Arutelu:Filosoofia

Lisateave selle lehekülje kohta

Filosoofiat jagati kuni uuema ajani: 1) loogika (ehk õpetuseks mõtlemise korrektsetest vormidest); 2) füüsika ehk õpetuseks meid ümbritsevast maailmast (mille hulka kuulub metafüüsika kui õpetus algprintsiipidest); 3) eetika, mis on õpetus inimese kohast ja sellest, mida ta tegema peab. Sellega seoses kutsutakse eetikat praktiliseks filosoofiaks.

See materjal põhimõtteliselt kõlbab, kuid esiteks tuleb seda täpsustada ja teiseks tuleb sellele leida õige koht. ALGUSES ONGI JU SÜSTEEMNE ÜLEVAADE! ENNE UUT AEGA OLIGI ÜLIKOOLIS 4 TEADUSKONDA!!!

Teaduskonnad ei puutu asjasse. Olid filosoofia, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.

Alguses tuleb selgitada, mida filosoofia all mõeldakse. Selline ajalooline jaotus on eksitav, kui ta ei ole õiges kontekstis. See koht ei sobi, sest ta katkestab mõtteterviku. Aga ma ei vaidle vastu, et see jutt võiks täpsustatud kujul selles artiklis olla. Artikkel on praegu poolik, see peaks olema tunduvalt pikem, siis leiaks ka õige koha. Andres 16:06, 28 Aug 2004 (UTC)

Seda ei saa paigutada päris algusesse, sissejuhatussse, sest tegemist on ajaloolise, stoikutelt põhineva jaotusega ning sõnu "füüsika", "loogika" ja "eetika" kasutatakse siin teistmoodi kui praegu.

Mis puutub lääne filosoofiasse, siis jutt ei ole ainult Euroopast, vaid ka näiteks Ameerikast ja Austraaliast. Andres 15:19, 28 Aug 2004 (UTC) mINGIT AMEERIKA V AUSTRAALIA FILOSOOFIAT EI OLE.

Mida tähendab, et Ameerika või Austraalia filosoofiat ei ole? Ameerika ja Austraalia kuuluvad ju samuti läänemaailma (või mis iganes sõna siin kasutada9 ja ka seal tegeldakse filosoofiaga, põhiliselt lääne filosoofiaga. Andres 16:06, 28 Aug 2004 (UTC)

- ja kAs need laused kõlbavad entsüklopeedia algusesse: Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning mõneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid. Lääne akadeemilistes ringkondades mõeldakse filosoofia all tavaliselt läänemaailma filosoofilisi traditsioone, mille kogumit nimetatakse ka lääne filosoofiaks. MINGI ESSEE...

Kuidas Sina seda siis sõnastaksid? See on ju filosoofia mõistest arusaamiseks oluline seik.

Mis mõttes on see essee? Kas see on vaieldav, mis siin on öeldud? Olen nõus küll, et on lahkarvamused selles asjas, kas ida filosoofia on filosoofia või piirdub filosoofia lääne filosoofiaga. Siin on püütud asja nii esitada, et küsimust ei ole ära otsustatud. Tuleb muidugi sellest pilemalt kirjutada kas siin või mõnes teises artiklis. Pakun, et võiks olla artikkel Filosoofia mõiste. Andres 16:06, 28 Aug 2004 (UTC)

Järgneva ma kirjutasin enne Sinu järgmise kommentaari lugemist.

Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning mõneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid.

Palun selgita, miks Sa selle lause välja jätsid ja asendasid sõna "Lääne" sõnaga "Euroopa". Esimene lause kuulub ju eelmisega mõtteliselt kokku. Kui leiad, et eelmises formuleeringus on midagi valesti, siis arutame. Palun ära jäta asju ilma põhjendusteta välja. Kui leiad, et midagi tingimata tuleb välja jätta, siis paiguta see aruteluleheküljele, et asja üle saaks arutada. Andres 16:30, 28 Aug 2004 (UTC)

TEE LÄÄNE-FILOSOOFIA JAOKS ERALDI SISELINK siin pikemalt seletada ei sobi. See portaal on praegusel kujul euroopa filosoofa. Ameerika filosoofiat ei ole olemas...(peale pommide) võibolla tekib sellel sajandil... SISSEJUHATUSES E ALGUSES TULEB KASUTADA NAPPI TEDUSE KEELT - KÕIK SELETUSED HILJEM VÕI SISELINGIGA!!

Mis mõttes see portaal on euroopa filosoofia?

Mida siin ei sobi pikemalt seletada?

Kuidas Sinu meelest tuleks sissejuhatus sõnastada?

Mis teaduse keelt filosoofia puhul peaks kasutama? Kas filosoofia on teadus?

Miks ei võiks artikli alguses kirjutada ükdarusaadavalt? Mina arvan küll, et just tehniline jutt peaks olema kuskil tagapool või spetsiaalsetes artiklites.

Miks peab jutt olema napp?

Kui Sa ütled, et Ameerika filosoofiat ei ole olemas, siis sa väljendad oma subjektiivset hinnangut? Või tuleb seda kuidagi teisiti mõista? Andres 16:30, 28 Aug 2004 (UTC)

SORRY, KUI SA SELLISEID ELEMENTAARSEID ASJU EI TEA/OSKA SIIS SA EI SAA JU KEELATA TEISTEL WIKIT PAREMAKS TEHA!! vabandust, asi pole isiklik aga kegi ei tea kõiki valdkondi ma ei lähe füüsikutele seal midagi seletama. TEAD EHK MIS ON TEADUSLIK TEKST JA ENTSÜKLOPEEDIA ning MIS ON KOOLIKIRJAND?

Mis see elementaarne asi siis on, mida ma ei tea? Palun diskuteeri konstruktiivselt.

Palun arvesta seda, et entsüklopeedia kokkusurutud stiil tuleb põhiliselt ruumipuudusest. Aga ruumipuudust Vikipeedias ju ei ole. Andres 17:11, 28 Aug 2004 (UTC)

mis siin ikka diskuteerida - MA PANEN FILOSOOFIA JA RELIGIOONI VALLAS ÕLA ALLA!

