Arutelu:Jaan Tõnisson

Viimase kommentaari postitas LauriKreen 2 aasta eest teemas Veel üks haud..

See materjal peaks olema artikli tekstiga integreeritud:

Tõnisson, Jaan (22.XII 1868 Tänassilma läh., Viljandi vald – surmaaeg ja -koht teadmata), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (1928), ühistegevuse professor (1935). Lõpetas 1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. Oli 1891–92 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna juht. Andis 1896–1930 välja enda juhitud erakondade häälekandjat ajalehte "Postimees" ning oli 1896–1935 (vaheaegadega) selle peatoimetaja. Oli Eesti rahvusluse ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Valiti 1906 Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse, tegutses seal autonomistide rühmas. Oli Eesti Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja I–VI Riigikogu liige; juhtis 1917–18 Eesti välisdelegatsiooni, oli 1918–19 portfellita minister, 1919–20 peaminister, 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, 1927–28 ja 1933 riigivanem ning 1930–32 välisminister. Läks 1930. aastate teisel poolel vastuollu K. Pätsi autoritaarsusse kalduva valitsusega, kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, propageeris ühistegevust. Tõnissoni algatusel asutati 1902 Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Õpetas 1935–39 Tartu Ülikoolis ühistegevust. Vabadusristi III liigi 1. järk. Kui NSV Liit Eesti okupeeris, vahistati Tõnisson detsembris 1940. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole.


Ma olen ysna, ysna kindel, et Tõnisson ei olnud "1891–1992 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees". Niivõrd kui mina tean, EYSis postuumseid ameteid ei esine. Äkki 1892? --Oop 13:41, 18 august 2005 (UTC)

Võib-olla hoopis 92. a. eKr? ;-) (vt all-olevat pilti) --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 15:50 (EEST)Vasta

"1919-1920 Asutava Kogu" misasi? liige või mingi asjapulk? --Oop 13:46, 18 august 2005 (UTC)


võiks ak lisada, et JT kinkis EÜS-ile nonde oma maja.

suwa

Kas ikka oli nii?
<gallery>
Pilt:Oma-maja-1.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus I
Pilt:Oma-maja-2.png|EÜS krundi ost ja maja ehitus II
Pilt:Jaan-Tonisson.png|Jaan Tõnisson, esimees 1891. II — 92. II
</gallery>
--Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 16:22 (EEST)Vasta

tuntud ka kui Tjoška

Jäetud välja, sest pole arusaadav, kellele ta selle nime all tuntud on. Andres 3. märts 2006, kell 06.23 (UTC)

Ma ei hakka küsima, miks minu täiendused maha võeti. Arusaadav. Topeltstandardid. Kahepalgelisus. Mida oligi tarvis tõestada... Konstantin Pätsi suhtes on kõik võtted ja terminid (Moskva agent, riigipööre, autoritaarsus, diktatuur...) lubatud, aga kui Tõnissonu isikut ja tegevust sama mõõdupuuga kohelda, on see pühaduseteotus.

11. augustil 1933 sooritas Tõnisson koos Gustav Jonsoniga riigipöörde, kehtestades üleriikliku sõjaseisukorra ja ajalehtede tsensuuri, mille järel tema valitsust ja selle tegevust hakati ajakirjanduses ignoreerima. Pärast 1933. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumist pidi ta oma diktatuurist häbistatult loobuma.

1930. aastate teisel poolel muutus Tõnisson järjest seniilsemaks, lastes end värvata Tjoška nime all Nõukogude agendiks. Oma pimedas vihas Konstantin Pätsi valitsuse vastu ei põlanud ta ära ühtegi vahendit Eesti Vabariigi õõnestamiseks oma kommunistidest sõprade kätega, kutsudes üles asutama Eestisse Nõukogude sõjaväebaase. Aeg-ajalt luges ta Riigivolikogus ette kõnesid, mille tekstid olid talle saadetud Nõukogude saatkonnast.

Tõnissonu majanduslik mõtlemine ei olnud kunagi tugev. Pärast seda, kui ta oli Postimehe pankrotti ajanud, pandi see hoolduse alla ja Tõnisson eemaldati peatoimetaja kohalt.

Välja on jäetud veel järgmine lause.

