Arutelu:Haridus

Meil on artikkel Tartu Ülikool. Selle teaduskondadest võiks kirjutada seal. Andres 13:57, 28 Aug 2004 (UTC)

- Ei osanud seda kuhugi panna, OK!

Haridus on isiku arengu eeldus, eesmärk ja vahend. Haridus on sihipärane protsess. Hariduse eelduseks on suhtlemine, mitte kohtlemine. Suhtlemine eeldab kahte võrdväärset partnerit (subjekt-subjekti suhet, mitte objekt-subjekti suhet, nagu praegu on eesti kooli paradigma).

Minu meelest siin üldse ei selgitata, mis haridus on. Siin mitte ei defineerita haridust, vaid esitatatakse Ülo Vooglaiu haridusfilosoofilisi seisukohti.

Mulle tundub, et sõna "paradigma" kasutatakse siin kasvatusteadlaste žargoonis, mida me ei pruugi üle võtta.

Pakun välja niisugused sõnad: subjekt-subjekt-suhe ja subjekt-objekt-suhe (vast mitte objekt-subjekt-suhe). Andres 20:44, 28 Aug 2004 (UTC)

Ah jaa, peaks ehk ütlema "isiksuse areng", mitte "isiku areng". Andres 20:45, 28 Aug 2004 (UTC)

tüvi on isik.

Lihtsalt "isik" ja "isiksus" on erinevad mõisted. Ma lihtsalt arvan, et selles kontekstis oleks "isiksus" sobivam. Andres 21:41, 28 Aug 2004 (UTC)

Peab olema "subjekt-subjekt-suhe", nagu varem oli, mitte "objekt-objekt-suhe". Andres 09:48, 4 Oct 2004 (UTC)

"nagu on praegu eesti koolis" ei ole NPOV. Pealegi on tegemist (pooleldi varjatult) kriitilise märkusega, mille juures pole ei põhjendust ega viidet ("Albert Kakumäe vaadete kohaselt..."). --Oop 07:50, 18 Nov 2004 (UTC)

Nõus. Teine lõik esitab ilmselgelt Ülo Vooglaiu vaateid. See materjal peaks olema pigem artiklis Ülo Vooglaid. Andres 08:43, 18 Nov 2004 (UTC)

Panen siis Vooglaiu siia.

Haridus on isiku arengu eeldus, eesmärk ja vahend. Haridus on sihipärane protsess. Hariduse eelduseks on suhtlemine, mitte kohtlemine. Suhtlemine eeldab kahte võrdväärset partnerit (subjekt-subjekt-suhe, mitte subjekt-objekt-suhe nagu on praegu eesti koolis).

objekt - subjekt --Oop 17:09, 18 Nov 2004 (UTC)

Kui "Haridus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise protsess" siis mis on õppimine? --Tom 18:41, 27 Feb 2005 (UTC)

Niipalju kui mina aru saan, on õppimine laiem mõiste kui haridus kas või juba sellepärast, et õppimine ei pea olema süstematiseeritud, vaid võib olla stiihiline, juhuslik. Peale selle on üls asi, mis on artiklis mainimata jäänud: õppida võivad ka näiteks loomad ja robotid, kuid hariduses nad ei osale. Andres 20:09, 27 Feb 2005 (UTC)

Kui õppimine on hariduse üldmõiste, siis peaks haridus olema mingit liiki (süstematiseeritud?) õppimine. See ei vasta sõna "haridus" tavalisele kasutusele. "Harimine" on ehk lähem mõiste õppimisele. Sageli räägitakse "hariduse omandamisest". Ma ei pea seda küll korrektseks, aga see on sage kasutus. Kui asetame praeguse määratluse sellesse väljendisse saame "... omandamise protsessi omandamine". Haridusministeeriumist saab "... omandamise protsessi ministeerium" ja haridussüsteemist "süstematiseeritud ... omandamise protsessi süsteem". Ma ei väida, et definitsioon peaks mistahes väljendisse sobima, küll aga ei taha praegune def. nende üldlevinud sõnaühenditega sugugi haakuda. Kas on mingeid näiteid, millesse see hästi sobituks? Artiklis õppimine võiks kahtlemata olla eristus üldpsühholoogilise tähenduse (sh. loomade puhul) ja kulturoloogilise tähenduse (n. kultuuris kujunenud teadmiste, oskuste... omandamise) vahel. --Tom 1:10, 28 Feb 2005 (UTC)

