Arutelu:Presidendi käändkond

Viimase kommentaari postitas Kuriuss 1 aasta eest.

Perekonnanime muutmata jätmist nõudis Lennart Meri peatselt presidendiks saamise järel ühes teleesinemises. Kui sellest mingit jälge on, siis ehk ERR arhiivis 1992-1993 saadetes, väiksem võimalus, et nõue jõudis ka trükimeediasse. --Kalev Kask 11. august 2021, kell 11:16 (EEST)Vasta

Minu mälu järgi on sama soovinud ka Kaljulaid, kelle nime käänatakse Kaljulaid-Kaljulaidi. Metzziga (arutelu) 29. detsember 2022, kell 17:50 (EET)Vasta
Väga hea, keelesegadus muudkui süveneb, varsti käänamegi Kalevipoja asemel Kalevipoegi, hõissa. Sillerkiil (arutelu) 29. detsember 2022, kell 17:51 (EET)Vasta

perekonnanime ei käänata enam käändsõnana

See on mõttetus, ka viidatud allikates pole seda öeldud. --Andres (arutelu) 30. detsember 2022, kell 02:49 (EET)Vasta
See, et otsetsitaadina pole seda selliselt sõnastatud, ei tähenda seda, et nähtuse olemuse selline poleks, vikis kasutamegi ju pigem refereeringut, mitte kopeeritud teksti. Kui viidatud materjale lugeda, siis just selline ju selle sisu on: sõna ei käänata nii nagu on ette nähtud. Ja kui on probleem artiklis viie sõnaga, siis võime ju selle ümber sõnastada, mitte terve artikli vääraks sildistada – nähtus ja selle nimetus on olemas. Sillerkiil (arutelu) 2. veebruar 2023, kell 10:42 (EET)Vasta
Mõte ikkagi peaks refereerimisel samaks jääma. Uus sõnastus ka ei vasta päriselt viidatud allikatele, mis räägivad tegelikult üldreeglist ja erireeglitest ning mitte nii väga normist hälbimisest. Võiks öelda, et tegu on nimedega, mida ei käänata nii nagu vastavaid üldnimesid või mida erinevalt neist üldnimedest käänatakse ilma tüvevahelduseta vmt. Pikne 2. veebruar 2023, kell 20:10 (EET)Vasta

Asjad on artiklis natuke vales järjekorras. Sellest nähtusest hakati kõigepealt rääkima siiski juba Lennart Mere presidentuuri ajal, kusjuures kasutati koguni ka sünonüümi "Lennart Meri käändkond". Ja üks põhjuseid, miks seda teemat just Lennart Mere hiilgeajal arendati, oli see, et asjatundlik ja rikas keelekasutus ning üldine keeleline erudeeritus olid loomuldasa Lennart Mere isiksuse osa (st iseloomustasid esmajoones teda, mitte president Rüütlit). Samas on "keeleline patt" tema nime vääriti käänamisel ehk kõige väiksem, sest meil on perekonnanimena (nimetava kujul) märkimisväärselt levinud nii Meri kui ka Mere. Kuriuss (arutelu) 6. märts 2023, kell 15:20 (EET)Vasta

Naase leheküljele "Presidendi käändkond".