Arutelu:Konstantin Päts

Lause tekstist: Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. ja küsimus selline, et entsüklopeedia peaks olema ikkagi erapooletu ja esitama fakte ilma otseste poole- või vastuhoiu avaldusteta. Sellest lausest ilmneks justkui, et Pätsi riigipööre oli kangelastegu. Sisuliselt ta lõpetas demokraatliku Eesti eksisteerimise. aga väljend vältis võimulesaamist - see väljend tuleks asendada. Kehtestas eriolukorra, sooritas riigipöörde vms. Tegemist oli ikkagi väikestviisi diktaatoriga kuni 1940nda aastani välja.

Nii sõna "emigreerima" kui ka sõna "emigreeruma" on tarvitusel. Sõna "emigreerima" on minu meelest küll eelistatav, aga ei hakka parandama. Andres 21:54, 30 Jan 2005 (UTC)

Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest (RT 1918, 1).

Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918:

Asutada kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte kuni normalsete olude loomiseni kõik riiklik võim anda. Päästekomitee liikmeteks valida K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.

"1920−1934 ja 1937 I−V Riigikogu liige"

Hm... Kus oli Riigikogu aastail 1934 - 1937, et siis uuesti välja ilmuda?

Kaitseseisukorra tõttu oli Riigikogu tegevus peatatud. --Lulu 16. jaanuar 2006, kell 21.37 (UTC)

Ma ei ole nii loll, nagu arvatakse. Esiteks, tegevus ei olnud peatatud, vaid istungjärk lõpetatud (nagu ka iga eelmise Riigikogu istungjärgu lõpus). Kõik liikmed said edasi oma palka ja neile ei tehtud midagi (on mugav ja maitsekas, ise mitte midagi tehes, sõimata riigipead veriseks fashistlikuks diktaatoriks ja valgeks verekoeraks ja lasta tal endale selle eest palka maksta). Teiseks, kust Riigikogu (või tema liikmeksolek) 1937 uuesti välja ilmus?

Riigikogu ilmus uuesti välja 1936 aasta valimiste põjal, kus valiti uus Riigikogu ja kokku tuli see veebruaris 1937. Akra 1. veebruar 2006, kell 17.02 (UTC)

1936 toimus rahvahääletus ja 1936/37 valiti/kujundati sellel rahvahääletusel saadud volituse alusel kahekojaline Rahvuskogu (mille liige Konstantin Päts ei olnud), mis võttis 1937 vastu uue Põhiseaduse. Riigikogu eksisteeris kuni 31. detsembrini 1937 (incl), mil tema volitused lõpetati (selle ajani said Riigikogu liikmed palka edasi, kuigi nad 1934. aastast saadik koos ei käinud). Uue Põhiseaduse alusel valiti Riigivolikogu ja kujundati Riiginõukogu veebruaris 1938 ja need tulid kokku aprillis 1938.

Armas inimene, kes Sa selle kommentaari siia jätsid, palun tutvu käesoleva artikliga. Kui Sa näed seal mingeid ebatäpsusi vms, siis lisa siia asjassepuutuv kommentaar. --Lulu 23. jaanuar 2006, kell 13.02 (UTC)

Konstantin Päts ei olnud Rahvuskogu liige. Ja Riigikogu liige, nagu teisedki liikmed, oli ta kuni 31. detsembrini 1937 (incl.)

Kas on lubatud lisada siia K. P. loomingu loetelu (tema poolt asutatud asutised, organisatsioonid ja teenetemärgid, tõlgitud raamatud, tema poolt asutatud linnad)?

Jah, kindlasti võiks lisada. --Lulu 1. veebruar 2006, kell 13.56 (UTC)

Vabaduse Risti asutamise kuupäev on võetud Vabaduse Risti põhikirjast

Mnjah, tuleks ytelda. K.P. poolt asutatud ehk siis, kui vastava statuudi vms peal on tema kui riigiametniku allkiri... Ma ei tea, kas seda nimetada just K.P. loominguks... On kaks asja: kas antud isik on ise midagi loonud, või on riikliku institutsiooni (riigivanema vms) kaudu midagi ellu kutsunud, rajatud, loodud. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks antud biograafilises artiklis "loomingu" alajaotuse all rääkima siiski ja eelkõige antud isiku (isiklikust) loomingust. Vabandan, kui väikse segaduse tekitasin oma eelmise kommentaaris sisalduva soovitusega. Saan aru kyll, et nii mitmetegi K.P. poolt loodud või asutatud institutsioonide vms puhul oli samal ajal tegemist ka tema enda isikliku initsiatiiviga. Aga see tuleks sellisel juhul pikemalt lahti kirjutada. --Lulu 1. veebruar 2006, kell 18.42 (UTC)

Nõustun Lulu aruteluga. Autorlus on oma kätte ja mõistusega tehtud asi. Kui K.P tegi selle ise, siis on autor, või kui joonistas eskiisi ja keegi tegi valmis on kaasautor. Kõigil muudel juhtudel saab rääkida isegi kaasautorlusest tingimisi. Juhul, kui käis välja idee ja kirjutas alla kehtestamise paberid, siis see K.P. autoriks ega kaasautoriks ei tee. See oli Tema TÖÖ.Akra 1. veebruar 2006, kell 19.09 (UTC)

Jah, pole midagi parata, tõstsin selle lõigu praegu siia:

---

Looming

• Vabadusrist (24. veebruar 1919)
• Riigivapi teenetemärk (7. oktoober 1936)
• Valgetähe teenetemärk (7. oktoober 1936)
• Looduskaitsemärk (27. veebruar 1940)

---

See tuleks artiklisse tagasi integreerida, aga mul ei ole hetkel yhtegi ideed, mis selle alajaotuse pealkiri võiks olla. "Looming" igatahes ei sobi. --Lulu 1. veebruar 2006, kell 20.13 (UTC)

Asutatud autasud?--Boy 1. veebruar 2006, kell 20.47 (UTC)

---

Kas ta ei ole Iru valla aukodanik? Andres 4. märts 2006, kell 09.52 (UTC)

Tõtt öelda, ma ei ole selles kindel. See oli võetud ühest 1940. aasta ajalehest (Uus Eesti). Võtaks selle maha, kuni leian kindlama allika.