Nojah, hariduses kui protsessis on tegemist peale õppimise ka õpetamisega, isegi kui õppimise ja õpetamise subjekt langevad kokku. Seetõttu ei ole haridus lihtsalt "hariduse omandamine" ega ka lihtsalt harimine. "Hariduse omandamisest" räägitakse sellepärast, et sõna "haridus" tähendab peale protsessi ka selle tulemust. Praeguses definitsioonis on seda kahemõttelisust ka selgitatud. Olen nõus, et praegust definitsiooni tuleks niiviisi täiendada, et selles kajastuks hariduse kahene loomus (õppimise ja õpetamisena). Andres 12:50, 28 Feb 2005 (UTC)

Ma olen püüdnud leida mõnd näidet (keelelist väljendit), kus haridus esineks protsessina, st. toimuks. Siiani ei ole ühtegi pähe tulnud. Kas saaksid pakkuda mõne näite? --Tom 15:16, 28 Feb 2005 (UTC)

PS. Õppimist ja õpetamist koos väljendab ju "õpe". --Tom 17:57, 28 Feb 2005 (UTC)

Sul on õigus küll, et sellist näidet ei leia, kuigi "haridusministeerium", "haridusosakond", "haridusasutus" ja "haridussüsteem" viitavad minu meelest haridusele kui protsessile. Ka Ülo Vooglaid, keda ülalpool tsiteeritakse, nimetab haridust protsessiks. Aga see pole määrav. Tuleb fikseerida see, mida asjatundjad hariduseks nimetavad, isegi kui see pole täiesti loogiline. Tõenäoliselt ei ole asjatundjate seas üksmeelt, sel juhul tuleb ka see fikseerida. Andres 21:11, 28 Feb 2005 (UTC)

Vaatasin eestikeelseid teatmeteoseid, mis mul käepärast on. EKSS määratleb hariduse nii: "kooli(de)s v. iseõppimise teel omandatud teadmised, oskused ja vilumused; teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine v. andmine, koolitus". See määratlus toetab minu kahetähenduslikkuseteooriat (võib-olla tähendab haridus ka teatavat ühiskonnaelu valdkonda). ENE 1. väljaande järgi on haridus "koolis, koolivälistes haridusasutustes või iseõppimise teel omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogusumma".

Sõna "haridus" on vist välkamõeldid sõna, mis võeti kasutusele saksa sõna Bildung vastena. Algselt tähendas "haridus" ka kultuuri või tsivilisatsiooni (nagu soome sivistys). Sõna "haridus" vorm ei viita otseselt protsessile, kuid kasvatusteadlastel pole protsessi kohta eraldi sõna võtta. Sõna "õpe" kasutatakse ainult siis, kui jutt on õpetamise/õppimise vormidest. Andres 05:55, 1 Mar 2005 (UTC)

Eriti hea oleks kui õnnestuks need erinevad aspektid, mille erinevad määratluskatsed kilbile tõstavad, fikseerida mingi loogilise süsteemina. Ülo Vooglaid määratleb viimasel ajal haridust "isiku karakteristikuna" ja "valmisolekute kujunemise elukestva jadana". Pakun välja kolmese määratluse:

Stabiilne teadmiste ja oskuste süsteem mõtestatud ja viljakaks eluks ja/või tegevuseks mingis valdkonnas.
Peamiselt intellektuaalne ettevalmistus eluks ja/või tegevuseks mingis valdkonnas.
Kultuuris saavutatud teadmiste ja oskuste (1.) ettevalmistuseks (2.) kujundamise süsteem.