Mis siin viga on?

Filosoofia defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi.

Ma ei ütle üldse, et peab tingimata nii olema, nagu enne oli. Aga nii ka ei sobi, nagu Sina panid. Esiteks, "tarkusearmastus" on lihtsalt etümoloogia, mitte definitsioon. Etümoloogiat võib muidugi avada, aga seda ei tohi esitada definitsiooniga. Võrdusmärki ära kasuta, kirjuta laused välja. See on Vikipeedia stiil. Ja kui kirjutad etümoloogiat, siis kontrolli sõnu.

Diskuteerida on tarvis sellepärast, et Vikipeedia on kollektiivne looming ja tegevust on tarvis koordineerida. Eriti on tarvis diskuteerida juhul, kui tekivad ilmsed lahkarvamused. Muidu tekib lihtsalt redigeerimissõda.

Palun ära muuda artiklit enne, kui oleme kokku leppinud. Andres 17:29, 28 Aug 2004 (UTC)

See, et mingi sõna kohta ei ole eraldi artiklit, ei tähenda, et see sõna ei saa seletust. Seletus antakse artiklis, millele ümber suunatakse. Kui ühe mõiste jaoks on mitu sõna, siis on artikleid ikkagi üks. Vikipeedia on mõistekeskne, mitte sõnakeskne. Sõnade jaols on Vikisõnaraamat. Andres 17:33, 28 Aug 2004 (UTC)

Palun ära diskuteeri artikli sees.

Kuidas siis filosoofia on defineeritud? Selle kohta, mis on filosoofia, on ju filosoofide seas palju erinevaid arusaamu ja nad ei lepi selles naljalt kokku. Andres 17:38, 28 Aug 2004 (UTC)

Enam-vähem kõik see, mis praegu artiklis seisab, on filosoofide seas vaieldav. Seetõttu see minu meelest ei sobi niisugusel kujul siia.

Teiseks ma avaldan protesti selle vastu, et varasem jutt on lihtsalt välja visatud. See ei ole hea tava. Kui keegi midagi välja viskab, siis ta peab seda põhjendama ning panema väljavisatu arutelulehele. Andres 22:43, 30 Aug 2004 (UTC)

Toimetamist vajab loetelude osa, aga jutu, mis sellele eelneb, ma vaidlustan peaaegu tervenisti.

Filosoofia tuleb kreeka keele sõnast philosophia (<phileo armastan + sophia tarkus).

See on tõsi, et sõna filosoofia tuleb nimetatud kreeka sõnast, kuid pole kindel, kas ta on kokku pandud neist kahest sõnast või on selle lähtekohaks sõna philosophos.

Filosoofia on mõtteteadus, maailma ja mõtlemise kõige üldisema toime uurimine. Sõna tähistab kellegi filosoofilist õpetust, ellusuhtumist, elutarkus.

Esimene ja teine lause räägivad teineteisele vastu. Esimene kuulutab filosoofia teaduseks, teine tühistab selle väite. "Mõtteteadus" on filosoofia sünonüüm, kuid see ei tähenda, et filosoofia oleks sõna otseses mõttes teadus. Arvan, et vähemalt pooled filosoofid filosoofiat teaduseks ei pea, kõige vähem muidugi teadusfilosoofid. Sõna võib tähistada kellegi filosoofilistõpetust küll, ja ta tähistab ka ellusuhtumist või elutarkus, aga seda juba tavakeeles, mitte "teaduskeeles".

Arvan, et on mõeldud "maailma ja mõtlemise kõige ldisema toimimise", mitte "toime". See on pisut ebamäärane. Kui selle asemele panna "seaduspärasuste", siis me saame midagi lähedast sellele, kuidas marksistlik-leninlik filosoofia filosoofiat mõistab. Aga näiteks Wittgenstein ja tema järgijad küll sellise definitsiooniga nõus ei oleks.

Filosoofia eesmärk on õppida tundma filosoofilise mõtte kujunemist ja filosoofia põhimõisteid. Arendada kriitilist suhtumist mitmesugustesse elukäsitlustesse. Kujundada iseseisvat mõtlemist.

Kõik need kolm eesmärki on minu meelest sekundaarsed või isegi tertsiaarsed. Kõlab usutavamalt, kui öelda, et need on filosoofia õpetamise eesmärgid. Aga öelda, mis on primaarselt filosoofia eesmärk, on väga raske. See on pigem filosoofiline küsimus, ja kohe kindlasti ei ole filosoofid selles ühel meelel.

Filosoofia definitsioon: Filosoofia on selgus mõtlemises, mõtlemise vormide tundmine ja arusaadav eneseväljendus (nii suuliselt kui kirjalikult).

See "definitsioon" on minu meelest lausa absurdne.

Sellepärast ma vaidlustan artiklis öeldu paikapidavuse ja lisan sellekohase märkuse artikli algusesse. Andres 02:10, 31 Aug 2004 (UTC)

Ümberkorraldused materjali paigutuses, mis Leon tegi, on minu meelest põhiliselt mõistlikud. Ma ei saa ainult aru, miks loogika, eetika ja teadusfilosoofia on filosoofia valdkondade alt välja jäetud. Kui on nii mõeldud, et metafüüsika, epistemoloogia ja aksioloogia on filosoofia põhivaldkonnad, siis see on mõnes mõttes tõsi küll, aga "aksioloogia" ei ole laialt kasutatav sõna. Võib-olla võiks teha rubriigi "filosoofia harud"?

Idamaade filosoofia alla tooduga ma olen nõus (panin ainult "budhismi" asemel "budism", sest kasutatakse kirjakujusid "budism" ja "buddhism") aga minu meelest lääne filosoofia alajaotused ei sobi.

