Arutelu:Klooster

Viimase kommentaari postitas Andres 5 kuu eest teemas Ingliskeelne abbey?.

Leon, kas Sa teed nalja või? Kirjutad Miksikesest ümber! Mis mõte sellel on? Andres 20:10, 31 Aug 2004 (UTC)

Munklus ei alanud kristlusega ja ei piirdu sellega ka tänapäeval. Kloostrid samuti. --Oop 14:08, 11 Feb 2005 (UTC) Vaatasin yle. Juba praegune definitsioon ei võimalda yhtki budistlikku asutust kloostriks nimetada. Ei ole neil seal Jumalat ega kirikut. Ja nunni pole kah olemas. Jube lugu. --Oop 14:14, 11 Feb 2005 (UTC)

Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.

Eesti Apostliku-õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa. --Marius 12. detsember 2006, kell 13:34 (UTC)

See definitsioon on piiratud rakendusega. Andres 12. detsember 2006, kell 21:48 (UTC)
Siin artiklis võiksidki muuhulgas olla erinevate kirikute ja uskkondade endi ametlikud definitsioonid, mis on klooster.
Jah. Andres 19. detsember 2006, kell 11:55 (UTC)

Maailmareligioonidest budismil on köige pikem organiseeritud munkluse ajalooline ´taust , nii et kui kloostrist kirjutada peaks alustama sel juhul budistlikust kloostrist sest ikka vanemast traditsioonist räägitakse enne .Arvan selleks et ei tekiks absurdi tuleb vist kirjutada eraldi artikkel kloostri osas nii budistidele jkui kristlastele,--VanemTao 12. detsember 2006, kell 16:29 (UTC)

Kui räägitakse budistlikust kloostrist, siis on kristlusest pärit sõna tähendust laiendatud. Minu meelest on võimalik kirjutada eri usundite kloostritest ka samas artiklis, kuid alustama peaks minu meelest kristlusest, sest see sõna on kristliku päritoluga. Andres 12. detsember 2006, kell 21:48 (UTC)

kasutatav söna vöib olla kristlike juurtega kuid kloosterlus ning munklus kui religioosne eluvorm ja idee avaldusid esmalt just nimelt budismis ja Aasias mitte Euroopas ,Kas me söna päritolu pärast hakkame ideede ajalugu ymber kirjutama .--VanemTao 19. detsember 2006, kell 12:20 (UTC)

Minu meelest ei ole kristlik klooster budistlikust kloostrist ideed saanud. Minu meelest peab kindlasti ütlema, et "klooster" ja "munk" on algselt kristlikku mõistet tähistanud sõnad, millega hiljem on hakatud tähistama ka näiteks budistlikke nähtusi. See, et tegu on sama sõnaga, ei pruugi tähendada, et tegu on ka sama nähtusega. Võib-olla tuleks budistlike nähtuste kohta isegi eraldi artiklid kirjutada. Andres 19. detsember 2006, kell 12:55 (UTC)
Just nimelt. Materjal lahku, muud ei jää üle.

Kas arvad et mööda Siiditeed liikusid Euroopasse Aasiast ainult pipar,safran,portselan ja bambuskeppidesse peidetud siidiussid jesuiidi munkadega kes nad varastasid Hiinast.Siiditee oli enne kui kristlus ilmus ja seda mööda liikusid nii kaubad kui ideed ,miks mitte eeldada et kristlased omistasid ka kloostri-idee , kui juba siidiusse ja portselani tootmis-tehnoloogiat varastati Aasiast ,Kui ajaloos uurida siis on neid ideid mis mööda Siiditeed Euroopasse saabunud niivörd palju meie ymber et yks pisikene klsoostri-idee on selle körval lausa syytu kaup  ? --VanemTao 19. detsember 2006, kell 13:11 (UTC)

Oletusest ei piisa. Kas Sul on konkreetseid andmeid? Andres 19. detsember 2006, kell 13:24 (UTC)

'


