Arutelu:Lua

Mida siin täpsemalt vaja keeletoimetada on? See artikkel on ~4600 sõna pikkune, ilma täiendava selgituseta pole mõtet seda malli lisada. Samuti jääb seljuhul arusaamatuks, et kunas malli eemaldada võib. - Neptuunium (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 03:26 (EET)

Palun vaata reegleid ja ära tühista ja kustuta midagi, enne kui oled veendunud, et tead, mida teed.

Pole vahet, kas artikkel on pikk või lühike, entsüklopeediaartklid peavad olema arusaadavas ja korrektses keeles. Ma ei saa aru, kust võtad sina julguse otsustada, et siin see nii on. Veidi tagasihoidlikkust– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.189 (arutelu • kaastöö).

Soovitan vahelduseks seda teilgi teha:

„On viisakas, kui artiklile toimetamismalli lisanud kasutaja artikli arutelus kirjeldab, miks artikkel toimetamist vajab, sest see ei pruugi lihtsalt peale vaadates alati välja paista. Malli lisajal ei ole kohustust artiklit toimetada. Samuti pole kohustust artiklit toimetada artikli loojal või teistel varasematel redigeerijatel, eriti kui malli lisaja pole märkust põhjendanud. Mall eemaldatakse siis, kui artiklit on toimetatud ja ta vastab Vikipeedia artiklile esitatavatele nõuetele. Kui toimetamisvajadus pole ilmne ja kui arutelulehelt (või artikli muudatuste ajaloost) ei selgu, miks on toimetamist tarvis, tohib toimetamismärkuse kustutada.“

– Vikipeedia:Artiklite toimetamine

Artikli pikkusel, muuseas, on küll vahet, sest toimetamismärkust pole kuidagi selgitatud ja seega peaks potentsiaalne toimetaja artikli ise täielikult läbilugema.

- Neptuunium (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 05:30 (EET)

See õpetus käib sisulise toimetamise malli kohta, mitte keeletoimetamise malli kohta, mille puhul on selge, et see pannakse siis, kui on keelevigu. Ma ikkagi soovitaksin vähem ülbe olla ja veidigi enne ümberkorralduste tegemist asjadega tutvuda.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.189 (arutelu • kaastöö).

Ma soovitaksin mitte süüdistada ega moraali lugeda. See ei ole konstruktiivne. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 12:54 (EET)

Minu meelest on üsna loogiline arvata, et need põhimõtted kehtivad kõigi toimetamismallide kohta. Seda enam, et keeletoimetamise kohta pole eraldi juhendit ja keeletoimetamisvajadus pole siin artiklis just ilme. Artiklite (keele)toimetamist defineeritakse juhendis järgnevalt:

"Vikipeedia artiklite toimetamine on tegevus, mille käigus artikleid muudetakse, parandatakse ja täiendatakse eesmärgiga viia need kooskõlla entsüklopeedilise teksti nõuete ja tavadega, eesti keele õigekirja- ja stiilireeglitega".

- Neptuunium (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 05:54 (EET)

Selles juhendis on asjatundmatu jutt ja sinu "loogiline" järeldus on meelevaldne. Seda, et aftikkel keeletoimetamist ei vaja, saab öelda ainult inimene, kes eesti keelt ei oska. Eesmärk ei ole väigikaigast vedada selle üle, kellel on õigus, vaid korrektsed artiklid. Siis võiks oma liistude juurde jääda.

Mulle jääb arusaamatuks, et milliseid juhendeid või reegleid ma siis lugema peaksin, sest antud artikkel kuulub otseselt Vikipeedia reeglite alla ja neid te mul algselt lugeda soovitasite. - Neptuunium (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 06:10 (EET)

Mina soovitan numbriga, st anonüümsel isikustamata kasutajal säilitada rahu ja mitte plõksida (kust võtad sina julguse otsustada, võiks oma liistude juurde jääda). Minu hinnangul on just sellised fraasid ülbed, mitte Neptuuniumi küsimused. Kui juhend on "asjatundmatu", siis tuleb seda kiiremas korras parandada, mitte targutada kaastöötajatega, kes seda juhendit järgivad. --VillaK (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 08:26 (EET)

Ühinen eelkõnelejaga.

