et teatud tähendustes samastatakse üldpsühholoogiat ja eksperimentaalpsühholoogiat: mõlemad uurivad vaimseid protsesse üldiselt. Andres (arutelu) 9. aprill 2014, kell 10:11 (EEST)Vasta


Definitsiooniga on see probleem, et kui me räägime ainult käitumisest ja vaimsetest protsessidest, siis jäävad välja psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Andres (arutelu) 9. aprill 2014, kell 10:20 (EEST)Vasta

0) "vaimsetest protsessidest" on vale väljend, õige väljend on "mõttelised protsessid" 1) AVALAUSE: Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. 2) täpsustan: mitte "psüühilised protsessid" kuid selle asemel "mõttelised protsessid" täpne 3) Siis nüüd see PSÜÜHIKA protsesside süsteem koosneb: <<a) mõttelised protsessid <<b) tundeprotsessid <<c) tahteaktiivsus protsessid 4) nende kolme protsessi koostöös tekibki inimese käitumine 5) kui üks protsess nendest kolmest on hälbes siis paratamatult ka käitumine hälbes

Naase leheküljele "Psühholoogia".