Arutelu:Geograafia
Sadade kaupa mõisteid ülsteise alla kirjutada on minu meelest ebapraktiline. Andres 22:29, 7 Feb 2004 (UTC)
- Seega tuleks nad kuidagi ära sorteerida? Veel ei ole mõisteid õnneks eriti palju.. Või kirjutada ühte ritta kõik? Jaan513 22:33, 7 Feb 2004 (UTC)
- Ma püüdsin alustada sorteerimist algustähtede järgi (nagu artiklis Biograafiad, aga esialgu ilma täht-pealkirjadeta), aga keegi muutis selle tagasi. Andres 22:45, 7 Feb 2004 (UTC)
Siin tuleb kaks eraldi loendit kirja panna, Maailma asulate loend ja Asulate loend riikide kaupa -- 220.73.165.14 23:18, 7 Feb 2004 (UTC)
Urmas, see rubritseering on väga hea. Andres 23:18, 19 Feb 2004 (UTC)
Ehk peaks ikka maadeavastajate loendi geograafidest eraldi tegema? Kui mõni mahub mõlema määratluse alla, siis ta võib ju ka kaks korda esineda. Ja muidugi on mõtet paigutada need loendid eraldi lehekülgedele. Andres 16:38, 3 Aug 2004 (UTC)
Võimalik, et teil on õigus, kuid samas on geograafia niivõrd laialivalguv teadus, et kui hakata ranget vahet tegema siis ei pruugi siia maailma eriti geograafe jäädagi, enamikku neist võib nimetada ka mõne muu nimega nt. kartograaf, klimatoloog, glatsioloog, demograaf jne. samas on nad kõik geograafid. Minu arvates geograafi määratlemisel pole tähtis tema haridus vaid teod James Cook ja Fridtjof Nansen on mõlemad geograafiale väga palju andnud, samas rangelt võttes kumbki neist geograaf ei ole kuna neil puudub vastav haridus. Nende geograafiks mitteolemise võib aga lihtsalt vaidlustada Cook ei olnud tuntud mitte ainult laevastiku ohvitserina vaid ka väga andeka kartograafina kelle kaarte kasutati kohati veel 20 sajandilgi. Nansen oli aga Oslo ülikooli okeanograafia professor. Okeanograafia teatavasti on geograafia osa. jutt sai vist pisut pikk aga ma tahan öelda seda, et raske on otsustada kes maadeavastajaist väärib geograafiks nimetamist ja kes mitte. Pizarro ja Hillary võiks ehk nimekirjast välja heita, samas eelpool mainit. Cooki ja Nanseni puhul ma seda teha ei julgeks.
- See vahetegemise raskus teatavatel juhtudel on arusaadav. Minu ettepanek seisneb selles, et koostada eraldi loendid, mis siis kui nad osaliselt kattuvad. Geograafide loend tuleks kõige pikem, aga miks mitte koostada ka klimatoloogide jne loendeid. Esialgu on meil geograafide ja maadeavastajate kohta artikleid lihtsalt liiga vähe. Ja varem või hiljem tuleks nad sellelt leheküljelt ümber paigutada eraldi lehekülgedele. Andres 18:39, 4 Aug 2004 (UTC)
Kuna geograafilisi mõisteid on juba päris palju tekkinud ja tuleb kindlasti juurde, oleks minu arvates mõistlik nad tähestikuliselt ümber grupeerida sarnaselt sõjanduse lehele, peale selle vajaks terve see leht ümberkujundamist. Mida sellest arvate, ma võiks sellega tegelda kui see idee poolehoidu leiab. Siim 18:25, 4 Aug 2004 (UTC)
- Meil on siin mõistete grupeerimise asjas kaks koolkonda: ühed (peaasjalikult mina) eelistavad tähestikulist grupeerimist, teised valdkondade ja mõistepesade kaupa grupeerimist. Arvan, et mõlemad on vajalikud. Ja näiteks maailma keeled ja maailma rahvad ongi kahte moodi grupeeritud.