On kyll.Piiblis Uues testamendis on kirjeldus kus targad saabusid Idamaalt kallite kaupade ja kinkidega Jeesus lapsukest uudistama ;eks nad yhtteist ka kloostritest kohapeal rääkisid juutidel kylas olles.Kindlasti töid nad ka imelisi jutte kaasa ylitarkadest budausu munkadest ja kloostritest kus geniaalsed budistlikud öppejöud ja filosoofid tapsid vastatastikku teine-teist argumentidega ,Jaa olen selles veendunud et nad budistide kloostreid kui imelisi nähtusi ja idamise tarkuse keskusi kirjeldasid monoteismi kyysis vaevlevatele juutidele .Budistid on kyllalt lahked ja avatud rahvas ,vaaata ja vördle näiteks isegi minu kirjutatud kommentaaride pikkust enda omadega- ;mis siis veel neist idamaistest tarkadest rääkida,kes lausa rikkusi myrri ja muude vyrtside näol kohale tassisid ,miks mitte siis ka juba ideid ???

Nyyd teatad et muud kristlikud yrikud sellest ei maini ja nii ei interpreteeri seda syndmust . Mis siis. Vötame lähtepunktiks siin ikkagi Siiditee mis juba ise on kaalukas vastu argument sinu väitele ,--VanemTao 19. detsember 2006, kell 13:59 (UTC)

Olgu kuidas on, tegu on ikkagi Sinu oletusega. Andres 19. detsember 2006, kell 14:08 (UTC)
Kas siiditee oli varaste ja humanitaarabi ühesuunaline liiklus nagu Sa näid arvavat, või liikus idasse mingeid kaupu vastu ka?

Sulle seletuseks et siin on jutt kloostri-ideest ,ja Buddha Shakjamuni syndis pooltuhat aastat enne Kristust , kui eeldad et budistid said kloostri-idee kristlastelt siis pole mötet hakata nagu juttu tegema .

Kui sa väidad et tekkis ise kloostri-idee siin Euroopas kohapeal , siis tundub mulle see kah imelik , sest isegi juudi-rahvusest geenius aus ja usin Albert Einstein sai idee enda relatiivusteooria jaoks oma esimeselt serblasest pruudilt kellega koos öppis fyysikat .Nii et -ideed söidavad maailmas ringi nagu pilved ja kui Kristuse kohta väidetakse et too olevat viibinud Aasias ,miks mitte siis syydistada selles neid idamaiseid tarku kes kingitustega tulid Jeesus-lapsukest Aasiasse budausu kloostrisse meelitama ,Selle versiooni kohta on isegi terve teos kirjutatud .

Sinu kommentaari algus nagu ,,, kaubavahetus ,,,ja mis pidi see käis , see nagu teine ja eraldi teema.Kysimus on ajaloolises faktis ja ajalises vahes.Budistide poolt loodud kloostri-ideel piisas 500 aastast et jöuda Euroopasse. --VanemTao 19. detsember 2006, kell 14:26 (UTC)

Nii palju kui mina tean, tekkisid kristlikud kloostrid Põhja-Aafrikas, kui erakud üksi vastu ei pidanud. Budistidel aga tekkisid kloostrid algselt sellepärast, et vihmaperioodil oli raske ringi rännata. Andres 19. detsember 2006, kell 14:33 (UTC)

See pole mingi loogiline vastuväide minu omale.Tood välja vaid pöhjused miks kloostrid tekkisid ,Budistidel oli selleks kliima - kristlaste puhul aga sisepinged ja nörk psyyhhika .--VanemTao 19. detsember 2006, kell 14:54 (UTC)

Ega see olegi eriline loogiline vastuväide, aga kui see on nii, siis ei ole kloostri ideel ja selle levikul tähtsust. Andres 19. detsember 2006, kell 16:04 (UTC)

Andres kas see on sinu jaoks piisav märge ?

200s BCE: Sanskrit and Prakrit languages emerge in northern India. Indian traders regularly visited ports in Arabia, explaining the prevalence of place names in the region with Indian or Buddhist origin. For example, bahar (from the Sanskrit vihara, a Buddhist monastery). Mon seafarers and Ashokan emissary monks brought Buddhism to the Mon settlements of Suwannaphum (modern Burma).

Indian traders, from western and southern India, and doubtless Sind too, were regularly visiting ports in the Gulfand Arabia, and these contacts probably explain the frequency of names in the region which contain elements such as but, and also hind (Indian), and bahar (from the Sanskrit vihara, a Buddhist monastery).

