Arutelu:Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenbergi nimetamine rahvuskangelaseks on vaieldav. Miks kasutatakse kuude vähelevinud (pseudo)rahvapäraseid nimetusi aga aastaarvud on Kristuse sünnist? Järjekindel olles peaks siis juba üldse "Maavalla ajaarvamist" kasutama, kuigi õigem oleks vist jääda ikka üldlevinud kalendri juurde. Kas on mingi tagamõte, miks kohanimede hulgas on segamini eesti- ja saksakeelsed? Kust on pärit kirjapilt Šeremetev-Kolcov? Vene allikad räägivad Ivan Vassiljevitš Šeremetjev (nii peaks vist seda transkribeerima) nooremast; kas tal oli ka teine perekonnannimi Kolcov ja kas ei peaks seda pigem kirjutama kujul Koltsov? Vabandan, kui olen millestki valesti aru saanud.

Oled õigesti aru saanud, palun toimeta seda artiklit. Andres 09:25, 28 Mar 2005 (UTC)

---

Artikli eelmise variandi põhiosa on allpool ära toodud. See oli asjalik, nüüd on jälle sisse toodud rahvuskangelased, Maavallad ja südakuud, mis siia ei sobi. Asjalik osa tuleb taastada.

Ivo Schenkenberg (umbes 1550 – 1579) oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Ta sündis Tallinnas müntmeister Christopher Schenkenbergi peres, töötas tema sellina.

Liivi sõja ajal 1576 moodustas ta Tallinna põgenenud talupoegadest väesalga linna kaitsmiseks pealetungivate Vene vägede eest. Tema lipkond sai oma julge ja kavala tegutsemise tõttu kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdnime "Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. 1577. aasta Tallinna piiramise ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400–500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Nad osalesid nii tulekustutusvahtkonnas kui ka linnast väljatungidel. Märtsis taandusid venelased seoses tatarlaste sissetungi ohu ning varustamisprobleemidega; Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula all ning sisendas oma sissitegevusega vaenlasesse suurt hirmu.

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika: "Talupoegadel oli aga selle röövimise juures parem olukord kui saksa mõisameestel ja palgasõduritel, sest nad olid maal sündinud ja kasvanud ja teadsid kõiki maa ja talupoegade olukordi, peale selle kõiki salajasi radasid ja teid läbi heinamaade, tihnikute, võsastikkude ja soode. Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu šotlastega Wesenbergi all."

Suvel võttis Vene tsaar Ivan IV Julm ette suure sõjakäigu Pihkvast Väina suunas, et Rzeczpospolita Liivimaalt välja suruda. Koos "Liivimaa kuninga" Magnuse vägedega liikusid tsaari väed Liivimaal kiiresti edasi, suve jooksul läks suurem osa Liivimaast nende kontrolli alla ning septembris oli Schenkenberg vaenlase jõudude suurenemise tõttu sunnitud ajutiselt sissisõjast loobuma. Aastal 1578 jätkas ta röövimist ja põletamist Tartu piiskopkonnas, põletades muuhulgas 4. juunil maha Emajõest põhja pool asuva Tartu eeslinna.

Juulis 1579 varitsesid Schenkenbergi sissid tatarlasi, kes olid Harjumaal röövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud. Ivo plaanis vaenlased linnusest välja meelitada, kuid tema vend Christoffer Schenkenberg nimetas teda araks ning tormas koos mõne mehega hulljulgelt linnuse peale, sundides teisi endale järgnema. Rünnak ebaõnnestus, Christoffer langes ja Ivo koos 59 mehega võeti vangi. Osa vangivõetuist poodi, osadel õnnestus põgeneda ning Tallinna pääseda. Ivo Schenkenberg ühes 30 kaaslasega viidi Pihkvasse, kus ta sealviibivale tsaarile pakkus kolme vangistatud bojaari enda lunastushinnaks. Ettepanek ei leidnud vastuvõttu ja Ivo Schenkenberg hukati. Schenkenbergi surmaga ei hajunud siiski kohe tema salk, vaid tegutses omapead edasi, võttes veel oktoobris osa Haapsalu piiramisest.

Eesti laiem üldsus tunneb Ivo Schenkenbergi eeskätt Grigori Kromanovi poolt Eduard Bornhöhe jutustuse "Pirita kloostri viimsed päevad" ainetel ja Arvo Valtoni stsenaariumi järgi lavastatud filmist "Viimne reliikvia", mõlemis on Ivot aga kujutatud ebaajalooliselt väga suure kunstilise liialdusega.