- Mina toetan ümberkujundamist küll. Ega meil sellega suurt riski ei ole: kui peaks leitama, et asi läks halvemaks, siis on võimalik taastada. Muidugi võiksid oma ideid kõigepealt tutvustada, et oleksid kindel, et Sind toetatakse. Andres 18:39, 4 Aug 2004 (UTC)
- Hästi tehtud, Siim! Andres 20:05, 4 Aug 2004 (UTC)
Palun selgitage miks te eelistate nimekuju Strabon, mulle on Tartu Ülikooli geograafia instituudis räägitud Strabo nimelisest mehest samuti kasutab seda versiooni inglise viki Siim 21:01, 4 Aug 2004 (UTC)
- Strabon oli kreeklane, seepärast kasutame kreekapärast nimekuju. Ladina keeles öeldakse "Strabo", ja ka inglise keeles kasutatakse, nagu teistegi vanakreeka nimede puhul~, ladinapärast vormi. Eesti traditsioonis lähtutakse kreeka keelest. Et selles veenduda, tuleb lihtsalt vaadata eestikeelseid teatmeteoseid, näiteks entsüklopeediat või "Antiigileksikoni". Ka veebis on enamasti kasutatud nimekuju "Strabon". Geograafia instituudis võiks ju õppejõudude tähelepanu sellele juhtida. Muide, nimekirjas on teisigi vigaseid nimekujusid, kuid ma ei jõudnud neid veel parandada. Andres 22:27, 4 Aug 2004 (UTC)
Mul on paar üldist küsimust, kas on võimalik luua artiklit ennem sellele linki loomata? Teiseks, kuidas kustutada olemasolevat artiklit? Näiteks maailma lahtede loendit pole minu arvates vaja. Kolmandaks kuidas nimetada ümber olemasolevat artiklit? Loetelu maailma saaared asemel peaks olema maailma saared ja saarestikud, ning loetelu maailma mäed asemel maailma mäestikud ning mäetippudele ilmselt eraldi loend. Siim 16:06, 5 Aug 2004 (UTC)
- Selleks et luua artiklit sellele linki loomata, tuleb mõne artikli leheküljel viibides kustutada aadressiriba lõpust artikli pealkiri ja panna selle asemele loodava artikli pealkiri. Seejärel vajutada "Enter". Kui oled vastavale leheküljele jõudnud, siis saab seda redigeerida nagu teisigi lehekülgi. Seda on mugav kasutada eriti ümbersuunamislehekülgede loomiseks, kuid panen südamele, et täisartiklile tuleb ikkagi linkidega teed sillutada.
- Olemasolevat artiklit saavad kustutada ainult administraatorid. Kui mõni artikkel tundub vajavat kustutamist, siis jätta vastavale aruteluleheküljele märge. Suurtes vikipeediates on selleks eraldi leheküljed, aga neid meil esialgu pole tarvis. Kustutame ainult siis, kui selles asjas on enam-vähem selgus olemas. Välja arvatud "vandalismi" puhul. Ma ei poolda lahtede loendi kustutamist. Kuigi mere ja lahe piir on ähmane, on siiski palju selgeid juhtumeid. Enamasti saab lähtuda sellest, kas veekogu nimes on sõna "meri" või "laht".