Seejuures oli ta äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma partei siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist.

Vikipeedia põhimõte on erapooletu esitus. Ühtki fakti maha vaikida me ei taha. Kui tegemist on vaieldava faktiga, siis tuleb ära tuua ka allikas. Hinnanguid ei tohi esitada enda nimel, vaid ainult kirjeldada teiste poolt antud hinnanguid.

Praegu on artikkel alles algfaasis. Lõpuks tuleb siia kõik kirja panna. Keegi ei ole selle artikli kallal veel tõsiselt töötanud. Las Sinu täiendused jäävad praegu siia, hiljem saab neid arvestada. Pikema jututa kustutamine ei olnud õige. Mina lugesin algusest "tuntud ka kui Tjoška" ega saanud midagi aru. Ma ei ole küll asjatundja, kuid arvan, et pole tõestatud, et ta agent oli. Andres 3. märts 2006, kell 09.41 (UTC)

Mis puutub Pätsisse, siis artiklis Konstantin Päts midagi taolist, mida võiks võrrelda Sinu täiendustega siin, kirjutatud ei ole. Andres 3. märts 2006, kell 09.43 (UTC)

Kas keegi siinsest seltskonnast teab kuidas sa JT endle hüüdnime Koodi-Jaan? Kui jah, siis selline värvikas hüüdnimi võiks kuuluda artikli juurde.

Suhtun väidetesse, et keegi on olnud võõrriigi luure-ja terroriorganisatsioonide käsilane vägagi ettevaatlikult. Niipalju kui mina olen aru saanud võidi Venemaa organite dokumentides kõike võltsida. Seega vajaks iga üksikisiku kohta käiv väide pikka ja põhjalikku uurimistööd, mille väited peaksid olema mingil arvestataval ajalootöö tasemel kaitstud. --Suwa 3. märts 2006, kell 20.11 (UTC)

...kõrvaldati 1935 poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt.

See on vale. Postimees läks Tõnissoni ebamajandusliku tegevuse järel pankrotti (mida oli oodata juba aastaid) ja võeti Eesti ühe vanima ja suurima ajalehena riikliku hooldamise alla, et seda mitte lihtsalt sulgeda. Muide, sulgemise korral näägutataks seda sündmust samamoodi. --Christopher Robin 20. juuli 2006, kell 07.29 (UTC)


Saan aru, miks see tsitaat on toodud, aga kui artiklis on kõigist võimalikest tsitaatidest just see, siis jääb mulje tendentslikkusest. Andres 20. juuli 2006, kell 18.43 (UTC)

Picture of memorial in Tartu muuda

Hi, I have added a picture of Jaan Tõnissons memorial in Tartu. As I don´t speak any Estonian somebody should control the description. Thanks, --Mghamburg 26. august 2006, kell 00:23 (UTC)

Kysitav tsitaat muuda

Lisan artiklis oleva tsitaadi allika:


N. Liidu saadik Tallinnas K. Nikitin kirjutas päevikusse, et vestluses 15. aprillil 1939 ütles Jaan Tõnisson: „Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.“ (J. Ant, „Saadiku päevik“). Loomulikult ei saa võtta seda tõepärase avaldusena, isegi mitte siis, kui J. T. tõesti midagi sarnast ütles. Kuid Ilmjärv rajab oma süüdistused Pätsi vastu suures osas just sellisele küsitava väärtusega nõukogude dokumentatsioonile. (H.Grabbi)


Yhtlasi teen ettepaneku see tsitaat artiklist sellisel kujul eemaldada kui ebausaldusväärne. --Lulu 26. august 2006, kell 10:09 (UTC)

Tõstan selle lõigu praegu siia:

Tsitaat Luban endale avaldada teie ees Eesti rahva arvamust, et me oleme kogu hingest koos Nõukogude Liiduga. Me teame, et ainult koos Nõukogude Liiduga saame me hoida oma iseseisvust. Kui tahate võtta me sadamad, siis palun.

