Arutelu:Kerge vaimne alaareng

Lisa teema
Sellel leheküljel pole arutelusid.

Kas kerge vaimne puue on seesama asi? Andres 10. mai 2007, kell 11:52 (UTC)

eestikeelne meditsiiniterminiloogia jätab veel tänapäeval soovida. On inimesi, kes väidavad, et vaimne puue ja vaimne alaareng on üks ja see sama - eriti need, kes arvavad, et vaimne alaareng ei ole haigus, vaid seisund. Segaseks ajab aga selle pildi see, et rääkida tuleb ka vaimsest puudest nii nagu räägitakse liikumis- või kõnepuudest ehk siis defektist. Aga räägitakse kõnepuue ja psüühikahäire. Ja pensioniraamatus on kirjas, et sel inimesel on keskmine, raske või sügav puue, mitte aga keskmine, raske või sügav häire. Selline segapudru siis ehk nagu ühes raamatus oli kirjas - filoogiline mülgastik... --Hendrix 10. mai 2007, kell 16:56 (UTC)
Aga Hendrix, kas nendes erikoolides õpivad puudega või alaarenguga õpilased siis? ntx Kallemäe Koolis (Ristiku Põhikool vist ei sobi selle punkti alla) ? --avjoska 10. mai 2007, kell 17:13 (UTC)
oleneb erikoolist. Haapsalu sanatoorses eriinternaatkoolis on nii liikumispuudega kui vaimse alaarenguga lapsed. Tartu Kroonuaia koolis on peamiselt vaimse alaarenguga, kuid vähesel määral ka lapseeas alanud skisofreeniaga lapsed. Hiie tänava koolis on kuulmispuudega lapsed.
Tänapäeval tuleb puuet vaadelda RFK aspektist, mitte organi aspektist. RFK järgi on vaimne puue psüühika defekt - skisofreenia, alkoholism, dementsus, vaimne alaareng jne. Liikumispuue on tugiaparaadi defekt - artriit, reuma jne. --Hendrix 10. mai 2007, kell 17:24 (UTC)

Kerge vaimse alaarengu puhul on inimene võimeline isegi kõrghariduse omandama – ma väga sügavalt kahtlen, kas inimene, kelle IQ on 50 suudab kõrghariduse omandada. See väide nõuaks viitega varustamist. Ülemises diagnoosivahemikus IQga tõepoolest ehk võiks erandjuhul mõne rakendusliku ala omandada, aga ka sellisel juhul tuleks hoolega mõelda, kas see diagnoos ikka on õigustatud (sest IQ<70 ei tähenda automaatselt vaimset alaarengut) ja tegemist pole mingi spetsiifiliste õpivilumuste häire või aeglase arenguga. Üldjuhul ei tohiks alla 85-pallise IQga eriti ülikooli asja olla, kerge vaimne alaareng ei lõpeta tavaliselt keskkooligi. --Ken 13. aprill 2008, kell 15:50 (UTC)

See kõrgharidus kerge vaimse alaarengu korral kuulub ilmselt kurioosumide hulka. Aga ma oleksin siiski selle väitega nõus. Tean üht juhtumit, kus esmapilgul tundus inimene täitsa tavaline, kirjutas tarka juttu jne. Sai eluga päris kenasti hakkama. Aga problemaatilistes situatsioonides tekkis tõrge. Hakati siis asja lähemalt uurima ja tuligi välja - alaareng. Mis sest, et mõisted kompuutertomograafia ja stress olid suus. Tegelikult oli tegemist loosungitega. Kerge vaimse alaarengu puhul võib kodanikul olla üllatavalt hea mälu. On kuskilt kuulnud, jätnud meelde ja kasutab. Aga reaalsuses osutuvad need "teadmised" pinnapealseks vahuks.--Rünno 11. november 2009, kell 18:41 (UTC)

"Ühiskonna korraldust kirjeldav pealismõiste" - väga lohmakas mõiste. Pean just silmas tähtede arvu. Aga sisuliselt väga oluline mõiste. Mis on õrnus, viisakus, armastus jne? Kas peaks selle mõiste siinses artiklis sellisel kujul lingitavaks tegema? Mis filoloogid asjast arvavad? Internetis igatahes isegi sellist terminit, nagu "pealismõiste", ei leia. Küll aga on olemas internetis käibel "baasmõiste". Siinse artikli kontekstis oleksid baasmõisteteks omandus, nälg, surm, elu jne.--Rünno 11. november 2009, kell 19:02 (UTC)

Ma ei usu, et sõna "pealismõiste" olemas on, ja pole ka arusaadav, mis siin öelda on tahetud. Andres 11. november 2009, kell 20:39 (UTC)
Ühiskond toimib edukalt, kui järgitakse mingeid kindlaid reegleid. On reeglid, mille eiramine viib totaalsesse vastuollu ühiskonna teiste liikmetega. Näiteks omandus. Selleks, et omandust omada, tuleb mingisugust vaeva näha ja selle omanduse rekvireerimine teise kodaniku poolt ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtivate normidega. Omandus on üks näide ühiskonna korraldust kirjeldavast baasmõistest. Selle mõistest mitte arusaamine on tüüpiline mõõdukale vaimsele alaarengule. Inimene selle haigusega läheb poodi, võtab kaupa ja talle ei ole sisuliselt selge, miks ta peab selle kauba eest maksma. Ühiskonna korraldust kirjeldavatest baasmõistetest mitte arusaavad inimesed on teovõimetud. Pealismõisted või kuidas iganes peaks neid kutsuma, on mõisted, mis väljendavad kõrgema kategooria käitumistavasid. Selliste käitumistavade eiramine viib ka küll konflikti ühiskonnaga, kuid mitte sellisel määral, et peaks rakendama piiratud teovõimega kaasuvat eestkostet. Inimene on võimeline tegema igapäevaseid tehinguid ja nende tehingute tähendusest arusaama. Aga probleemid tekkivad just sellistes valdkonnas, nagu moraal, eetika. Nende pealismõistete mitte mõistmine on iseloomulik kergele vaimsele alaarengule - probleemid lapse kasvatamisel, probleemid kaaskodanikega suhtlemisel jne. Nii et:
  • probleemid ühiskonna korraldust kirjeldavate baasmõistete tõlgendamisel ehk neist mitte arusaamine - võimetu ühiskonnas eksisteerima - vajab eeskostet.
  • probleemid ühiskonna korraldust kirjeldavate pealismõistete tõlgendamisel - võimeline ühiskonnas eksisteerima, kuid probleemsel tasemel - ei vaja eeskostet.--Rünno 12. november 2009, kell 15:01 (UTC)
Tuleb artiklis asi selgemaks kirjutada. Andres 12. november 2009, kell 19:47 (UTC)
Naase leheküljele "Kerge vaimne alaareng".