- Ümbernimetamiseks kasutada nuppu "Teisalda". Aga palun ära tee seda enne, kui oleme asja läbi arutanud vastaval aruteluleheküljel. (Kui ümbernimetamise vajadus on täiesti ilmne, siis muidugi võid seda teha.) Minu ettepanek on teha eraldi loendid saarte, saarestike, mäestike, mägede ja mäetippude jaoks. Mäed ja mäetipud küll enamasti kattuvad; võib-olla nende jaoks ei ole vaja eraldi loendit. Andres 17:34, 5 Aug 2004 (UTC)
Mina arvan, et kui juba on mõisted "algmeridiaan" ja "almukantaraat" (ma ei tea, mis see tähendab), siis peaksid nende kohta ka eraldi artiklid olema. Peale selle, ma ei ole küll päris kindel, aga minu meelest on "geodeetiline joon" ka matemaatika mõiste. Andres 19:10, 15 Aug 2004 (UTC)
- Ma üritan lähemal ajal nende joontega tegelda, võtsin praegu käsile nimekirja korrastamise sest siin ei ole kõik päris nii nagu vaja, tähestikuline järjekord pole paigas, mõni mõiste esineb mitu korda jne. Almukantaraat on samakaugusjoon näiteks kõik Tallinnast 100 km kaugusel olevad punktid mood. joone mida nim. almukantaraadiks. Geod. joon võib esineda ju ka matem. mõistete seas, see ei tohiks ju probleemiks olla. Geod joonte all pean ma silmas suur ja väikeringe, loksodroomi jne. Siim 19:40, 15 Aug 2004 (UTC)
- Kas "geodeetiline joon" on geograafias mingi mõiste? Siis võiks anda vähemalt mingi definitsiooni. Ma oletan, et geodeetilised jooned on need, mis tekivad, kui kogu aeg otse minna (ehk minna kogu aeg lokaalselt lühimat teed pidi. Suur- ja väikeringid peaksid nende alla sobima, loksodroom samuti. Geodeetiline joon matemaatikas on selle mõiste üldistus. Põhimõtteliselt ei ole tegu erinevate mõistetega. Tasandil on geomeetrilisteks joonteks sirged. Geograafias vaadeldakse ilmselt geodeetilisi jooni sfääril (Maa pind võetakse sfäärikujulieks). Matemaatikas vaadeldakse geodeetilisi jooni ka muudes ruumides. Arvan, et vastava artikli pealkiri peaks olema Geodeetiline joon ja seal võiks rääkida geodeetilistest joontest nii geograafias kui ka matemaatikas. Andres 20:04, 15 Aug 2004 (UTC)
Kas geograafia on teadus või teadusharu? Pean tunnistama, et ma ei tea, mis neil vahet on, kuid mulle tundub, et Geograafia on siiski teadus. Siim 07:05, 21 Aug 2004 (UTC)
- Sõnal "teadus" on minu meelest kaks tähendust: teadus kui niisugune, millest räägib artikkel Teadus, ja teadusharu ehk teaduslik distsipliin, mille kohta peaks olema eraldi artiklit. Minu meelest võiks artikli pealkiri olla Teadusharu. Viidata võiks muidugi ka nii: Teadus. Tõsi küll, teadusharu all võidakse mõista nii laiemaid (geograafia) kui ka kitsamaid (kartograafia) teaduslikke distsipliine. Pakun, et viimaste puhul võiks kirjutada "geograafia haru", ja haru alt samuti viidata teadusharule. Aga see ei ole muidugi ainus lahendus. Andres 08:30, 21 Aug 2004 (UTC)
Vikipeedia administraatorite seas on kaks geograafi, kuid geograafia kohta pole kirjutatud rohkem kui definitsioon. Kirjutasin välja mõningad punktid millest võiks lähtuda artikli kirjutamisel. Kes asja vastu huvi tunneb täiendagu. Looks kõigepealt mingi kontseptsiooni millest kirjutada. Geograafiast artikli kirjutamine pole just lihtsate ülesannete killast, aga vähemalt peab proovima.
Oleks hea, kui saaks Kanti ja Humboldti tsitaadi saksa keeles, siis saaks tõlget kohendada. Andres 16:33, 21 Nov 2004 (UTC)
- Tõlget oleks kohendada vaja küll. Saksa keeles ma kahjuks ei tea, kuid inglisekeelne tõlge on selline:
- Synoptic discipline synthesizing findings of other sciences through the concept of Raum (area or space) - Kant
- Synthesizing discipline to connect the general with the special through measurement, mapping, and a regional emphasis - Humboldt
- Püüdsin kohendada, aga kuni originaali ei ole, on see pigem ümberjutustus kui tõlge.