Kes oli K. P. järglane Vabariigi Presidendi ametis: Jüri Uluots või Johannes Vares (see küsimus ei näita minu madalat IQ-d, lihtsalt tahan teada, kumb neist on Wikipedia seisukohalt õige järglane)?

Kuna 1940 aasta "valimised", mille tulemusena Vares-Barbarus võimule sai polnud demokraatlikud valimised oli järgmine Uluots--Boy 19. märts 2006, kell 11.13 (UTC)

Vikipeedial endal ei ole seisukohta. Andres 19. märts 2006, kell 11.17 (UTC)

Ja eelpool toodu erinevus artiklis kirjutatuga annab sellest tunnistust ;-)--Boy 19. märts 2006, kell 11.55 (UTC)

Minu meelest tuleks asja nüansirikkamalt käsitleda. Kui Pätsi tegevus presidentiga katkes 17. juunil, kuidas ta sai siis veel hiljem presidendina allkirju anda? Miks ta siis ei lahkunud Kadriorust? Miks 21. juunil käidi tema akna taga? Andres 19. märts 2006, kell 12.26 (UTC)

---

Kas ta ei olnud kunstiaasta patroon? Andres 4. aprill 2006, kell 06.37 (UTC)

Kardan, et see on mingi viga või kahemõttelisus. Ühe 1940. aasta ajaleheteate järgi oli patroon Jüri Uluots.--Metskass 4. aprill 2006, kell 06.53 (UTC)

Postimees, 13. juunil 1940, nr. 157, lk. 5:

Iru rahvamaja avatalitusest osavõtjad tervitavad Vabariigi Presidenti kui Iru valla aukodanikku, kelle tõhusal toetusel on valminud neie kodumaa kaunimaid rahvamaju, ja soovivad Presidendile senist püsivust ja edu eesti rahva elu juhtimisel ja heaolu eest hoolitsemisel

Oletan, et K. P. valiti Iru valla aukodanikuks vahetult enne lõppu, nii et seda ei jõutud jäädvustada üheski teatmeteoses.

Kas on võimalik, et seda ei tule sõna-sõnalt võtta? Andres 12. aprill 2006, kell 16.25 (UTC)

Miks Mona Vabadusristid maha võttis?

Sest ma ei saanud aru millega tegu on. Välja tuleb kirjutada. --Mona 24. mai 2006, kell 12.08 (UTC)

VR liik/järk on eestiaegne ametlik lühend, mis lisati iga Vabadusristi kavaleri nimele ametlikes dokumentides ja visiitkaartidel. Inglise wikis on vastavalt igasuguste Briti ordenite lühendid en:post-nominal letters VC, GC, KG, LG ja mis iganes.

Lugejale arusaamatuid lühendeid pole mõtet kasutada. Andres 24. mai 2006, kell 17.35 (UTC)

Asjatundmatule inimesele on kõik lühendid arusaamatud. Ja kui neid ei kasuta, ei saa keegi neid kunagi teadma. 1930. aastail oli see lühend üldiselt kasutusel, millest tulekski lähtuda.

Vikipeedia ongi kirjutatud asjatundmatule inimesele ja lähtub sellest, et kõik lühendid võivad olla arusaamatud. Seda, et Päts selle autasu sai, saab kirjutada tunnustuste alajaotuses. Arvan küll, et inimene, kes kohtab lühendit VR, peaks Vikipeediast (ja Vikisõnaraamatust) teada saama, mida see tähendab. Ja Vikipeediast praegu saabki. Samuti võiks sellest lühendipruugist kirjutada artiklis Vabadusrist. Aga see ei tähenda, et Vikipeedia ise peaks seda lühendit kasutama. Andres 25. mai 2006, kell 15.36 (UTC)

Küll aga peaks mainitud pruuki Vikipeedias kuskil kirjeldama, nii et vajaduse korral oleks võimalik seda mõista. Andres 24. mai 2006, kell 17.37 (UTC)

1935 osales riigipööret toetanuid koondava, ainsa seadusega lubatud poliitilise organisatsiooni "Isamaaliit" asutamises.

Vaidlustan selle väite. Minu teada ei tehtud Isamaaliidu ainulubamiseks mingit seadust. Täitsa kindlasti olid olemas ja tegutsesid veel vähemalt Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne ja Eesti Rahvuslaste Klubid. Elmar Tambek on öelnud Isamaaliidu kohta järgmist:

Üks on kindel, et President ei olnud Eenpaluga rahul juba enne baasidelepingut. Põhjusi oli mitu.

Üks nendest oli Eenpalu poolt loodud "Isamaaliit". Tollele liidule taheti kangesti anda värvingut, nagu oleks ta asutatud Presidendi soovil ja nagu tegutseks ta Presidendi huvides. Minu teada (need andmed ma sain Viktor Pätsilt) Presidendil ei olnud "Isamaaliiduga" isiklikult midagi tegemist, vaid see oli Eenpalul mõeldud oma seljataguse kindlustamiseks igasuguste võimalike juhtude jaoks. Üheks seesuguseks juhuks arvati Eenpalul olevat võimalus pääseda Vab. Presidendi toolile.

Tsitaat

Kust see tsitaat pärit on? Viidake.--Boy 20. juuni 2006, kell 20.31 (UTC)

Eks ikka sellest kõige elementaarsemast raamatust: Elmar Tambeki Tõus ja mõõn.--Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 06.00 (UTC)

(1934 keelustati kõik parteid)

See on kindlasti desinformatsioon.