(Vestluses Nõukogude Liidu saadiku Kuzma Nikitiniga 15. aprillil 1939 [1])

--Lulu 26. august 2006, kell 10:11 (UTC)

Kas neutraalsusmärke võib maha võtta? Andres 26. august 2006, kell 10:12 (UTC)
Jah, võtsin maha. --Lulu 26. august 2006, kell 10:17 (UTC)

Muide, Teataja-nimelisi ajalehti on olnud teisigi, mitte ainult Pätsi oma.



Samuti suutis Tõnisson moraalselt ja materiaalselt hävitada Hendrik Laasi, tagades, et Tartusse ei jäänud enam ühtegi Tõnissoni eestlasest oponenti.

Selle väitega seostuvat tuleks lähemalt uurida. Athanasius Soter 28. oktoober 2006, kell 21:45 (UTC)


kaasaegse Eesti rahvusliku ideoloogia

See on ebamäärane. Kelle mille kaasaegse? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:49 (UTC)

"Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumise teket.

Kas Tartu renessanss on ... hoogustumise teke? Või ehk hoogustumine? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:51 (UTC)

sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid.

Millisest revolutsioonist on jutt? See seos vajab selgitust. Andres 28. oktoober 2006, kell 23:53 (UTC)
Et jutt on jaotuse 1905. aasta revolutsioon all, siis peaks lugejale selge olema, et mõeldakse just seda revolutsiooni. Kui seal käsitletaks mõnda teist, siis tuleks see mõistagi selgelt välja tuua. Athanasius Soter 29. oktoober 2006, kell 10:13 (UTC)
Eelmine lause lõpeb sõnadega: mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917. Seetõttu tundub, nagu räägiks järgmine lause 1917. aasta revolutsioonile järgnevast ajast. Ära ütle, et Sulle ei tundu. Sõnastust tuleks parandada. Andres 29. oktoober 2006, kell 10:26 (UTC)

Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister

Kas see oli siis esimene või teine Pätsi valitsus? Andres 28. oktoober 2006, kell 23:57 (UTC)

kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid analoogselt edasi

Mis tähendab "analoogselt"? Andres 29. oktoober 2006, kell 00:01 (UTC)

Lisaks PC huvides artiklist kaotatud faktidele tuleks lisada, et Vabariigi Presidendi valimiskoosolekul 24. aprillil 1938 oli JT ainus, kes Konstantin Pätsi austamiseks püsti ei tõusnud.

Palun loetle siin faktid, mis on artiklist kaotatud. Andres 31. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC)

Tavaliselt on Postimehe ja Teataja vastuolu üle hinnatud, kujutades seda tagantjärele "kahe suure" omavahelise suure heitlusena. Tegelikult oli ajalehtede sisu suhteliselt sarnane, kuid Teataja rõhutas enam sotsiaalprobleeme, sest Tallinnas asus palju tööstustöölisi ning talurahvas oli Eestimaa kubermangus üldiselt vaesem kui Liivimaal.

See võib muidugi tõsi olla, kuid see kõlab seisukohavõtuna vaidluses. Andres 31. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC)

Kas see 1917. aasta sündmus toimus vana või uue kalendri järgi 30. märtsil? Andres 1. november 2006, kell 22:35 (UTC)


Jaan Tõnissoni valitsuse fiasko viis tema maine niivõrd alla, et järgmised seitse aastat teda valitsusse enam ei lastud.

Aastail 1920–1927 ei juhtinud Jaan Tõnisson ühtegi valitsust. See on fakt. Samasugust pausi Konstantin Pätsi puhul aastail 1924–1931 on küll tema paikapanemiseks ära kasutatud.
Hästi, see on fakt, et ta ei juhtinud ühtegi valitsust. Seda, et põhjuseks on tema halb maine tema valitsuse fiasko tõttu, on palju raskem tõendada. Vikipeedia artikli eesmärk ei ole kellegi paikapanemine. Kas artiklis Konstantin Päts on Konstantin Päts säärasel viisil paika pandud? Andres 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC)

Tõnissoni ettevõtmised viisid tema maine niivõrd alla, et ta ei saanud lootagi rahva poolt uue põhiseaduse alusel riigivanemaks valimist, nii väga kui ta seda ka tahtnud oleks. Seetõttu toetas ta poliitikas kogenematu kindral Johan Laidoneri kandidatuuri, et tema selja tagant ise valitseda.