- Kui Hartshorne kasutab sõna yield, siis parem vaste oleks "anda". Andres 18:02, 21 Nov 2004 (UTC)
- Mina küll aru ei saa, et see kohendamine neid definitsioone paremaks oleks teinud. Jah, muidugi on special eriline ja mitte üksik kui otse tõlkida kuid mida tähendab eesti keeles "seob üldise erilisega"? Me väljendume tavaliselt natuke teistmoodi. Kanti formuleering ei muutunud ka sugugi selgemaks. Mis asi on teaduse tulemus? Pigem siis juba teadmine kui tulemus või saavutus. Siim 18:11, 21 Nov 2004 (UTC)
- Püüdsin pidada silmas nii head eesti keelt kui ka täpsust. Viimane muidugi kaudtõlkes kannatab. Omast arust tegin teksti mõlemas suhtes paremaks, kuid võin muidugi eksida. Kui me täpselt ei tea, mida autor on öelda tahtnud, siis on parem tõlkida võimalikult täpselt. Võimalik, et minu sõnastus annab mõtet halvemini edasi. Kas "ühendab üldist üksikuga" on paremini arusaadav? Mulle igatahes mitte. Sõna finding tähendust annab minu meelest selles tähenduses kõige paremini edasi sõna "tulemus". Just nii sageli öeldaksegi. See mõiste on muidugi lähedane teadmise mõistele, aga teaduse tulemused ja teadmised ei ole ju päris üks ja seesama. Andres 18:57, 21 Nov 2004 (UTC)
Inim- ja loodusgeograafiast jagunemist tuleks mainida kohe alguses, muidu on nende sissetoomine liiga järsk. Andres 18:02, 21 Nov 2004 (UTC)
, kreeka keelest 'γεια' — "Maa" ja 'γραφειν' — "kirjeldama"
- Võtsin välja, sest see pole täpne. Andres 22. oktoober 2008, kell 17:11 (UTC)
(kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus")
Siin ja paljudes teistes kohtades on toodud ära nime päritolu, kuid kas pole mitte nii, et need on pärit vanakreeka keelest, mitte sellest väljakasvanud kreeka keelest? Siim 29. märts 2009, kell 15:30 (UTC)
- Vanakreeka keelest küll. Neil juhtudel tuleb alati väga täpne olla, sest sageli vanakreeka keeles vastavat sõna polegi, vaid sõna moodustatakse lihtsalt vanakreeka sõnadest ja liidetest. Andres 29. märts 2009, kell 16:28 (UTC)
Tõstan siia artiklis kommentaarina olnu, ilmselt on mõeldud abiloendina teema aspektidest, mida kajastada:
- Erinevad definitsioonid ja defineerimisraskused. (Geograafial on palju definitsiione kuni selleni välja, et geograafia on kõik see millega geograafid tegelevad)
- Etümoloogia (Eratosthenese ja Ptolemaiose tööd)
- Sõna geograafia erinevad tähendused (geograafiaks nim. peale teaduse ka mingi nähtuse asukohta, paigutust jms.)
- ajalugu, paradigmad, kuulsad geograafid (Humboldt, Eratosthenes, Ptolemaios)
- Geograafia osad klassikaline jaotus kolmeks osaks (loodusgeo, inimgeo, karto)
- Seosed teiste teadustega (loodusgeo tugineb füüsikale, keemiale jne.)
- Inim- ja loodusgeograafia erinevused, sarnasused ja konfliktid
- Tulevik? (Kas inim- ja loodusgeograafia lähevad lõplikult lahku?)
- Loodusgeograafia erinevus geoloogiast (mitte uurimisobjektis pole asi; ruum vs aeg) Geoloogia on Maa ajalugu
- Uurimisobjektid (Maa, inimkond)
- meetodid (süsteemne, kirjeldav, regioonid, analüütiline)
- GIS ja kartograafia; nende tähtsus geograafias