Mis allikale viidates Sa seda väidad?

Minule kättesaadavate allikate põhjal see just nii oli. Näiteks väidab Turtola raamatus President Konstantin Päts lk 151-152 "Järgmise sammuna lõpetas ta 1935. aasta märtsis kõikide parteide tegevuse. Vahetult pärast seda asutas valitsus Isamaaliidu. Selle ülesandeks oli tugevdada rahvuslikku ühtsust ja kindlustada riigi püsimajäämine. Teisi poliitilisi organisatsioone või parteisid vaikiva oleku ajal ei lubatud. Parteide keelustamisega kadus ka Pätsi enda omaaegne põllumeeste partei. Ametlikult väideti, et Isamaaliit seisab parteielust kõrgemal ja esindab rahva tõelisi huve.". Samas lk 189-190 (jutt on ajast peale 1937. aasta konstitutsiooni vastuvõtmist - Rahvuskogu valimistest): "Parteide tegevus ei olnud ikka veel lubatud. Päts lõi rahvarinde-nimelise ühenduse, mis oligi ainus organisatsioon kes sai loa valimistööks." ja lk 191: "Isegi 1939. aasta sügise välispoliitiliselt raskes olukorras või baaside ajal ei lubanud ta parteide taasasutamist. --Boy 21. juuni 2006, kell 07.34 (UTC)

Riigi Teatajale. See on minu silmis autoriteetne allikas, mitte mingi finlandiseerunud vasakpoolne soome professor. Nimeta 1934. aasta RT number ja artikkel, kus on parteid keelustatud. Parteide tegevus peatati 1935 (nagu isegi Turtola väidab - mitte 1934; see on ikkagi aastane vahe - või mitte?). Ma ei tea, millal parteid ametlikult likvideeriti (kui sellega üldse 1940. aastaks valmis saadi), kuid oletan, et see toimus pärast 1938. aastat. Ja üldse. mul ei ole siin kõiki kasutatud ja teadaolevaid allikaid (1930. aastate ametlikud väljaanded, Riigiarhiivi materjalid) arvuti kõrval käepärast (enamust ma üldse ei omagi). Seepärast võtab mul reageerimine aega.

Kui Turtola pole Su jaoks piisavalt autoriteetne allikas siis ma tsiteerin teisi allikaid: Küllo Arjaks "A&A Eesti suurmeestest" lk 49: "Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda" või siis EE 14 lk 394 (lause mis Sulle alguses ei sobinud: "Kaldus autoritaarsusesse (V Riigikogu laialisaatmine 1934, kõigi erakondade tegevuse peatamine 1935). Ma arvan, et need võiksid nüüd piisavalt autoriteetsed allikad olla. Ma möönan, et parteide keelustamine on ehk liiga "kõva" sõna....sobivam oleks parteide tegevuse peatamine.--Boy 21. juuni 2006, kell 16.12 (UTC)

Ja veel, minul ei lasu enam kohustust tõestada, et parteid olid keelustatud. Ma olen seda juba korduvalt teinud viidates vähemalt kolmele allikale. Ootaks nüüd Sinu poolset konkreetset allikaviidet, mis minu faktid ümber lükkab.--Boy 21. juuni 2006, kell 16.15 (UTC)

See on vahest Sulle uudis, aga Päts ei avaldanud valitsuse ametlikke korraldusi Turtola teostes, vaid Riigi Teatajas.

Ma möönan, et parteide keelustamine on ehk liiga "kõva" sõna....sobivam oleks parteide tegevuse peatamine Q.E.D.

lause mis Sulle alguses ei sobinud: "Kaldus autoritaarsusesse (V Riigikogu laialisaatmine 1934, kõigi erakondade tegevuse peatamine 1935)

See lause ei sobi mulle ka praegu, kuid ma pole võimeline seda maha võtma. Ka siin on õeldud, et erakondade tegevus peatati, mitte seda ei keelustatud. Mida Sa tõestada tahad? Ma käin kogu aeg peale, et peatati.

Ja veel, minul ei lasu enam kohustust tõestada, et parteid olid keelustatud. See teeb täpselt sama välja, kui keegi teeks siin (näiteks autoriteetsele Eino Saaremaale toetudes) sissekande, et Päts tegi korralduse maha lasta kõik Riigikogu liikmed ja pärast teeks möönduse, et - uups! - tegelikult tegi ta korralduse Riigikogu istungjärk puhkusele saata - aga muus osas jääb kõik endiseks (sest põhimõtteliselt teeb see sama välja) ja minu ülesanne on tõestada, et sellist korraldust pole kunagi tehtud. Keelustamine ja peatamine on kaks eri asja. Arvan, et edaspidisel vaidlusel pole mõtet. --Christopher Robin 22. juuni 2006, kell 05.40 (UTC)

Aga ikkagi, tead sa, millises RT-s avaldati parteide tegevuse peatamise korraldus? --Boy 22. juuni 2006, kell 13.57 (UTC)

Siseministri sundmäärus nr. 1 (RT 1935, 21, 200), antud 5. märtsil 1935, jõustus 20. märtsil 1935. Ja veel. Siseminister oli Kaarel Eenpalu, mitte K. P.!

§ 1. Erakondade ja teiste samu sihte taotlevate ühingute ning nende liitude tegevuse panen seisma.