Meil on lahkarvamus selles, kas toimetamismalli koos teiste mõneti sarnaste mallidega on sobiv nimetada toimetamismallideks. Minu meelest mitte, sest see tekitab segadust. Adeliine arvab teisiti. Teised ei ole arvamust avaldanud (peale anonüümse kasutaja äsjase avalduse). Andres (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 12:54 (EET)

lugesin ja sain sellise selgituse: artikli kirjutaja on teinud järjekindlalt ja läbivalt teinud vigu liitsõnade ja muude sõnade kokku- ja lahkukirjutamises ning võõrsõnade ortograafias. esineb vigu kirjavahemärkide kasutamises (sh eriti lauselühenditarindites). artikli stiili võiks kohati teha entsyklopeedilisemaks.

ma yldiselt ei ole arvanud, et nimelt iga keeletoimetamismärge vajab selgitust. arvan õigupoolest siiani, et see märge on selline, mille saab kiirelt lisada, kui ei ole endal mahti toimetada. meil on siinses kogukonnas hulk häid ja aktiivseid keeletoimetajaid, kellele see märke lisamine võib olla piisavaks märguandeks, et tegutseda. minu poolest võib säärane praktika jätkuda.

muude, sisulisemate toimetamismärgete kohta loeksin kyll põhjendusi, miks see on lisatud. vaidlustamis- või liitmismärke juures on minu meelest selgituse lisamine möödapääsmatu. -- Ohpuu (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 10:10 (EET)

Minu meelest meil on ligikaudne konsensus, et keeletoimetamismärkusi pole tarvis põhjendada ja need võib ära võtta see, kes leiab, et artiklis on keelega kõik korras. Siin on see praktiline põhjus, et märkus lisatakse juhul, kui endal pole parandamiseks aega või jõudu, aga märkuse põhjendamine on suurem töö kui keeletoimetamine ise.

Vaidlustamise puhul on põhjendamine muidugi möödapääsmatu, aga toimetamis- ja eriti liitmismärkuste puhul on mõnikord asi ilmne, ja sellistel juhtudel pole põhjendust tingimata tarvis. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 13:00 (EET)

Mulle paistab, et oleks selgem kui eristada sisutoimetamist keeletoimetamisest, sh nimetada vastavaid malle erinevalt. Vastasel juhul tekitavad mallide nimetused just uutes kasutajates pidevat segadust. Tavaloogikat rakendav inimene mõtleks ju nii, et toimetamine on üldnimetus ja keeletoimetamine on üks selle alamliik. Ja kui põhjendamata toimetamismallid võib eemaldada, siis järelikult võib ka põhjendamata keeletoimetamismalli eemaldada. Seda peab spetsiaalselt teadma, et siin Vikipeedias keeletoimetamine ei ole toimetamise alamliik ning seetõttu on ka mallide kasutamise ja kustutamise reeglid erinevad. Ja seda spetsiaalset teadmist tuleb siis igale uuele kasutajale selgitada. Lihtsam oleks luua selgem terminoloogiline eristus ja nimetada neid malle nii, et nimetus oleks ennastselgitav. --VillaK (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 16:09 (EET)

Ma näiteks pole siiamaani aru saanud, et miks osade arvetes ei sobi siin keeletoimetamist toimetamise alamliigina määratleda.

Samuti on see põhjendamise osa kahtlane. Kui on ikka ilmne, et asi vajab toimetamist, siis milleks põhjendusi kirjutada. Ja kui kuskil on mõni väike viga, siis malli lajatamise asemel võiks otse vastava probleemse koha ära märkida ning mallid reserveerida vaid nendeks puhkudeks, kus probleem on ulatuslik. Praegune olukord pole ei piisavalt paindlik ega kergesti mõistetav. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 16:20 (EET)

Mh. Probleem pole selles, et keeletoimetamine on toimetamise alaliik, vaid selles, et toimetamiseks nimetatakse nii sisutoimetamist kui ka ülemmõistena sisutoimetamist, keeletoimetamist, vikindamist jne.

Nõus, et kui on ilmne, siis põhjendust pole tarvis. Aga kui teisele pole ilmne ja ta küsib, siis tuleb põhjendada.

Meil ei ole piisavalt malle probleemsete kohtade äramärkimiseks. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 02:46 (EET)

---

Alguses on vist portugalikeelne hääldus. Ma ei ole kindel, et seda siia tarvis on. Igatahes oleks tarvis märkida, kuidas seda eesti keeles hääldada tuleks. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 02:48 (EET)