Kreeka filosoofia - keskaja filosoofia - renessans - baroki filosoofia, valgustusfilosoofia - XIX ja XX sajandi filosoofia - Teadusteooria uued arengud

Pakuksin sellised alajaotused:

Antiikfilosoofia - Keskaja filosoofia - Renessansifilosoofia - Uusaja filosoofia - 20. sajandi filosoofia

Uusaja filosoofiat on raske jaotada, raske on vahet teha ka barokil ja valgustusel. "Teadusteooria uued arengud" on minu meelest üldse sobimatu pealkiri. Andres 02:30, 31 Aug 2004 (UTC)

Leon, Sa ei saa eitada, et artikli paikapidavus on vaidlustatud. Panin selle märkuse tagasi. Andres 00:41, 3 Sep 2004 (UTC)

Mida see "Uued suunad filosoofias" võiks sisaldada? Minu meelest on see liiga ebanäärane pealkiri. Andres 01:39, 3 Sep 2004 (UTC)

Mõned seisukohad, märkused ja arvamused Andrese ja Leoni vaidluse küsimuses.

Inglise vikis on filosoofia defineeritud, mis tähendab, et öeldakse, et filosoofia on... Seega võib seda saada defineerida, mida Leon vist püüdnud ongi. Aga
minu filosoofia õppejõud Margus Mägi ütleb, et seda ei ole võimalik defineerida. See räägib omakorda selle kasuks, et võiks ära märkida, et filosoofia defineerimine on ise filosoofiline küsimus.
Andrese põhjendused on üpris selged, miks ta soovib eelmist versiooni tagasi (ka siin arutelus)
Leon tegutseb tihti veidi kiirustades, kasutades ohtralt lühendeid ja mitte-vikipeedia stiili, kuid
samas proovib ta kõike selgesti ja lühidalt kirja panna, lihtsustades kohati liialt (minu arvates)
Oma eemaldamisi Leon hästi ei põhjenda, kasutades stiili, et "kui sa aru ei saa, siis pole mõtet sinuga diskuteerida". Veidi arusaamatu.
Andrese versiooni vorm on tõesti veidi esseelik, aga sisu minu arvates mitte.
Vikipeedia on ennekõike lugejatele, mitte kirjutajatele. Sellest järeldub, et teaduslikkus ei ole eesmärk omaette. Inimesed loevad vikipeediat selleks, et millestki aru saada, mida nad ei valda.
Mõnda asja võin üle küsida filosoofia õppejõult.

Mida teha võiks?

Kummaski versioonis on osa tõde. Äkki keegi kolmas isik integreeriks need kokku, kumbki (Andres ja Leon) parandaks osa (põhjendustega!!!). Ma ei tea, kas mul endal seda aega jätkub. Ja kas üldse minu arvamust kuulda võetakse:) Jaan513 18:45, 7 Sep 2004 (UTC)

Aitäh arvamuse eest! Aga kes see kolmas isik võiks olla? Andres 19:00, 7 Sep 2004 (UTC)

Võib-olla tuleb hakata erinevaid allikaid kokku kraapima. TÜ sissejuhatavad loengud. Introduction to Philosophy. Indrek Meos: Mis on filosoofia?. Neid võib vist välislinkideks ka panna. Jaan513 19:57, 7 Sep 2004 (UTC)

Andrus Tooli filosoofia ajaloo konspekt. Minu mäletamist mõõda oli seal üsna mõistlik filosoofia definitsioon (filosoofia kui üks teoreetilise maailmamõistmise vorme).

Filosoofia defineerimise juures on häda selles, et eri aegadel on sõna 'filosoofia' tähistanud eri asju ja ka filosoofia ainest on nähtud erinevalt, nii et mingit ühist nimetajat leida on väga raske. Rääkimata juba sellest, et väide stiilis 'filosoofia on teadus, mille eesmärgiks on...' implitseerib üht teatud filosoofilist seisukohta, leksikon võiks aga jääda filosoofide kakluste suhtes neutraalseks. Priitp 20:40, 7 Sep 2004 (UTC)

Mina kolmandaks hakata ei taha, aga paar kommentaari ja märkust toon. Esiteks võiks olla siiski sõna päritolu sisse toodud, aga selle juures võiks olla ka märge teiste võimaluste kohta. Näiteks: Sõna Filosoofia tuleb kreeka keele sõnast philosophia (<phileo armastan + sophia tarkus). Teise teooria järgi on selle lähtekohaks sõna philosophos. Ja kunagi kauges tulevikus saab seda pikendada eraldi osaks, kus on sõna taust ja sellega kaasnevad probleemid täpsemalt selgitatud. Teine märge on mul definitsiooni kohta. Hetkel näha olev (vist Leoni kirjutatud) definitsioon on tõtt-öelda üsna segane ja eeldades, et jutt käib ikka teadusest, siis on ka ta õigsus küsitav. Vaatasin ENEst. Seal on kirjas "õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest" Ma ei tea Viki sisereegleid veel piisavalt hästi, aga võib-olla saaks just seda fraasi kasutada. Kokku võiks osa teksti olla selline: Filosoofiat võib pidada õpetuseks looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest. Samas tuleb tunnistada, et see on vaid üks defineerimise võimalustest ja filosoofia definitsioon on ka ise filosoofiline probleem. Kas midagi sellist või sarnast. Ma ise midagi muutma ei hakka, aga kui teile meeldib, kasutage! Lugupidamisega, --Mari 20:11, 7 Sep 2004 (UTC)

Leon, miks Sa jätsid loogikafilosoofia filosoofia valdkondade hulgast välja? Kas Sa leiad, et seda pole olemas, või pole see sinu meelest mainimisväärne? Andres 20:43, 8 Sep 2004 (UTC)

Topid oma esseed sinna tagasi ja ei näe, et osad vajalikud mõisted läksid kaduma!! Vaata ka mida teed --212.7.9.35 14:25, 24 Sep 2004 (UTC) kirjuta ise omale siia artikleid kui tahad. mina hakkan streikima

Kui ütled, mis kaduma läks, siis saad tagasi. Andres 18:54, 24 Sep 2004 (UTC)

Kuna ise ma lisada ei saa, siis pakun välja, et mõiste päritolu võiks siiski sees olla. Sõna Filosoofia tuleb kreeka keele sõnast philosophia (<phileo armastan + sophia tarkus). Teise teooria järgi on selle lähtekohaks sõna philosophos. Või midagi sellist. Lugupidamisega, --Mari 18:58, 4 Oct 2004 (UTC)

Lisasin etümoloogia. Täpsemalt tuleks sellest rääkida eraldi alajaotuses või koguni eraldi artiklis. Püüan hakata selle artikli kallal tööle: see nõuab veel palju täiendamist. Andres 21:53, 4 Oct 2004 (UTC)

"Kuulsate lääne filosoofide hulka kuuluvad X, Y ja Z" on sedavõrd vaieldava loetelu jaoks vale vorm. Kui on tõesti siiras soov seda loetelu millegipärast siin hoida (mitte lististada, mis oleks normaalsem), võiks kasutada fraase a la "...kuuluvad teiste hulgas..." vms, vältimaks lõpetatuse muljet.