Esimeses lõikes tähendatud ühingute ja liitude hulka kuuluvad ka igasugused komiteed ja muud organisatsioonid, mis taotlevad politilise võitluse sihte või mis asutatud politilise kihutustöö tegemiseks valimistel või muil säärastel juhtudel.--Christopher Robin 27. juuni 2006, kell 09.01 (UTC)

Täielikkuse huvides lisan ka Ühingute ja nende liitude seaduse (RT 1938, 42, 396) II osa kolmanda lõike:

Käesoleva seaduse jõustumisega kehtivuse kaotanud Ühingute ja nende liitude seaduse alusel asutatud politilised parteid ehk erakonnad ja teised samu sihte taotlevad politilised ühingud ja nende liidud kuuluvad likvideerimisele käesoleva seaduse § 19–22 ettenähtud korras.--Christopher Robin 27. juuni 2006, kell 09.08 (UTC)

Pätsi valitsused

Need tuleb tõsta eraldi artikklitesse. Siia paneb lingi neile.--Boy 21. juuni 2006, kell 07.35 (UTC)

Vikipeedias on tavaliselt valitsuse koosseis valitsusjuhi artiklis. Kui ära ei mahu, siis on teine asi. Andres 21. juuni 2006, kell 09.04 (UTC)

...näiteks teatas ta Jämejalas ükskord oma hooldajale, et peab minema Toompeale Riiginõukogu istungile.

Võin lisada, et samasuguseid haigustunnuseid ilmutas ta juba hiljemalt 1918. aastast. Usun, et see on mingi anekdoot. Tema Buraševo haigusloos on küll kummalisi väiteid, kuid mõelge olukorra peale: olete iseseisva riigi riigipea, kelle maad okupeeritakse juba 15 aastat ja teid ennast hoitakse kinnises vaimuhaiglas. Iga teie sõna võidakse kasutada teie vastu ja haiguslukku kirja panna. Ütlete, et olete Eesti Vabariigi President ja teid tuleks sellele vastavalt kohelda – ja teile vastab mingi sanitar: tean, tean, kõrvalpalatis on kaks Napoleoni. Mõelge Knut Hamsuni ja Risto Ryti analoogilise saatuse peale. --Christopher Robin 20. juuli 2006, kell 07.35 (UTC)

Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil esitas Päts Johannes Vares-Barbaruse ettepanekul tagasiastumispalve, mille parlament 23. juulil rahuldas.

See väide on vale, aga vahest pole detailid kõigile teada. Päts kirjutas tagasiastumise käskkirja ja see läks Riigi Teatajas trükkimisele, kuid nähtavasti ei tundunud see käskkiri piisavalt alandlik ja seepärast mõeldi välja see nn tagasiastumispalve. RT esimesest variandist on/oli? säilinud üks eksemplar ja seda hoidis Ernst Jaakson NY-s enda käes.

Ja tuleb ka märkida, et kumbki akt ei olnud K. P. enda silmis kehtiv (ta luges end Vabariigi Presidendiks kuni surmani), samuti mitte ka Jüri Uluotsa (1944. aasta Valimiskogu protokoll) ega August Rei silmis (käskkiri 9. jaanuarist 1945). --Christopher Robin 20. juuli 2006, kell 08.10 (UTC)

Mustamine

Kui on refereeritud kedagi, paluks tuua viited. Kui pole refereeritud tuleks asi kindlasti ümber sõnastada - see pole neutraalne vaatepunkt.--Boy 20. juuli 2006, kell 12.51 (UTC)

Veidi kahju, arvasin, et olen Eino Saaremaa ilkuva ja mõnitava stiili täpselt tabanud. Põhimõtteliselt olen lapanud kõiki mainitud autoriteete (välja arvatud Tõnisson, kes ise pole vist midagi kirjutanud), lisaks veel artikleid, Eino Saaremaad ja kellegi Tõivelemb Vallaku raamatut Munamäe lahing. Aga taoline lõik peaks artiklis kindlasti olema, neutraalsuse mõttes. Ma ei saa uskuda nii erinevatelt seisukohtadelt tehtud vastukäivaid süüdistusi, mis on üksmeelel ainult ühes - ühe väikeriigi riigipea moraalselt hävitada. --Christopher Robin 21. juuli 2006, kell 07.58 (UTC)

Minule jääb kohe esimeses lauses arusaamatuks, kuidas saab terve mõistusega inimene nimetada Magnus Ilmjärve nõukogude ajaloolaseks kui tema aktiivsem tegevus ajaloolasena sai alguse 1980. aastate teisel poolel – kusjuures sel ajal ta midagi trükis veel ei avaldanudki. Ilmjärv on sündinud 1961, seega on kogu tema viljakam teadustegevuse periood jäänud Eesti Vabariigi 15 aasta sisse. Esimene monograafia ilmus 1993 ja selles küll mingeid nõukogulikke seisukohti ei ilmnenud. Pigem vastupidi.

Kogu see lõik on kirjutatud väga emotsionaalselt ja püüdmatagi neutraalsust säilitada. Tuleks rääkida erinevatest käsitlustest Pätsu tegevuse kohta, mitte nimetada iga isamaaliidulikust ajalookäsitlusest kõrvalekalduvat uuringut mustamiseks või nõukoguliku ajalooteaduse sünnitiseks. Seetõttu on pealkiri "mustamine" juba hinnanguline. Kui see lõik on kellegi tsitaat, siis tuleb see ära märkida. Kui ei, siis sellisel kujul see siia jääda ei või. -- Toomas 21. juuli 2006, kell 08.13 (UTC)

Tõstsin selle alajaotuse tervikuna välja. Sellisel kujul see kindlasti ei sobi, ei aita ka mingid viited.

== Mustamine ==

Konstantin Päts on enim mustatud üksikisik Eesti ajaloos. Seejuures on temale esitatud kõikvõimalikke vastukäivaid ja üksteisele vastukäivaid süüdistusi ja paljastatud teda täiesti erinevate kuritegude kordasaatmises.

Kogu Eesti NSV aja paljastasid objektiivsed ja usaldusväärsed nõukogude ajaloolased(Gustav Naan, Viktor Maamägi, Magnus Ilmjärv, Rein Kordes jpt) tema kui kodanluse juhi natsismi, militarismi ja sõjaks valmistumist Nõukogude Liidu vastu ja kuritegudes töölisliikumise vastu.