Suur rahvajuht, Rahvaerakonna isevalitseja, esimene eesti rahvusest Jumal ja Eesti demokraatia isa Koodi-Jaan (Nuustaku hertsog) ei kandideerinud 1934. aastal riigivanemaks. Ka see on fakt. Kui vapside epigoonid loevad kandidaatidele antud toetusallkirju ja teevad neist sügavmõttelise järelduse, et Larko võit oli möödapääsematu ja ainuõige (ja Päts poleks mingil juhul riigivanemaks saanud), siis Tõnisson ei saanud ühtegi toetusallkirja. Mis sellest järeldub, kui hinnata Larko'd, Laidoneri, Pätsi, Reid ja Tõnissoni sama mõõdupuu järgi?
Kui selline argument ei ole sobiv Pätsi puhul, miks peaks seda siis kasutatama Tõnissoni puhul? Andres 27. jaanuar 2007, kell 11:49 (UTC)
Lajataks siis juba igaühele. Ad absurdum. Igatahes, on fakt, et Tõnisson ei olnud riigivanem kuni 1927. aastani ja et ta ei kandideerinud 1934. aasta riigivanema valimistel. Seda ei ole mina välja mõelnud. Kui väita, et rahvas oli Pätsi vastu, miks ta siis oma suurele juhile ja demokraatia isehakanud maskotile Tõnissonile sedagi toetust (allkirjade arv) ei andnud, mis Pätsile? Mõlemad väljatõstetud faktid tuleks kindlasti ära märkida, muidu jääb pilt Tõnissonist ebatäielikuks ja idealiseerituks.
Imelik on kirjutada sellest, mida ta ei teinud. Seda, et ta seitse aastat riigivanem ei olnud, on tekstist ka näha. Neis lõikudes, mis ma kõrvaldasin, oli fakt ja kommentaar segamini. Võib ju kirjutada, et ta ei kandideerinud 1934. aastal ning toetas Laidoneri kandidatuuri (tuleb täpsustada, kuidas nimelt ta seda toetas). Aga seda, et tema toetus rahva seas oli lootusetult väike ning et ta lootis Laidoneri selja tagant valitseda, on palju keerulisem tõendada.
Muidugi tuleb Tõnissonist anda igakülgne pilt, selleks aga peaks artikkel olema palju detailsem. Võib ka kirjutada konkreetsetest hinnangutest Tõnissonile ja tema tegevusele ning ajaloolaste spekulatsioonidest. Artikli autor ise ei tohi hinnanguid anda ega spekuleerida. Andres 27. jaanuar 2007, kell 12:12 (UTC)


Kuidas selliseid väiteid tõendada? Võtan nad parem esialgu välja. Andres 25. jaanuar 2007, kell 17:36 (UTC)

Ilmselt ei tasu neid teateid väga tõsiselt võtta, ent need näitavad, kuivõrd oluline oli Jaan Tõnisson eestlastele rahvusliku iseseisvuse sümbolina.

See on hinnang. Andres 28. august 2007, kell 11:57 (UTC)

Kas skulptuuri foto on veel kuskil alles? Andres 20. juuni 2008, kell 18:09 (UTC)

Samal aastal oli ta Riigivolikogus presidendivalimistel ainus Konstantin Pätsi vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas. See lause ei ole üheselt mõistetav. --Metsavend 20. november 2008, kell 20:29 (UTC)

Sõjainvaliidide suuraktus Tartus. Vaba Maa, 21. jaanuar 1935, nr. 18, lk. 6. Mulle on üllatuseks, et Jaan Tõnissonil lubati 1935. aastal avalikult kõnet pidada ja see kõne avaldati isegi ajalehes. Järelikult on mulle valetatud. --Kontra 22. jaanuar 2010, kell 09:47 (UTC)

Jaan Tõnisson ei võtnud vastu olümpiaordenit. muuda

Saksa asekonsul Tartus Hermann tegi prof. Jaan Tõnissonile teatavaks, et Saksa riigijuht ja kantsler Adolf Hitler on otsustanud annetada temale olümpiaordeni. Selle ordeni on seni Eestis saanud mõned meie nimekamaid tegelasi.n Prof. Jaan Tõnisson keeldus tähendatud aumärgi vastuvõtmisest. Omas äraütlemiskirjas ta ei maini keeldumise põhjusi.