Mari ettepanek etymoloogia kohta on ysna ontlik. Toetan igati.

"Filosoofia valdkondade" loetelu on ebapiisav; selle alla kuulub rida "Filosoofia teemadeks" nimetatuist. Kindlasti ei ole "teemad" ajaloofilosoofia jms ning jääk ei õigusta pealkirja olemasolu nii või teisiti.

Kui eespool on rõhutatud ida filosoofia vaieldavust, võiks sellele artiklina hiljem ka link järgneda. Samuti n-ö "rahvusfilosoofiate" loetelu (saksa filosoofia, inglise, prantsuse, hiina etc).

Yldse võiks eesti artiklite koostamisel võtta julgemalt eeskuju muukeelsetest; enamik ingliskeelseid artikleid on kyllalt hästi paigas, sest nad on ratsionaalsed. --Oop 02:38, 8 Oct 2004 (UTC)

Toetan kõiki Su ettepanekuid, ainult et etümoloogia täpsem käsitlus sobiks minu meelest paremini eraldi alajaotusse. Artikli algus ongi kirjutatud põhiliselt inglise viki põhjal, lihtsalt selleks, et see ei jääks tühjaks. Alajaotuse "Filosoofia terminoloogia" kirjutasin ise. Pean seal sisalduvat algajale vajalikuks teabeks, milles vaevalt on midagi vaieldavat. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui Sa tõlgiksid siia materjali inglise vikist. Kui on midagi vaieldavat, siis võib ju teksti muuta. Tõenäoliselt on artikkel kirjutatud analüütilise filosoofia traditsioonis. Kui tahad artikli kallal töötada, võtan selle kirjutuskaitse alt ära. Andres 20:39, 8 Oct 2004 (UTC)

Pyyan midagi kodus visandada ja tulen sellega lagedale, kui parem tundub. Eks siis saab otsustada. Kirjutuskaitse eemaldamisele järgneb tõenäoliselt toimetussõja uus voor, mis lisaks aja- ja närvikulule kaotab ka tööisu; sellega võiks ehk oodata. --Oop 01:58, 10 Oct 2004 (UTC)

Et mind surnuks ei peetaks, riputasin toortõlke yles kui Kasutaja:Oop/Filosoofia. Palun arvustada ja karvustada, parem, kui paremaks teha. Kommenteerisin omaenese lehel (Kasutaja:Oop), siin korrata pole mõtet. --Oop 02:14, 21 Oct 2004 (UTC)

Jaotus valdkondadeks muuda

Tundub ypris kummaline jaotus: esiteks on ontoloogia ju metafüüsika osa, teiseks on gnoseoloogia vananenud (et mitte ytelda nõuk.aegne) termin, peaks kasutama epistemoloogiat. Mina pakuksin yldjaotusena: metafüüsika, epistemoloogia, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, eetika, esteetika, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia, teadusfilosoofia. Loomulikult on veel mitmeid filosoofiaharusid (nt loogikafilosoofia), mis siin reas olla võiksid, aga kusagil tuleb piir ka tõmmata. Jaan

Olen nõus, et selline jaotus ei kõlba. Minu meelest ei ole üldse võimalik esitada vaieldamatut jaotust ning sellisel kujul pole seda alajaotust vaja. Selle asemel võib ehk rääkida võimalikest jaotustest, võib-olla näiteks rääkida, kuidas filosoofiat jaotatakse mõne ülikooli õppekavas või Blackwelli raamatupoes Oxfordis. Kas "gnoseoloogia" on vananenud, see on jällegi vaieldav (mina küll seda sõna ei kasuta, aga märksõnana peaks ta Vikipeedias leiduma). Jätan praegu selle jaotuse ära ning lisan need sõnad järgmisse alajaotusse, nimetades selle "Filosoofia valdkonnad". Loodetavasti võtame varsti artikli lukust lahti, siis saad ise toimetada. Andres 08:35, 13 Oct 2004 (UTC)

Jaan räägib õiget juttu. 'Gnoseoloogia' ja 'tunnetusteooria' võiks mõlemad epistemoloogiale suunata, ruumi ju jätkub (ja hea tahtmise korral saab sõnakasutuse spetsiifikat artiklis endas iseloomustada). Jaotus on piisavalt yldine, et töötaks ja piisavalt klassikaline, et enamik parandusettepanekuid taanduks täpsustusteks (mis võivad jääda eriartiklitesse). Suuremale osale peenjaotustest (sh loogikafilosoofiale) võib rahulikult viidata teadusfilosoofia all (tjah, ingliskeelse "teaduse" mõjul kaldub see praktikas kyll loodusteaduse poole, aga asi ei piirdu õnneks siiski sellega; isegi ajaloofilosoofia elab teadusfilosoofiaks nimetamise rahulikult yle). --

Oop 02:24, 16 Oct 2004 (UTC)

Teen nüüd artikli lukust lahti. Mina isiklikult arvan, et valdkondade loendis võiksid olla kõik valdkondade nimetused (olenemata nende omavahelistest sisalduvussuhetest): neid on niikuinii vähe. Seda loendit tuleks hoida eraldi küsimusest filosoofia jaotamisest: toda küsimust tuleb käsitleda eraldi.