Paraku ilmnes 1988. aastaks, et avalikku arvamust see kampaania ei olnud mõjutanud, Konstantin Pätsi mäletati ikka veel ja oli ikka veel üksikuid rahvavaenlasi ja kodnatse, kes lootsid Eesti Vabariigi taastamist.

Tuli välja mõelda midagi rafineeritumat. Lavale tulid uued jõud (Andrus Roolaht (endine Rein Kordes), Gustav Naan (uuesti), Magnus Ilmjärv (uuesti), Heldur Tõnisson jpt). Nüüd ilmusid välja tõendid hoopis selle kohta, kuidas Konstantin Päts oli kogu oma elu jooksul tegelnud ainuüksi Eesti Vabariigi reetmise ja mahamüümisega juba enne selle tekkimist. Reeturlik oli juba tema päritolu ja näoilme. Tõestatult (millegipärast ei oldud neid tõendeid avaldatud Eesti NSV-s) oli ta pidevas otseühenduses Nõukogude Liidu saatkonnaga Tallinnas, saades sealt pidevalt raha ja juhendeid Eesti Vabariigi hävitamiseks. Kõik, mis ta tegi, oli reetmine, diktatuur ja riigipööre. Hendrik Alliku väitel teatati EKP-le juba 1920. aastate algul Keskusest, et Konstantin Päts on reetur ja kogu EKP tegevus oli pühendatud selle reetmise ärahoidmiseks.

See kampaania mõjus palju tõhusamalt kui eelmine. Konstantin Pätsi (mõnikord segi aetud fiktiivse tegelase Konstantin Pätsuga) uskumatutele ja imelistele seiklustele Eesti Vabariigi hävitamisel on pühendatud terve meelelahutustööstuse ja teaduse haru. Nüüd on Konstantin Päts koos tema juhitud riigiga lõplikult ajaloo prügikasti heidetud.

Küsimus ei ole selles, kas süüdistused on õigustatud või mitte. Esitus peab olema asjalik ja erapooletu. Andres 21. juuli 2006, kell 08.48 (UTC)

---

Foto on Commonsis põhjendusega, et avaldamisest on möödunud 70 aastat ja autor pole end avalikustanud. Kas me saaksime seda põhjendust kasutada ka teiste fotode puhul? Kuidas kindlaks teha, et autor pole end avalikustanud? Andres 23. veebruar 2008, kell 11:56 (UTC)

---

Kronoloogia ei kajasta kõiki valitsusi. Andres 18. märts 2008, kell 15:52 (UTC)

Turtola, Hietanen, Bäckman jpt ei vääri nii ebaproportsionaalset esiletõstmist. Ma ei usu, et Zhdanov tuli 1940. aastal Eestisse Pätsi seaduserikkumise eest karistama. --Improvisaator 7. aprill 2009, kell 09:23 (UTC)

---

Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti, kuid on viidatud ka vapside 1934. aasta ebaseaduslikust riigipöördekatsest tulenenud tupikseisule, mille tõttu tal polnud moraalset õigust Nõukogude Liidu analoogilist tegevust hukka mõista.

Selle lause teine pool on kaks korda välja võetud. Kui asi on nii vähetähtis, võiks selle panna allmärkusesse. Andres 7. aprill 2009, kell 09:33 (UTC)

Kas seda teksti tema pildi ümbert ära ei saaks? --Improvisaator 16. juuni 2009, kell 14:08 (UTC)

Maavalitsuse esimees ja administratiivosakonna juhataja alates 11. oktoobrist 1917. --Improvisaator 21. juuli 2009, kell 14:08 (UTC)

---

maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Võimalik, et Tumanova on tüdrukule lihtsalt antud perekonnanimi, kuid tõenäolisem on nime gruusia päritolu, sest nii venestati Venemaal vürstide Tumanišvilide nime.

"Maaomaniku" on pandud "ehitusmeistrist talupoja asemele".

Kas ema nimi oli ka siis Olga Tumanova, kui ta oli ema? Andres 25. august 2009, kell 16:13 (UTC)

Oletusi on siin liiga palju. Võtan viimase lause välja. Andres 25. august 2009, kell 16:14 (UTC)

Riigivapi teenetemärgi kett

§ 4. Teenetemärke annetab Vabariigi President kas omal algatusel või Teenetemärkide Komitee esildisel.

Riigivapi teenetemärgi kett on Vabariigi Presidendi ametitunnus, mida edasi antakse koos Vabariigi Presidendi ametiga. See on ainult ühes eksemplaris ja seda ei annetata kellelegi.

Vabariigi President omab alates ametisse astumise päevast Riigivapi teenetemärgi erisuurpaela, Valgetähe teenetemärgi keti, Kotkaristi I klassi teenetemärgi ning Eesti Punase Risti teenetemärgi I klassi teenetemärgi.

RT 1938, 39, 352 III.

[1] --Improvisaator 14. november 2009, kell 09:52 (UTC)

Ümbermatmine

Henn Latt saatis mulle järgneva kirja:

Eellugu. Käisin 1988.a. Tveri oblastis Buraševos kus õnnestus enamjagu kindlaks teha Konstantin Pätsi matmispaik. Videofilm sai edastatud Matti Pätsile ja siis juba Muinsuskaitse jt. käisid 2 suve seal ning kõik see lõppes edukalt põrmu ümbermatmisega 21.okt. 1990.a. Metsakalmistule. Vikipeedias on kirjutatud et Latt ja Timusk 22.06.1990.a. kaevasid välja, viisid Tallinna ja matsid Metsakalmistule. Meie teene oli see et olime esimesed ning teadustasime Eestit, peale mida meist kui endistest vaikiti. Nüüd käisin 2010.a. Buraševos ning tõin uue info, millest lõpuks õnnestus eestikeelses ajakirjanduses märku anda. Mina ei oska Vikipeediat käsitada. Oleks tore kui see lõik, mis võetud Igor Mangazejevi artiklist Vetše Tveri lehest saaks asendatud õige infoga. Ka Mangazejev kirjutas 2010. juunis uue artikli mis on internetis üleval.Vikipeedias võiks säilida siiski kasvõi üks lause meie 1988.a. sõidu kohta. Praegune info on eksitav ning on meid teenimatult ehtinud võõraste sulgedega. Timusk on juba lahkunud 6 aastat. Aeg oleks vead parandada.Veel on mul YOU TUBEs teemakohased videofilmid, otsinguks kas Henn Latt või Konstantin Päts. Soovin edu ning loodan et aitate seda probleemi lahendada
Lugupidamisega Henn Latt