Vaba Maa, 15. märts 1937, nr. 60, lk. 1. --Kontra 8. veebruar 2010, kell 14:48 (UTC)

allikas veebis ka: http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217367&nid=62039&frameset=1
suwa 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC)

Eesti Ajutise Valitsuse otsus 7. detsembrist 1918: [2] --Õli (arutelu) 17. detsember 2012, kell 15:29 (EET)Vasta


Minu meelest peaks ajaleheartiklid olema muu kirjandusega koos. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET)Vasta

Kas Jaan Tõnissoni noorim poeg oli Rein või Lembit? --IFrank (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 00:00 (EET)Vasta

J. Tõnisson loobub peale valimisi poliitikast. = Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 22. aprill 1926, nr. 47, lk. 2. --IFrank (arutelu) 29. märts 2014, kell 01:06 (EET)Vasta

Samanimeline isik? esperanto viki muuda

Esperanto vikis on isik eo:Jaan Tenisson, kes tolle viki järgi sündinud 1864 ja samuti Viljandimaal. Kas seal vikis on ehk midagi valesti, sama isik?--Estopedist1 (arutelu) 27. juuni 2015, kell 12:53 (EEST)Vasta

Jaan Tõnissoni ( Jaan TENISSON ) , estono , endinerätsep , nüüdpõllumajandustootja . Birth . 30. september 1864 aastal Viljandimaa . Nagu pastoraalne poiss õppinud Volapük . E - töötaja 1891. Üks esimesi e - pioneerid Eestis . Algatatudliikumine Narva ja kogu riigis . Postitatud soetusmaksumuses E - asjad ja propilojn , toetabavaldamine õpikuid . Asutatud Narvaesimene e - raamatupood ,printer , jaraamatukogu . Vastas Z. KuigiEesti - Vene sõda 1919. aastal tulekahju hävitas kogu oma domeen,E printer ja nii edasi . Siis kolis ta riigis keelatud, kaotada katastroof oma energia ja hea tuju .
Nähtavasti on teine isik. Andres (arutelu) 27. juuni 2015, kell 16:38 (EEST)Vasta


Tõlge oleks niisugune:
"Jaan Tõnisson (Jaan Tenisson), eestlane, varem rätsep, praegu põllumees. Sündinud 30. septembril 1864 Vijandimaal. Karjapoisina õppis volapükki. Esperantist 1891. aastast. Üks esimesi esperanto pioneere Eestis. Algatas esperantoliikumise Narvas ja kogu maal. Andis omal kulul välja esperantokirjandust ja ... (?), toetas õpikute väljaandmist. Asutas Narvas esimese esperantokeelsete raamatute kaupluse, trükikoja ja raamatukogu. Oli Zamenhofiga kirjavahetuses. Eesti-Vene sõja ajal 1919 hävitas suur tulekahju kogu tema vara, esperantotrükikoja jne, seejärel asus ta maale elama, lõpetas tegevuse, kaotades õnnetuse tõttu oma energia ja rõõmsameelsuse." Andres (arutelu) 28. juuni 2015, kell 02:05 (EEST)Vasta
neid on vist mitmeid olnud, ntx:
s. 1864 http://www.geni.com/people/Jaan-T%C3%B5nisson/6000000010310161847
s. 1874 http://www.mihklepp.eu/family/individual.php?pid=I09266&
suwa 29. juuni 2015, kell 13:49 (EEST)Vasta

Jaan Tõnissoni kõrkuseni küündiv isekus, põikpäisus ja agressiivselt ründav esinemismaneer tõid talle vastaseid igal sammul.

See ei tohiks nii lihtsalt siin seista, isegi kui on viide. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 15:47 (EEST)Vasta

Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus.

Sama lugu. 15. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST)

Sissejuhatuse kolmandas lõigus on halb süntaks ja kõik, mida nimetatakse, ei ole organisatsiooni liikmeks olemine.