Andres 4 juuli 2005 20:08 (UTC)

Peeter Jakobi

"Eesti laiem üldsus tunneb Ivo Schenkenbergi eeskätt Grigori Kromanovi poolt ..."

Viimses reliikvias oli Ivo Schenkenbergi osatäitja Peeter Jakobi. http://www.imdb.com/name/nm0415932/

Peeter

---

Шереметев peaks eesti keeles olema Šeremetev. Andres 2. oktoober 2008, kell 20:59 (UTC)

Miskipärast on see perenimi eesti keeles muutunud Šeremetjeviks. Samast suguvõsast pärineb ka kuulus kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjev, kuigi ka tema nimi on Шереметев.--WooteleF 2. oktoober 2008, kell 21:15 (UTC)

Kui ma õigesti mäletan, siis vene keeles on kasutusel mõlemad variandid, kusjuures pehmendusmärgiga variant on hilisem, aga seda kasutatakse mõnikord ka tagantjärele. Andres 3. oktoober 2008, kell 06:17 (UTC)

23. jaanuari all on nimekuju Ivan Šeremetev-Koltsov. Andres 3. oktoober 2008, kell 06:17 (UTC)

Šermetjev on õigem variant; Šermetev oleks mõeldav, kui see vene keeles oleks Шерметэв.Albertsuur 7. veebruar 2010, kell 19:44 (UTC)

Ei. Vaata vene-eesti transkriptsioonireegleid. Andres 7. veebruar 2010, kell 21:12 (UTC)

---

"Anakronism välja" Mis mõttes anakronism? Kas 16. sajandil ei olnud sakslasi olemas või? Kindlasti tuleks artiklis ära mainida, et Schenkenberg oli saksa rahvusest. Tema vanemad on ju teada. Isa oli kohalik sakslane, ema aga Königsbergist. 90.191.119.98 30. aprill 2013, kell 19:28 (EEST)

---

See peaks ikka artiklis kirjas olema, et ta oli saksa rahvusest. Velirand (arutelu) 22. august 2015, kell 15:13 (EEST)

Täiesti õige tähelepanek. Tegelikult eestlased pidasid oma laulupidusid ja lehvitasid oma sinimustvalgeid lippe väljaspool Tallinna. Linna lasti neid kord aastas, kui oli peldikuid tarvis tühjendada, nagu teab Hillary Bird. Üleüldse tuleks sama märkida ka näiteks Venemaa linnade ja venelaste kohta.

Pane kirja. Andres (arutelu) 22. august 2015, kell 15:56 (EEST)

Paneks kirja küll, aga hiljem esitatakse jälle pretensioone, et miks viidet pole. Velirand (arutelu) 22. august 2015, kell 16:36 (EEST)

Kust Sa seda siis tead?

Ma saan nii aru, et anonüümse kirjutaja arvates etnilisi erinevusi tol ajal ei olnud. Andres (arutelu) 22. august 2015, kell 17:01 (EEST)

Muidugi olid 16. sajandil etnilised erinevused olemas. Miks siis korrutati kogu aeg "deutsch" ja "undeutsch". Aga tänapäeval on lihtsalt moodne seda eitada. Mis puutub Schenkenbergide suguvõsasse, siis on ju teada nende sisserändamine Saksamaalt. Velirand (arutelu) 22. august 2015, kell 17:08 (EEST)

Mida tähendab "on ju teada"? See peab ju kusagil kirjas olema, et ta oli sakslane, vastasel korral sa ei saaks seda väita. Ja vot sellele allikale, kus see kirjas on, viitadki. Ei ole ju ometi nii keeruline.

Raadiosaadetele ju viidata ei saa. https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-332-ivo-schenkenberg-1 Velirand (arutelu) 22. august 2015, kell 17:27 (EEST)

Saab küll. Andres (arutelu) 22. august 2015, kell 17:28 (EEST)

Koltsov

Just otsisin midagi Russowi originaaltekstist ja märkasin, et just seal räägitakse sellest ülalmainitud nimest Koltsov: des äuersten Feltheren Lütenandt vnd vornemeste Krygeshelt, Iwan Wasiliewitz Selymetyn Koltzoff genandt. --Mmh (arutelu) 7. mai 2019, kell 21:08 (EEST)

Tükkideksrebimine

Kas teda siis ei rebitud tükkideks? Neljastati? --Andres (arutelu) 9. juuni 2022, kell 02:31 (EEST)