• Kuidas leiti K. Pätsi põrm
• Невостребованный президент

Adeliine 30. november 2010, kell 15:24 (EET)

Kas Sa teed selle ise korda? Andres 30. november 2010, kell 15:35 (EET)

Eriti vaimustunud just ei ole. Adeliine 30. november 2010, kell 15:44 (EET)

Mina praegu ei tee. Kui keegi teine ei tee, siis võtan ette. Andres 30. november 2010, kell 15:50 (EET)

Need Youtube'i asjad peaks ka sisse panema. Andres 19. jaanuar 2011, kell 22:49 (EET)

Võtsin välja: "Игорь Мангазеев: Эстонцы на тверской земле, ajaleht Vetše Tveri, (Вече Твери)." --kanakukk 18. jaanuar 2011, kell 16:05 (EET).

Miks, kas valeandmete pärast? Andres 19. jaanuar 2011, kell 22:43 (EET)

Kontstantin Pätsi foto

Konstantin Pätsi vana ajalehefoto tuleks asendada uue ja kvaliteetsega, mis on presidenti väärt. Seda on hea tahtmise juures kindlasti võimalik teha, nii et autoriõiguse põhimõtteid ei rikuta. Praegune variant on lihtsalt nutune. Amherst99 4. detsember 2010, kell 16:32 (EET)

Surmaotsus

1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Ma praeguseks kahjuks enam ei mäleta, kust lugesin oma Poska-stuudiumi käigus kunagise Eestimaa kuberneri Bellegarde'i osalusest Pätsi surmaotsusest "vabastamise" protsessis. Ehk oli see hiljutises Jaan Poska teemalises kogumikus? Igatahes läinud väidetavalt sedapsi, et Jaan Poska ja teised "põranda peale" jäänud yhiskonnategelased läksid Pätsu asjas Bellegarde'i jutule, kes oli toona Trykiasjade Peavalitsuse ylem. Sõjakohtul ei olnud põhimõtteliselt õigust Pätsu tagaselja surma mõista, kuid otsus oli välja kuulutatud ja selle tyhistamine ametlikke kanaleid pidi võtnuks ohtlikult palju aega. Hiljem pikalt Eestis elanud kogenud byrokraat Bellegarde oli mõistlik mees, kelles peitus rohkem kui yks knihv. Nii juhtuski sedapsi, et siseministeeriumi vastava dokumendi trykkimisel läks Pätsi surmaotsus dokumendi lisade hulgast puhtjuhuslikult ja täiesti tagamõtteta kokkusattumuse tõttu kaotsi, otsus jäi avaldamata ning õhkkonna taltudes naasis Päts kodumaale kui aus mees muiste. Jaksaks keegi nyyd ainult kirjakoha yles otsida... --Oop 27. september 2011, kell 18:59 (EEST)

Kas see oli ikka doktoridissertatsioon, kui ta kandidaadiks sai? --Numbriga kärumees 20. jaanuar 2012, kell 14:43 (EET)

Meeleolupilt aastast 1929

Rahulikult ja auväärselt astub kõnetooli riigikogu liige K. Päts. Riigikogu kuulab vaikselt ja lugupidavalt. Ainult lõpupoole lööb sotside kasvatamatus ja viha jällegi lõkkele.

...

K. Pätsi kõne ajal, lõpupoolel satub J. Piiskar niivõrd ärevusse, et taob rusikatega vastu lauda. Karjub midagi.

Pärnumaa Teataja, 8. veebruar 1929, nr. 12, lk. 3. --Numbriga kärumees 11. veebruar 2012, kell 13:20 (EET)

---

Kas teda saab nimetada Riigivapi teenetemärgi ketiklassi kavaleriks, kui ta tegelikult sai ainult erisuurpaela? --Numbriga kärumees 21. veebruar 2012, kell 11:42 (EET)

---

Mõned Eesti NSV propagandistid (nt Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks. Praegune Pätsi kui riigivanema tegevuse esitus vihjab, et igasugune kriitika tema suhtes on nõukogude propaganda, samas kui Pätsi kamba suhtes oldi kriitilised juba tema võimulolekul, kriitikat on ilmunud ka Välis-Eestis ning pärast Eesti taasiseseisvumist avaldatud mälestustes. See ei ole neutraalne esitus. --Oop (arutelu) 4. märts 2012, kell 01:16 (EET)

Võtsin selle lause välja. Aga üleüldiselt on see artikkel ikkagi liialt ühele poole kaldus. Athanasius Soter (arutelu) 20. aprill 2013, kell 22:45 (EEST)

Kriitikat on tänapäeval Delfi kommentaarides ka Ilvese ja Ansipi (ja eriti Evelin Ilvese) kohta. Kas see on iseloomustav? --IFrank (arutelu) 22. aprill 2013, kell 13:13 (EEST)

Tunustused ja aunimetused tuleks kuidagi liigendada ja mingisse loogilisse järjekorda seada. --Õli (arutelu) 14. detsember 2012, kell 17:32 (EET)

Käesolev püüab leida ja rakendada järgnevas käsitluses "punast niiti", mis iga indiviidi puhul karakteriseerib selle isiksust ja taotlusi. Peab oletama, et Pätsugi [!] korral selline "niit" eksisteeris, kuid ilmselt varjatult ja hoitud saladuses. Edasi tuleb katsuda täita lünki, mida oletatavasti on jäetud tema elu kirjeldamisel kavatsetult sisse, arvatavasti ebameeldiva tõe varjamiseks. Sellepärast on vaja kirjeldada Pätsi [!] elu ja karjääri mitte ainult külmade faktide, vaid ka nägemuste abil. Eino Saaremaa. Eestlaste ajalugu 1820–1945. Elva 1997. Lk. 73–74.