Ülejäänud asju tuleks siis õiendada spetsiaalartiklites. Mis puutub teadusfilosoofiasse, siis nähtavasti tuleks eristada teadusfilosoofiat kitsamas mõttes (philosophy of science) ja laiemas mõttes. Sellest eristusest tuleks artiklis Teadusfilosoofia ka rääkida. Ajaloofilosoofia ja loogikafilosoofia problemaatika on kitsamas mõttes teadusfilosoofia problemaatikast nii erinevad, et need moodustavad kindlasti omaette valdkonnad, kuigi neid võib laiemas mõttes teadusfilosoofia alla paigutada.

Sellega olen nõus, et "Gnoseoloogia" ja "Tunnetusteooria" võiks "Epistemoloogiale" suunata (vajaduse korral võib hiljem ümber mõelda), aga valdkondade loendis võiksid nad ehk märksõnadena sees olla, või siis pigem nii: Epistemoloogia (gnoseoloogia, tunnetusteooria). Andres 07:28, 16 Oct 2004 (UTC)

Arvan, et "idamaade filosoofia" tuleks valdkondade seast välja võtta. Andres 07:35, 16 Oct 2004 (UTC)

Kõige kuulsamate filosoofide loetelu on minu meelest üleliigne, sest see on tahes-tahtmata subjektiivne. Andres 07:37, 16 Oct 2004 (UTC)

"Idamaade filosoofia" asemel on minu meelest eesti f-kirjanduses rohkem levinud "Ida filosoofia" (vrdl. "Lääne filosoofia", mitte "läänemaade filosoofia"). Aga ses suhtes on inglisViki liigitus kyll arukas, et Lääne ja Ida f. on "traditsioonid", f. valdkonnad/harud/jms on ikka sisu järgi. (Ja nende "traditsioonide" alla saab ajapikku ehitada ykshaaval "rahvusfilosoofiad" - mõiste, mis - vähemalt sisuliselt - on eesti kasutuses marksismi viljakal mõjul nähtavasti enam levinud kui inglises. Lokaaltraditsioonide kirjeldamisel on siiski mõte sees; samamoodi kyll, tegelikult, nagu ka nt "dominikaani" või "frantsiskaani" filosoofial. See pole puhtobjektiivne või baasliigitus, kuid oma eripära on olemas.) --Oop 01:29, 21 Oct 2004 (UTC)

Võtsin ja toppisin enda tehtud inglisviki tõlke ja siinse artikli kokku ja kõpitsesin natuke tulemust. See on praegu veel Väga Toores, aga võiks ehk olla hakatus. Ehkki tekst paisus juba yle iga mõistliku määra ja materjali peaks aina juurde tulema, võiks teha seal kallal töö kõigepealt lõpuni ja siis vaadata, mida saab istikuteks lõigata. --Oop 16:17, 19 Nov 2004 (UTC)

Mis on filosoofia? muuda

Esitades endale selle küsimuse kui võhik, kes tahab saada ühest vastust aga ei ole saanud. Tahaks kasvõi endale selle selgeks teha, mida teised, kogu maailmas - nii ajas ja kui ruumis, ei ole suutnud (ühest definitsiooni) luua ega kokkuleppida, siis nii see mulle tundubki kui lõputu tegevusena.

Aga vastust tahaks ja siis ma arutlen endamisi, ma mõtlen ja mõtlen-mõtlen, mõtetes jõuan ma ikka aina ja aina ühte ainumasse ja kindlamasse punkti - see on lõpmatus. Kui mõelda, et see on ka ainus küsimus (mis on lõpmatus?), millele mitte kunagi keegi vastust ei saa, siis seda võiks lugeda nullpunktiks. Järeldan, et kuskil see nullpunkt minu või mõtleva inimese jaoks peaks olema, et edasi minna oma mõtetega. Edasi mõeldes järeldan - see ongi minu jaoks NULLPUNKT. Nii nüüd tundub juba kõik lihtsam. Mõtlen edasi, mõtlen-mõtlen, et nullpunktist juba esimest sammu astuda saan vaid juhul kui TEADVUSTAN enda jaoks lõpmatuse kui võimatu lahenduse. Mõtlen-mõtlen, et kuidas defineerida siis seda esimest sammu, ehk nii:

see ongi minu jaoks filosoofia - järelikult filosoofia on lõpmatuse teadvustamine, millele järgneb minu mõttetegevuse areng kõiksuses olevates ja olematutes küsimusestes kuni vastuseni, mida saab üheselt defineerida.
Edasi endamisi arutledes (loetud-kuuldud põhjal) mõistan, et arengut ja protsesse uuriv filosoofiline mõttetegevus on mõtteteadus ja see eeldab, et see tegevus oleks meeldiv. Arutlen edasi - mida kaugemale jõuatakse meeldiva mõttetegevuse arenedes, seda armastatum see tundub, kaasneb emotsioon ja samas järeldan, et mingist nullpunktist edasiareng - ongi tarkus. Kokkuvõtlikult mõttetarkus, mida saadab tunne. Niiet see kreekast pärinev sõna "philosophia" seda teadvustabki - tarkusearmastus.

Eelnevat kokkuvõttes võiksin nüüd vastata endale, enda poolt endale esitatud küsimusele (Mis on filosoofia?), siis nii:

"Filosoofia on tarkusearmastus, mis teadvustab lõpmatust ja sealt kõik edasine on mõttetegevuseareng kõiksuse üle kuni jõudes tulemuseni, mis on üheselt defineeritav".

Kõik edasine on mõttetegevus ehk filosoofiline tegevus, mida uurib juba filosoofia kui teadus. Ja ikka nii edasi - mõtlevalt-uurivalt-arenevalt kuni kõikide erinevate valdkondadeni ja teaduslike vastusteni.