Hariduse "protsessuaalsed" määratlused näivad silmas pidavat eelkõige (3.). "Isiku karakteristik" ja "valmisolek" haakub (2.) ning (1.) osutab sellele, mida nimetatakse enamasti hariduse sisuks, või selleks mida "omandatakse". --Tom 11:21, 1 Mar 2005 (UTC)

Mats! muuda

 "Üldiselt haridus omajale kasulik, sest võimaldab elus paremini toime tulle.   Mõningatel juhtudel toob haridus kahju. Okupandid reeglina väldivad alistatud rahvastele  teadmiste andmist mis võivad okupantidele kahju tuua. Kui mingi riigi haridust juhtivad isikud ei oma ise piisavat haritust siis võivad nad oma rumalusest sundida koolis õpilasi õppima kasutuid või kahjulikke aineid ehk  väärõpetusi,  ja vajalikud oskused õppimata jätta."

See viimatilisatud osa ei iseloomusta haridust kuidagi ega aita selgitada hariduse olemust. Valju 7. aprill 2007, kell 09:59 (UTC)

Võtsin selle välja. Siin on minu meelest iva sees küll, aga peaks arutama, kuidas seda sõnastada. Küsimus, kas haridus on kasulik või kahjulik ja milles see kasu või kahju seisneb, on minu meelest küll haridusest rääkimisel oluline. Andres 7. aprill 2007, kell 10:06 (UTC)

Kus see parem koht on kui mitte üldosa? Kas Hariduse praktika? Kool? Õpetamine? Mats

Ei tea, eks paistab. Andres 7. aprill 2007, kell 20:03 (UTC)

Mis vahekorras on haridus ja kasvatus? Andres 3. august 2007, kell 18:21 (UTC)

Haridus on üks kasvatuse osa? Või läheb kasvatus millalgi hariduseks üle? Kas vangla on kasvatusasutus ja ülikool haridusasutus? Siis läheks kasvatus hariduseks üle vastavalt isiklikule valmisolekule võtta osa ühiskonnas tavaks olevatest mõistliku kaalutlemise protsessidest. Lasteaedasid nimetatakse õppe- ja kasvatusasutusteks. Kas laste-"sõimed" on ainult kasvatusasutused? Samas õpitakse neis kõigis (st inimesed õpivad mingeid kasulikke asju, isegi kui neid otseselt ei koolitata). Ma tean, et saksa Bildungit ja Erziehungit eristatakse nii, et esimene on üldine, st isikuülene teadmiste omandamine, teine puudutab isiku või tema iseloomu kujundamist. Selle eristuse puhul pole aga selge, kust täpselt läheb piir, sest ka isikut ja tema isikut võib kujundada üldiselt, nt kõlblus-õpetuse kaudu. Samas leitakse, et hariduse tüüpjuhuks olev õpetamine on paradigmaatiliselt just isiklik, üldine teadmiste "omandamine" viib tuupimiseni ja ei puutu õppimisse. --Kamma 5. august 2007, kell 20:21 (UTC)

Jah, see on segane. Peale selle, praegu avaldab eesti terminoloogiale mõju ka inglise education, mis ei võimalda haridust ja kasvatust hästi eristada. Andres 6. august 2007, kell 18:53 (UTC)

Kas haridust ei võiks nimetada pigem teadmiste jne omandamise viisiks (st mitte protsessiks nagu praegu)? Sest võib omandada teadmisi ja oskusi ka haridusväliselt, nt ise katsetades, välja mõteldes, spioneerimise teel vms. --Kamma 5. august 2007, kell 21:45 (UTC)

See on vist õige märkus (võib-olla siiski on nii mõeldud, et ka Sinu poolt nimetatu käib hariduse alla). Aga siis tuleb täpsustada, milles seisneb selle viisi eripära. Andres 6. august 2007, kell 18:53 (UTC)

Lisa teema