---

Siin on midagi valesti Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse, nimelt sellise nimega ministrit pole Eesti NSV-s kunagi olnudki ja tollel ajal millest jutt on ole tervishoiuminitriks August Goldberg.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. aprill 2014, kell 12:08 (EEST)

V. Pobus oli ministri asetäitja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. aprill 2014, kell 07:32 (EEST)

___

Siin on midagi väga valesti. Broilerjugend ei ole poole sõnagagi julgenud nimetada Konstantin Pätsi riigireeturiks, ega tuua välja seda, et nii tollase kui ka praeguse EV seadusandluse kohaselt on K. P. riigireetur ja kurjategija alates 1934 aastast. Ma proovisin teksti muuta, aga süsteem viskas hulga erroreid kui soovisin jupiti artiklit paremaks muuta ja keeldus üldse salvestamast kui proovisin copy-paste stiilis asja teha. Ühesõnaga, vaja on sisse viia muudatused ja tuleb ära kindlasti märkida riigireetmine. Näitena peistin siia koos viidetega oma versiooni: Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas [1] ; väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres [2], kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.

Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus.

Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga), Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga.

1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.

Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist

Olgugi, et K. Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse “Teatajas” äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Vladimir Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Šveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat.

1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtuuurija ette ja vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910. aastast Krestõ vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse.

Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. Alates veebruarist 1916. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas Peeter Suure merekindluses, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Pärast bolševike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts arreteeriti 11. juunil 1918 selle eest, et Lääne maakonnavalitsusest leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et saksa okupatsioonivõimud ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda Eesti Maapäevast[4]. 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts Saksa okupatsioonivõimude juhi kindral Adolf von Seckendorffi korraldusel Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis Kuramaa kubermangus ja Poolas Minski ja Grodno kubermangus.

Päts Eesti Vabariigi riigiorganites

Pärast Saksamaa Novembrirevolutsiooni ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane.

Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I–V Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda) asutaja ja liige.

Päts tegutses ka äris. 1920–21 ja 1925–31 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses[5]. Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljem Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Veel hiljem aga Magnus Ilmjärve poolt avaldatud andmetest selgub hoopis, et Valge eksib ise: [6]

Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.

21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes ja Peaministriks. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid August Jürman ja Eduard Sahkenberg[6]. Konstantin Päts juhtis 12. märtsil 1934 sõjaväelist riigipööret, muutis vägivaldselt Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja haaras ebaseaduslikult võimu vabadussõjalaste valimisvõidu vältimiseks.[7] Ta kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Sellega Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President[9]. Seda perioodi nimetatakse ka "vaikivaks ajastuks" ja Konstantin Pätsi hakati rahva suus kutsuma ka Isehakanuks . Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.

Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Hetkel käibiva ametliku ajaloolis-poliitilise doktriini järgijad peavad sellise käitumise tagamaaks soovi vältida relvakonflikti ja süüdistavad värvikalt teisi ajaloolasi diletantluses[9] :

"Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu etc paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine". [8]

Eesti Vabariigi õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 1934 aasta 12 märtsist [11] ja tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti Andrei Ždanovi poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine[13].

Konstantin Päts jätkas Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevust ja riigireetmist, andes 21. juunil 1940 allkirja Andrei Ždanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel.

Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse korraldusel Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas[10] 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri.

---

Too konkreetselt välja, mida tahad muuta. Niiviisi on seda liiga vaevaline üles leida. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 07:52 (EET)

---

Kas see leht on kaitse all? Ma ei näe seda.

Kindlasti tuleb selles artiklis rääkida ka hinnangutest tema tegevusele, aga fakte ja hinnanguid ei tohi segi ajada. Andres (arutelu) 15. veebruar 2015, kell 22:42 (EET)

---

Viide kooli nime kohta http://midagivana.blogspot.com.ee/2010/09/parnu-poeglaste-gumnaasiumi-20.html ehk täpsemalt http://3.bp.blogspot.com/_tdCmP_3-l6c/TJR24hj2cHI/AAAAAAAAB0g/HlpF0L86qxo/s1600/Poeglaste+g%C3%BCmnaasiumi+20+aastap%C3%A4eva+album+P%C3%A4tsi+pilt.jpg

Tähelepanek

Inglise vikis esitati see eeskujuliku artikli kandidaadiks.--Raamaturott (arutelu) 14. detsember 2015, kell 16:59 (EET)

Kas on ikka kindel see jutt isikliku aadliseisuse kohta? Lipniku auastme kohta tundub seda palju olevat. Päriliku aadliseisuse sai näiteks alles alampolkovnik.

Kas mitte isikliku aadliseisuse ei saanud juba ülikooli lõpetamisel? Andres (arutelu) 20. veebruar 2016, kell 18:26 (EET)

Tundub, et oligi aadlik: Указом Александра II от 9 декабря 1856 года планка была повышена: личное дворянство начиналось на гражданской службе с IX класса, на военной — по-прежнему с первого офицерского чина, а право на потомственное давал чин полковника (VI класс) в военной службе или чин действительного статского советника (IV класс) по гражданской. Чины с XIV по X класс именовались теперь просто «почётными гражданами».

