Arutelu:Hõlmikpuu
levisid laialdaselt Mesosoikumis ja surid peaaegu välja Triiases
Kui nad Triiases peaaegu välja surid, siis kuidas nad Mesosoikumis laialt levida said? Triias on ju Mesosikumi vanim ajastu. Siim 29. jaanuar 2006, kell 09.07 (UTC)
Panin ühe lõigu, mis sisaldas võõrkeelseid väljendeid, tõlgituna tagasi. Ma ei saanud küll sisuliselt hästi aru, kas jutt oli spetsiaalselt ühekojalistest hõlmikpuudest. Seda tuleb allikast kontrollida.
Ma olen niisuguse lähenemise vastu, et kui leiame mõne tõlkimata sõna, siis kustutame lõigu ära. Siis peaks aitama tõlkida. Saatsin pollination dropi kohta ühele botaanikule kirja, aga pole vastust saanud. Võiks ju siis botaanikutelt küsida, et mitte ise välja mõelda. Või kui mõni info tundub liiga üksikasjalik, siis võiks selle panna eraldi lehele. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 15:54 (EEST)
- Vikipeedia ei ole koht pooliku referaadi esitamiseks. --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 15:59 (EEST)
- Aga kogu see toiming võtaks väga palju aega, kuid püüda aidata tõlkida, sest minu arust peaks selleks siis teemasse põhjalikult süvenema.--Raamaturott (arutelu) 31. märts 2017, kell 16:00 (EEST)
- Toimetamine võtab nii või teisiti aega ja nõuab süvenemist. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 17:56 (EEST)
- Aga kogu see toiming võtaks väga palju aega, kuid püüda aidata tõlkida, sest minu arust peaks selleks siis teemasse põhjalikult süvenema.--Raamaturott (arutelu) 31. märts 2017, kell 16:00 (EEST)
- Minu poolest võib kaitse tagasi peale panna, nn tähelepanelik 'toimetaja töö pilt' on ju niigi selge vt artikkel vitaminoloogia; ütleme nii, et see oli omamoodi 'lakmusartikkel' kontrollimaks, kes üle sõtkuvad ja mis kohale jõuab kui jõuab ... eks ma teen teisi artikleid, ei näe tegelikke põhjuseid nn 'vägivallatsejale' (mitte kõik kustutamised pole põhjendatud, kui üldse) alluda, minul on samasugune õigus Vikipeedias osaleda kui temal aga eks ta pisut tragikoomiline ole, et ka Vikipedistide hulgas on nn 'pätte ja kaabakaid'.
- Mariina 31. märts 2017, kell 16:03 (EEST) alias Простота
Kommentaar: ainult üks näide keele-, stiili- ja faktivigadega tekstist: 6. hõlmikpuud Jaapanis on saanud ka pommitamise üleelanud puude (hibakujumoku) nimetuse elades plahvatuse epitsentris üle Teise Maailmasõja ajal 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid.[6] [7]. Kõige lähem neist asub Hosen-Jis. See puu oli plahvatuse epitsentrist vaid veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Kõik ellujääjad puud on ka praegu elujõulised.
- Faktiviga tuleb välja algallikat lugedes (Nagasaki puudest pole seal midagi juttu). --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 19:51 (EEST)
Hõlmikpuutüve kasutatakse puitmaterjalina ja sellest valmistatakse malendeid.
- See on selgituseta välja võetud. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 19:55 (EEST)
- See asus alapeatükis "Hõlmikpuu sugu". --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:18 (EEST)
- Pane siis õigesse kohta. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 22:27 (EEST)
- See asus alapeatükis "Hõlmikpuu sugu". --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:18 (EEST)
On teateid ka hõlmikpuude ühekojalisuse kohta, seda 19. sajandi teises pooles Iwate prefektuuris Hareyamas kasvaval puul, tal nähti haru millel olid nii emas- kui isasõied[1]. Pole teada, kas tegu oli loodusliku nähtuse või inimkäe läbi vääristamisega (kunstlik ühekojalisus).
- See on välja võetud ilma põhjenduseta, miks seda sees ei võiks olla. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:07 (EEST)
- 19. sajandil nähti või Pole teada, kas tegu oli loodusliku nähtuse või inimkäe läbi vääristamisega kas selline jutt sobib entsüklopeediasse? --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:18 (EEST)
- Teksti võib ümber teha. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 22:27 (EEST)
- 19. sajandil nähti või Pole teada, kas tegu oli loodusliku nähtuse või inimkäe läbi vääristamisega kas selline jutt sobib entsüklopeediasse? --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:18 (EEST)
Ma saan siinsest jutust nii aru, et emas- ja isastaimest rääkimine ei ole botaanikute silmis korrektne ning nad eelistavad teis termineid. Sellest peaks ju siis rääkima, ja kuni eestikeelseid termineid pole teada saadud, võiks ikkagi ingliskeelsed terminid olla, et see asjaolu oleks markeeritud. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:07 (EEST)
- Kahekojaline taim (isas- või emasõitega) on eesti keeles täitsa olemas. --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:18 (EEST)
- Muidugi, aga ka kahekojaliste taimede hulgas eristatakse tinglikult emas- ja isastaimi. Jutt oli sellest, et botaaniliselt oleks õige kasutada selleasemel teisi termineid (need võiksid eesti keeles olla "ovulaatne" ja "mikrosporangiaatne", aga ma ei tea, kas selliseid sõnu tegelikult kasutatakse). Ja muidugi, õitest rääkida ei ole hõlmikpuude puhul ammugi botaaniliselt korrektne. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 22:27 (EEST)
; Märkus: hõlmikpuuviljade lõhna iseloomustus taimekasvatusealases kirjanduses disagreeable, evil, offensive, disgusting, repulsive, nauseating, abominable[2]
- See on selgitusteta välja tõstetud. Kui asi on inglise keeles, siis võib lihtsalt öelda, et nende lõhna peetakse vastikuks. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:11 (EEST)
- Ma ei tea, kuhu see märkus tuleks panna. Andres (arutelu) 31. märts 2017, kell 20:12 (EEST)
Õie juurde on lisatud, et hõlmikpuu on paljasseemnetaim ning lisatud viide sõnaraamatule. Minu meelest see pole õige koht, kus seda mainida, siin on jutt süstemaatikast ning viide läheb neli hõimkonda hõlmavale rühmale. Viide ei ole autoriteetne. Andres (arutelu) 6. august 2019, kell 13:09 (EEST)