NB! See on isiklikult minu seisukoht, mis mulle kõige enam meeldib - võib olla hakkab see ka teistele meeldima! Paul Lepp 16:06, 28 Nov 2004 (UTC)

Nii on mõnus mõtiskella kyll, aga teatmeteosesse ei saa seda kahjuks panna, enamikule lugejatest jääb segaseks. --Oop 16:51, 28 Nov 2004 (UTC)

Mõnus jah, sellepärast ma siin arutelus oma mõtte avaldasingi ja jäägu ikka filosoofide kirjutada see artikkel, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Paul 17:17, 28 Nov 2004 (UTC)

Mitmekülgsed inimesed muuda

Viimane kommentaar: 8 aasta eest2 kommentaari1 arutelus osaleja

Mida teha nendega, kes on ühtlasi nii kirjanikud, poliitikud, filosoofid. Kas panna neid kõiki igasse valdkonda, või tähtsama järgi? Igor Habal 18:46, 28 Nov 2004 (UTC)

Igas kategooria tuleks ära mainida. Soovitavalt madalaima nimetaja järgi - st, kui kodanik on korea korvpallur, pole vaja teda veel eraldi korvpalluriks ja korea inimeseks kategoriseerida, see toimub allkategooriate kaudu niigi. --Oop 16:49, 28 Nov 2004 (UTC)

Sama lugu on loenditega: tuleks panna igasse loendisse, kuhu ta sobib. Andres 08:42, 29 Nov 2004 (UTC)

Jätan selle välja, sest pole mõtet hakata kuulsuse üle vaidlema.

== Kuulsamaid filosoofe ==

Andres 16:19, 6 Mar 2005 (UTC)

Miks siit viitab inglisvikisse en:Philosophy peale, aga sealt toob siia ka en:Western philosophy? Peaks tooma Lääne filosoofiasse (mida meil lihtsalt veel pole, aga kyll ta tuleb). --Oop 27. august 2005, kell 16.57 (UTC)

Selle jama on nad seal ise kokku keeranud. Võtsin eesti lingi sealt välja, aga niikuinii nad panevad tagasi. Andres 27. august 2005, kell 17.09 (UTC)

Oop, äkki paneme siia Sinu tõlgitud alajaotused ka sisse, eks saab ka siin toimetada. Andres 27. august 2005, kell 17.09 (UTC)

Jjjjah, eks ta toores ole, aga praegu pole mul vist jaksu seda lihvida ka. Mingi hakatus ikka ju. --Oop 28. august 2005, kell 17.54 (UTC)

Ma panin siia Sinu versiooni põhjal ümbertöötatud käsitluse sõna "filosoofia" tähendusest. Edasised osad kipuvad olema õige ümmargused. Sedavõrd, kuidas jõudu on, püüan edasi töötada. Alajaotuses "Filosoofia terminoloogia" saaks tõesti sõnastust lihvida, aga parem las teeb seda keegi teine.

Mis Sa arvad, kas "Filosoofia mõiste" sobib artiklipealkirjaks? Andres 2. september 2005, kell 07.14 (UTC)

Väga hea! Andres 2. aprill 2006, kell 08.29 (UTC)

Pärast viimast parandust on suur osa varasemast materjalist kadunud. Panen siia tallele põhiosa eelmisest redaktsioonist.

Filosoofia (vanakreeka keeles philosophia, sõnasõnaliselt ligikaudu 'tarkuse-armastus') all peetakse enamasti silmas inimese vaimse tegevuse ala, mis on suunatud kõige üldisemate ja põhilisemate inimesse puutuvate küsimuste selgitamisele.

Kuna filosoofia määratlemine on ise üks filosoofilistest probleemidest, millega filosoofid koolkonniti eri viisil tegelevad, siis ei peeta võimalikuks anda ühtainsat üldkehtivat filosoofia määratlust. Kui tahetakse jääda filosoofia määratlemise probleemi lahenduse suhtes neutraalseks, siis võetakse enamasti filosoofia määratlemisel aluseks midagi faktilist ja vaieldamatut, mis on filosoofia suhtes omakorda formaalne ja väheütlev.

Vastavalt määratletakse filosoofiat näiteks (1) selle faktilise ajaloolise päritolu kaudu Vana-Kreekast, (2) selle faktilise tänapäevase esinemise kaudu läbi üldtunnustatult filosoofideks peetavate isikute ning nende tegevuse, (3) tänapäevaselt valdavate ning ajalooliste faktiliselt tuvastatavate filosoofia uurimisvaldkondade liigendatud esituse kaudu.

==Filosoofia sisu==

Filosoofia püüab selgitada näiteks tõe, hüve ja ilu loomust, teadmise saavutamise võimalikkust või välismaailma olemasolu. Filosoofilisele mõtlemisele on omane toetumine mõistusele või ka mõistuse kriitika. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Lääne akadeemilistes ringkondades mõeldakse filosoofia all tavaliselt läänemaailma filosoofilisi traditsioone, mille kogumit nimetatakse ka lääne filosoofiaks. Sõna "filosoofia" ilma täiendita tähendabki tavaliselt lääne filosoofiat. Lääne filosoofia on alguse saanud Vana-Kreekas ning selle traditsioon on kandunud tänase päevani. Kuulsate lääne filosoofide hulgas on Sokrates, Platon, Aristoteles, Aquino Thomas, René Descartes, David Hume, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Friedrich Nietzsche ja Ludwig Wittgenstein.

==Sõna "filosoofia" tähendused==

===Tähendused filosoofide keelepruugis=== Filosoofid ja filosoofia uurijad kasutavad sõna "filosoofia" kolmes akadeemilises tähenduses.

Esiteks tähendab filosoofia ülalpool visandlikult piirjoonistatud uurimisvaldkonda. Eri filosoofid piiritlevad selle vastavalt oma tõekspidamistele, millel enamasti on filosoofiline põhjendus. Käesolevas artikli teistes alajaotustes mõistetakse sõna "filosoofia" ainult selles tähenduses.

Teiseks tähendab filosoofia mõne inimese filosoofilisi vaateid või ka tema filosoofiliste tekstide korpust (näiteks "Kanti filosoofia"). Isiku filosoofiast rääkides tuleb arvestada, et inimese filosoofilised vaated võivad elu jooksul muutuda.

Kolmandaks tähendab filosoofia mõnd filosoofia ruumiliselt, ajaliselt või sisuliselt piiritletud osa või ka vastavate filosoofiliste tekstide korpust. Näiteks räägitakse saksa filosoofiast, 20. sajandi filosoofiast, analüütilisest filosoofiast ja keelefilosoofiast.