--- Kas Kloostrimetsa talu on vale nimi või see ei vääri artiklit? Andres (arutelu) 15. juuli 2016, kell 19:16 (EEST)

Kui see on talu nimi, siis parandan tagasi. ERA-s on Kloostrimetsa talu nr. 90. Pidasin asukohanimeks. Muide, üks Kloostrimetsa talu on veel Padise vallas Harjumaal. 2001:7D0:87DE:5C80:8162:C8F:4413:1A28 15. juuli 2016, kell 19:59 (EEST)

Tundub, et talu ametlik nimi oli Harjumaal, Nehatu vallas Väo mõisa mõisamaadest eraldatud talu Kloostrimetsa nr. 90 (kuigi talu peaks siin olema vist lõpus). Siin tuleks kokku leppida, millist nime entsüklopeedias kasutama peaks. Kokkuleppelised ja endaleiutatud nimed ei tohi jätta muljet, nagu olekski kõnealust asja tegelikult nii nimetatud.

Viimase täiendusega on midagi põhimõtteliselt valesti, vaevalt et 1974. aastal Kuressaares (Kingissepa ikka?) Pätsi hõbemedalit tehti.

1974. aastal jagati neid, medalid ise võisid varasemast ajast pärineda. --Minnekon (arutelu) 24. september 2016, kell 15:11 (EEST)

Lihtsalt Maemees on jälle allikast valesti aru saanud, nagu tänastest täiendustest järeldada võib. 1974. aastal vermiti küll Pätsi hõbekroone ja tukateid, aga seda tehti ikka Rootsis, kuna see tehas asuski siis seal, mitte Kuressaares, nagu nüüd. Eesti ajal nii pikalt ka ette ei mõeldud, et Pätsi 100 aasta medaleid teha.

---

Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljem Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks.

Siin on lüngad, mis teevad arusaamise võimatuks. Ka allikaviiteid ei ole. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:05 (EEST)

---

"Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu etc paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."

Siin on üks pikk tsitaat, aga teistsuguseid arvamusi pole tsiteeritud. See pole erapooletu. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:09 (EEST)

---

Aastal 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.

See ei ole tegevus riigiorganites. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:13 (EEST)

---

Kuskil on veel umbes: "valitsuse otsus omistati Pätsile". Mis see tähendab? Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:13 (EEST)

---

Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid August Jürman ja Eduard Sahkenberg. Kandidaadina kogus Päts 12. märtsiks 8969 toetusallkirja.

Need asjad on välja võetud. Teine lause on asendatud, seal on teine arv teise allika järgi. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 23:43 (EEST)

Jah, kuna senine viide annab mõista, nagu oleks allkirjade kogumine lõpetatud 12. märtsil. See ei ole õige. Tegelikult lõppes allkirjade andmine 21. märtsil ja avaldama peaks ikka võimalikult lõplikud tulemused. --Komitee1934 (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 23:48 (EEST)

Ma leian, et avaldada võiks mõlemad. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 23:59 (EEST)

Tema eluajal kehtinud seaduse alusel ei olnud ta kavaler ja postuumselt pole seda talle annetatud. Ta oli Riigivapi teenetemärgi erisuurpaela ainus kavaler, aga seda kategooriat ei ole. Võtsin välja ketiklassi kavaleri kategooria. --193.40.110.5 1. november 2017, kell 15:14 (EET)

---

1934. aastal avas Päts Tallinna Kunstihoone.[9] 1935. aasta 14. aprillil avas Päts Eesti Panga hoone.[9]

Ma ei saa viidatud artikli täisteksti lugeda. Milles see avamine seisnes ja miks need olulised sündmused on? Tema käsul ehitati need majad või käis lihtsalt kõnet pidamas ja linti lõikamas? Ma arvan, et kummalgi juhul ei sobi need faktid oma tähtsuselt sinna konteksti, kus nad praegu artiklis esitatud on. Viimasel juhul ei tundu see mulle üldse Vikipeedia mõttes tähelepanuväärne. --Minnekon (arutelu) 3. detsember 2017, kell 19:10 (EET)

Minu meelest võiksid sellised asjad olla kuskil loetletud. Andres (arutelu) 3. detsember 2017, kell 19:51 (EET)

---

Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" Peeter Simm ja draamasarjas "Tuulepealne maa" Indrek Taalmaa. Samuti mängis K. Pätsi ETV sarjas Poliitilised kired ja Sünniaasta Peeter Kard.

See ei käi mälestuse jäädvustamise alla minu meelest. Andres (arutelu) 5. märts 2019, kell 14:08 (EET)

---

Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil

Millest nädal aega hiljem? Siin on midagi puudu jäänud. Ursus scribens (arutelu) 2. juuli 2020, kell 22:39 (EEST)

Silmas on peetud vist seda, et 23. juulil 1940 vabastati Päts presidendi ametist (infokastis on küll 21. juulil 1940). Velirand (arutelu) 2. juuli 2020, kell 22:57 (EEST)

Päts või Uluots ?

kumb siis president oli kui Venele riik äraanti?

Uluots määrati presidendi kt. 17.juunist 1940 ja Päts oli 21.juunini president , eksisteeris EV - 2 presidenti korraga ? Kui Päts oli määranud Uluotsa , siis ta võttis endalt kohustused ja seega on temapoolne riigi "müük" ebaseaduslik olnud? Siis peaks siinses loos olema vastav dokument(või 2) - kuidas määramine toimus

Kes täpsustab ? Sel teemal on Mäluinstituut Vabamus ka hangunud? 2001:7D0:49C0:6580:61DC:EE69:762F:359 10. juuli 2023, kell 01:45 (EEST)

Sünnidaatumid

Uue ja vana kalendri vehe peaks olema 13 päeva!

Artiklis on aga 12! 2001:7D0:80A9:FF80:55EA:450B:E1C9:5E62 24. veebruar 2024, kell 20:27 (EET)

Pätsi sünniaja puhul on see vahe 12 päeva. Üks päev lisandus 1900. aastal. --Andres (arutelu) 25. veebruar 2024, kell 23:40 (EET)