Minu meelest riigivanemaks olemist tuleks kohe alguses mainida, nagu enne oligi. Andres (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 18:26 (EEST)Vasta


Ka lisatud lõik hulluse kohta ei sobi niisugusel kujul. Andres (arutelu) 19. detsember 2017, kell 19:50 (EET)Vasta

Tõnisson oli hull (paranoia) järgmiste selgete sümptoomidega: suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus, mis aga olid n.-ö. siirad, sest seda tüüpi hullud peavad enda suhtes kõike lubatuks, kuna nende arvates ei maksa nende kohta need normid, millede täitmist nad karmilt nõuavad teistelt. See hull oli ümbritsetud kaasajooksjatest, kellel samuti oli vähe ausust ja tarkust, kuid kes kasutasid võimalust sõita tarmuka „rahvajuhi” – tegelikult hullu (kõik niisugused hullud on erakordselt tarmukad [oma] sõiduvees). Kõik see lõppes lihtsa reetmisega ja enamlastele Eesti – aga ka iseenda – kättemängimisega. Need tema jüngrid teevad nüüd valjult häält Rootsis. Mulle pakub teatavat rahuldust see „skandaali” tegemine ja pättide rahurikkumine ning nende poolt hoolega ülespuhutud õhupalli läbitorkamine. Kellelgi pidi kord julgust olema ja see siis olin mina. Selteril endal see julgus puudus. Oskar Öpik, kiri Karl Pärlile, 19. detsember 1958, lk. 464.

väärib kustutamist. Igasugused viited puuduvad, tekst on täis kellegi isiklikke hinnanguid, takkapihta mina-vormis kirjutatud. Sellised sissekanded tasuks kirja panna isiklikku päevikusse, mitte Vikipeediasse kõigile lugeda.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Maritsk (arutelukaastöö).

Keegi Oskar Öpik. Viide on antud lõpus, raamatust Sajandi eesti perekond.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.5 (arutelukaastöö).

Tõstsin anonüümse jaurami segast päritolu tsitaadi rahvusmüüdi alla, seal on sel vähemalt mingi tasakaalustav roll. Tõsi, tegelikult tuleks tsitaati kas kärpida või, vastupidi, kontekstiga pikendada. Praegu jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes "õhupalli läbitorkamine", kui Tõnisson on endiselt müütiline tegelane ja Öpikust ei tea eriti keegi peale süvenenud huviliste. Üldiselt ma küll arvan pigem, et Vikipeedia võiks tõnissonlaste ja pätsistide jätkuvat ajaloolist heitlust refereerida, ent võitluse artiklitesse kandumise korral mõlemad pooled kiirelt utreerida. Kui inimestel tõesti midagi muud teha pole kui sajanditaguse ajaloo üle kakelda, siis tehku seda mujal. Kindlasti leiaks ka paremaid Tõnissoni suhtes kriitilisi tsitaate, mille autorit ei vaeva suuruse hullustus, huumori absoluutne puudumine, ebaausus ja silmakirjalikkus. --Ehitaja (arutelu) 14. detsember 2018, kell 12:41 (EET)Vasta

Teen ettepaneku asendada neutraalsusvaidlustus märkega allikanappuse kohta. Alati leidub kuskil mõni vahutava suuga jauram, kelle meelest ei ole artikkel neutraalne, kuni inimest pole kuulutatud kartuliks, aga see ei tähenda, et neutraalsuses oleks tegelikult põhjust kahelda. Ka eelnevad vaidlused siin on käinud mitte faktide, vaid hinnangute teemal - ja sedagi peamiselt ärapanemisena laadis "aga Pätsi kohta on pahasti öeldud, Tõnissoni kohta peab ka pahasti ütlema!". Mis on, põhimõtteliselt, jama. Allikate puudumine seevastu on tõsine probleem. --Ehitaja (arutelu) 14. detsember 2018, kell 13:24 (EET)Vasta

Nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. detsember 2018, kell 13:26 (EET)Vasta

Gustav Suits on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."[1]

Huvitav, aga kuidagi kontekstita. Andres (arutelu) 17. juuni 2019, kell 10:06 (EEST)Vasta

Veel üks haud. muuda

LauriKreen (arutelu) 20. aprill 2021, kell 20:09 (EEST)Vasta

  1. Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat. III köide. Ilmamaa, 2007, lk 449.
Naase leheküljele "Jaan Tõnisson".