===Tähendused üldkeeles===

Lisaks eelmainitud tähendustele on sõnal "filosoofia" üldkeeles ka teisi tähendusi.

Konkreetse inimese filosoofiaks ehk elufilosoofiaks nimetatakse mõnikord tema sõnastatud või ka sõnastamata vaateid elule, maailmavaadet või elutarkuse eripärast sisu.

Filosoofia all mõistetakse ka millegi saavutamise alusprintsiipe või meetodeid (näiteks "minu kiirteedel sõitmise filosoofia"). Niiviisi mõistetakse filosoofiat ka siis, kui räägitakse näiteks ärifilosoofiast.

Peale selle räägitakse filosoofilisest eluhoiakust, mis avaldub hoidumisest kirglikest reaktsioonidest (eeskätt traagilistele) elusündmustele ning oma elu rahulikus intellektuaalses mõtestamises. Sellise sõnatarvituse puhul on filosoofi prototüübiks Sokrates, kes Platoni dialoogis "Phaidon" arutles rahulikult oma õpilastega hinge olemuse üle, püüdes filosoofiliselt lahendada hinge surematuse probleemi, kuigi tal samal päeval tuli juua mürkputkeleotist, mida kasutati Ateena kohtu otsusel tema hukkamiseks. Stoikud järgisid Sokratest, otsides vabadust oma kirgedest; sellest lähtub sõna stoiline kasutamine sõna "filosoofiline" sünonüümina näiteks fraasis "stoiline rahu" ('rahulik meelekindlus').

Andres 2. november 2006, kell 12:45 (UTC)

Minu meelest link eetikakoodeksile "vaata ka" alt siia ei sobi. Andres 19. november 2006, kell 15:36 (UTC)

Minule jääb arusaamatuks, milles on praeguse artikli-alge eelised kõikvõimalike seniste alternatiivsete artikli-algete ees. Ma ei näe ühtegi. Alustuses puudub igasugune süsteemsus, tegeldakse juhuslike omaduste loetlemisega. Nii ei saa! See pole entsüklopeediline.

Artikkel tuleks süsteemselt osadeks jaotada.

FILOSOOFIA

Sissejuhatav jaotis peab sisaldama üldist ja väheütlevat määratlust, mille alla saaks väikeste reservatsioonidega mahutada kõik filosoofia mõiste/sõna kasutused.

AJALUGU

Kus tekkinud, kus sõna kasutatud ja mismoodi seda kasutust periodiseeritakse.

MÄÄRATLEMINE

Esialgsele väheütlevusele võiks kohe järgneda selgitus selle kohta, miks on esmane määratlus väheütlev, st võiks esitada läbilõikelise valiku käibivatest ning põhimõtteliselt üksteisest erinevatest filosoofia määratlemise viisidest.

VALDKONNAD

Seejärel tuleks mingil viisil filosoofia uurimisala piiritleda või liigendada. See tähendaks taas traditsiooniliste filosoofia valdkondade eristamist, olgu need mis nimega tahes, aga pakun ikkagi metafüüsikat/ontoloogiat, tunnetusteooriat/gnoseoloogiat/epistemoloogiat ja aksioloogiat/eetikat/esteetikat/antropoloogiat.

TRADITSIOONID

Seejärel saaks asuda sisu kallale. Sisu ei saa olla õpiku-laadne ülevaade filosoofilistest teemadest või küsimustest. Tuleks taas esitada filosoofia käibivad ja põhimõtteliselt erinevad traditsioonid või käsitlussuunad, aga mitte seoses filosoofia määratlusega, vaid sellega, et millega ja mis alustel selles traditsioonis tegeldakse, st mis on sellise filosoofia sisu.

Pakun, et sellised jaotised saaks olla nt analüütiline filosoofia ja kontinentaalne filosoofia.

KOOLKONNAD (kummagi traditsiooni alampeatükkidena)

Oleks kohane märkida ära nende traditsoonide seondumine eri valdkondadega 20. sajandil, st kuidas ühe või teise valdkonnaga traditsiooni raames tegeldakse või ei tegelda ja kuidas/kuna selline asi tekkinud on. Selline tehe peaks andma tulemuseks suurema jao filosoofia liike või uurimisalasid ajaloolises seotuses eri koolkondade raames (matemaatika-, loogika-, füüsika-, keele-, aja, teadus- jms filosoofiad, fenomenoloogiad, hermeneutikad, dekonstruktivismid, eksistentsialismid, pragmatismid, igasugused bio-, keskkonna-, äri- jms eetikad, esteetikad, ühiskonna-, poliitilised, moraali jms filosoofiad jne).

MUUD TRADITSIOONID

Siia alla läheks pärsia, hiina, india, jaapani jms filosoofia traditsioonid, mis ülaloleva valdkondade jaotusega otseselt ei saa haakuda.

EESTI FILOSOOFIA

Lõppu sobiks veel midagi nt eesti filosoofia kohta eelneva kaardistuse taustal. Lisaks muidugi loendid, vaata ka jms. --Kamma 20. november 2006, kell 10:25 (UTC)

Jah, see väljatõstmine ja asendamine oli arusaamatu. Ma olen Sinu plaaniga üldjoontes nõus. Detaile saab hiljem arutada. Ma jätaksin sisse ka alajaotuse "Filosoofia terminoloogia" ning kõik, mida muust osast saab säilitada. Väljaviskamisega pole mõtet kiirustada. Andres 20. november 2006, kell 15:36 (UTC)

Mul on ettepanek lisada siia filosoofia ajaloo lühiülevaade, et vabastada artikkel Filosoofia ajalugu uurimisvaldkonnale. Andres 9. november 2010, kell 10:32 (EET)Vasta

Minu meelest "üle maailma" ei tähenda sama mis "kogu maailmas".