--VanemTao 19. detsember 2006, kell 21:29 (UTC)
Ei. Andres 22. detsember 2006, kell 08:40 (UTC)

Panin vaidlustuse tagasi. Kui lugeda esimest lauset, siis on selge, et selle määratluse alla saab käia ainult kristlik klooster. Andres 22. detsember 2006, kell 08:40 (UTC)


Oleks hea, kui artiklist tuleks selgesti välja, et klooster ei ole lihtsalt paik ja hoone, vaid eeskätt reglementeeritud sotsiaalne süsteem oma iseärasuste ja tunnustega. Selgelt võiksid olla välja toodud kloostrite tüübid. Juhtigem tähelepanu ka terminile 'monasterium' = kloostrihoone, klooster, peakirik, katedraal. Ajaloos võiks kloostrite väljakujunemise eelloona olla lühidalt välja toodud Piiblis esinevad seisukohad (Jeesus, Paulus), mis pakkusid askeetlikule eluviisile pidepunkte; askeetliku liikumise algus 3. saj. Egiptuses, sealhulgas Püha Antonuse lugu jne. Järgnevalt Pachomiose ja hilisemad kloostrireeglid ca a 325). Kindlasti peaks kaunis üksikasjalikult olema sees Basileios Suur (4. saj), sest tema andis kloostriinstitutsiooni idaharu tervikule kindla kuju. Siis muidugi Benedictus Nursiast ja Monte Cassino loomine a. 529, ehkki see ei olnud läänes päriselt esimene - aga see klooster oli organisatsiooni poolest väga oluline saavutus. Jne. Tahan öelda, et kultuurilooliselt oluliste keskustena väärivad kloostrid kaunis üksikasjalikku artiklit. --Excalceus 15. jaanuar 2012, kell 11:17 (EET)Vasta

Muidugi väärivad. Andres 15. jaanuar 2012, kell 20:40 (EET)Vasta

Kloostrid olid ka taoismis, tegelikult ei ole päris selge, millal need alguse said. Võisid olla budismist mõjutatud, võisid ka mitte olla. Judaistlik liikumine esseenid ja nende Qumrani klooster on maailmas väga tuntud. Olen lugenud seisukohta, et Esseenide kloostriideed kasvasid aga välja pigem prohvetite koolidest, mis olid vana testamendi ajal enne budiste juutide juures juba olemas, sealhulgas nasiiride liikumisest. Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2014, kell 22:49 (EET) Veel üks küsimus.Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia (Iraan) juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusesse kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud." Kas see oli niipidi või levisid seksuaalkeelud kristlusesse asketismile pühendunud munkade kaudu kloostritest? Melilac (arutelu) 28. jaanuar 2014, kell 20:58 (EET)Vasta


Hakkasin toimetama. Ehk saab asja. --Lulu (arutelu) 26. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)Vasta

Täiendasin ajalugu. Eemaldasin vaidlustuse. --Lulu (arutelu) 27. juuni 2019, kell 08:45 (EEST)Vasta

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimääruse (1935) tsiteerimine on anakronism. Ursus scribens (arutelu) 27. juuni 2019, kell 13:02 (EEST)Vasta

Tänan. Eemaldasin selle lõigu:

Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)--Lulu (arutelu) 27. juuni 2019, kell 14:27 (EEST)Vasta

Ingliskeelne abbey? muuda

on keelekomplekt ingliskeelse abbey alt, vt wikidata:Q160742. Vs klooster? Commonsis isegi commons:Category:Abbeys in Estonia--Estopedist1 (arutelu) 9. juuli 2019, kell 11:12 (EEST)Vasta

Vt en.wiki Monastery#Terms [[2]]--Lulu (arutelu) 9. juuli 2019, kell 12:04 (EEST)Vasta
nojah 2001:1530:1000:632:D54:789:414E:AB01 8. oktoober 2023, kell 13:09 (EEST)Vasta

Klooster on kas naiste või meeste ühiselamu.

Minu meelest on see kohatu lause ja tuleks välja võtta. --Andres (arutelu) 11. oktoober 2023, kell 18:53 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Klooster".