Kui "üle maailma" ei tohi öelda, siis jätame selle koha parem üldse välja. Andres (arutelu) 8. detsember 2015, kell 23:13 (EET)Vasta

Definitsioonist muuda

Viimane kommentaar: 11 kuu eest9 kommentaari3 arutelus osalejat

See artikkel peaks algama ühese definitsiooniga, nt enwiki eeskujul (seal on ka piisavalt viiteid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. detsember 2017, kell 17:37 (EET)Vasta

Minu meelest pole siinne definitsioon vähem ühene kui inglise vikis. Viiteid võib ju ikka otsida; inglise vikis on definitsiooni kohta ainult kaks viidet tõenäoliselt analüütilises traditsioonis kirjutatud algõpikutele. Varju jääb see, et filosoofias on filosoofia definitsioon ja olemus vaidlusalune. Andres (arutelu) 28. detsember 2017, kell 07:44 (EET)Vasta

Allikates on niisugused definitsioonid: "Philosophy is a study of problems which are ultimate, abstract and very general. These problems are concerned with the nature of existence, knowledge, morality, reason and human purpose." "The aim of philosophical inquiry is to gain insight into questions about knowledge, truth, reason, reality, meaning, mind, and value." (Selle autor on Grayling, kes on tuntud analüütiline filosoof.) Inglise viki ütleb nii: "is the study of general and fundamental problems concerning matters such as existence, knowledge, values, reason, mind, and language". Allikates antud definitsioonid ise on juba erinevad, kuidas siis nendele viidates saab kolmandat definitsiooni tõendada? Esimene definitsioon jätab näiteks esteetika välja ning jätab välja ka näiteks piinlikkuse mõiste määratluse, teine ei tõmba piiri filosoofia ja teaduse vahele. Vikis antud definitsioon on allikatest parem (adelvaatsem), kuid pole allikatega tõendatud. Ja ei saa öelda, et see oleks kuigi ühene ja selge definitsioon, sest teemade loetelu on lahtine ning pole selge, mis tähendab "üldine" ja "fundamentaalne". Kas näiteks piinlikkuse mõiste määratlemine kuulub siia? Andres (arutelu) 28. detsember 2017, kell 08:22 (EET)Vasta

Ja ükski neist definitsioonidest ei ütle, kuidas filosoofia neid küsimusi uurib. Nii ei saa filosoofiat piiritleda religioonist. Andres (arutelu) 28. detsember 2017, kell 09:57 (EET)Vasta

Ka siinsel definitsioonil on see puudus, et rõhutatakse fundamentaalsust. Andres (arutelu) 28. detsember 2017, kell 21:52 (EET)Vasta

Algus on ilma selgitusteta ümber tehtud. Panen vana redaktsiooni siia:

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning reflektsioon oma meetodi üle.

Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning mõneski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid. Lääne akadeemilistes ringkondades mõeldakse filosoofia all tavaliselt läänemaailma filosoofilisi traditsioone, mille kogumit nimetatakse ka lääne filosoofiaks. Sõna "filosoofia" ilma täiendita tähendabki tavaliselt lääne filosoofiat. Lääne filosoofia on alguse saanud Vana-Kreekas ning selle traditsioon on kandunud ka tänapäeva. Kuulsate lääne filosoofide hulka kuuluvad näiteks Sokrates, Platon, Aristoteles, Aquino Thomas, 'René Descartes, David Hume, Immanuel Kant, Georg Hegel, Friedrich Nietzsche ja Ludwig Wittgenstein.

Rangemalt, filosoofilises kasutuses tähistab "filosoofia" ülaltoodud, tavapäraseimas tähenduses teatud mõtteloolise traditsiooniga seotud distsipliini, mis tegeleb üldküsimustega. Sellise traditsiooni piirid ei ole rangelt kindlaks määratud. Eri mõtlejate ja ajalooliste mõtteliinide kuulumine või mittekuulumine filosoofiasse on tihtipeale vaieldav ning selleteemalised otsustused tähendavad filosoofilist seisukohavõttu.

Fraasides nagu "Kanti filosoofia" tähistab "filosoofia" mõne tuntud filosoofi vaateid, samuti tekstikogu, milles need ilmnevad. Selline sõnakasutus jääb mõnevõrra ähmaseks, kuna enamiku filosoofide vaated jõuavad elu jooksul muutuda.

Sama tähenduse laienduses tähistab "filosoofia" tuntud filosoofide töödekogu; see võib tähendada mitmesuguste filosoofide poolt tõstatatud küsimuste akadeemilist uurimist; samuti võib see tähendada teatud kriitilist, loovat mõtteviisi. Ühtki neist tähendustest ei saa käsitleda teistest sõltumatuna või absoluutsena. Lühidalt üteldes on filosoofial igapäevases keelekasutuses erinevaid (kaas)tähendusi, kuid käesoleva artikkel keskendub filosoofiale kui uurimisvaldkonnale.

--Andres (arutelu) 26. aprill 2023, kell 21:09 (EEST)Vasta

Esimese lõigu kohta on mul kaks märkust, ülejäänu on OK. Põhiline küsimus on see, miks väljajäetu ei kõlvanud. Vaev, mis enne on nähtud, on läinud tühja.

Etümoloogiat ei saa tavaliselt esitada lühidalt ja korrektselt. Igatahes leian, et varem oli etümoloogiamärkus korrektne, nüüd enam mitte. Kõigepealt on siin juttu ainult sellest, kuidas on "filosoofia" vanakreeka keeles, mitte sõna "filosoofia" päritolust. Teiseks, kreeka sõna tähendus oli laiem kui "filosoofia" tänapäevane põhitähendus. Kolmandaks, 'tarkusearmastus' on sõna ligikaudne etümoloogiline tähendus.

Filosoofia õpikudefinitsioone on väga palju. Millegipärast on valitud niisugune määratlus, mis tugineb filosoofilise probleemi mõistele, mis ei ole tuntum kui filosoofia mõiste, ja sisaldab ebatäielikku näidete kogu, mis jätab ebaselgeks, kus on piirid. Mitte et teised määratlused oluliselt paremad oleksid. --Andres (arutelu) 26. aprill 2023, kell 23:33 (EEST)Vasta

Soovitan ka tutvuda varasema aruteluga. --Andres (arutelu) 27. aprill 2023, kell 10:34 (EEST)Vasta

Tänan märkuste eest. Parandasin ja täiendasin. --Lulu (arutelu) 27. aprill 2023, kell 14:58 (EEST)Vasta

Lisa teema