Arutelu:Eesti keele grammatika
Sõnaliikide skeem on tore, aga ta peaks olema suurem, muidu on liiga kribu. Andres 16:16, 11 Jul 2004 (UTC)
- Ma ei saa aru, milles asi - iga korraga, kui ma uue, suurema png faili üles laen, muutub selle kvaliteet järjest kehvemaks :( Arvutis on küll muidu pilt tipp-topp. Mida teha? Redo 20:33, 11 Jul 2004 (UTC)
- Ma ei tea, milles asi, aga pilt ise ei pea suur olema. Tuleb nähtavasti muuta mõnda parameetrit selle artikli koodis. Andres 20:41, 11 Jul 2004 (UTC)
- Ma tegin nüüd katseks tabeli suuremaks. Mul on endal tavaline tekst seatud peaaegu sama suureks nagu tabelis "Käändsõnad". Andres 20:47, 11 Jul 2004 (UTC)
- Aa, seda sa mõtelsid :) Ma sain aru, et pilt ise on liiga väike, mitte see küüspilt artikli juures. No praegu on igatahes siis hästi. Redo 09:02, 12 Jul 2004 (UTC)
!Mingi jama, tekst katkes lõppsilbi täishäälikute juures, kas keegi saaks korda teha!
- Kas ortograafia ei võiks eraldi artiklis olla, see ei ole ju tegelikult grammatika, või ma eksin? KS 14:20, 31 Dec 2004 (UTC)
- Sul on õigus. Ja ega eesti keele grammatikatki ühte artiklisse mahuta! Andres 14:37, 31 Dec 2004 (UTC)
Arvan, et materjal tuleks jaotada artiklitesse "Eesti keele ortograafia" ja "Eesti keele morfoloogia". Need valdkonnad tuleks jällegi jaotada mitme artikli vahel. Andres 01:42, 12 Jan 2005 (UTC)
Praegusel kujul ei ole artiklil saba ega sarvi. Andres 19:19, 23 mai 2005 (UTC)
Ei tea midagi... Pealegi on seal lõpus veel märge "pooleli". ... "Grammatika" tähendab tegelikult kahte asja: keele seesmist ehitust ehk struktuuri (hõlmab ka morfoloogia) - ja õigekirja ehk ortograafiat. Enamasti tähendab "grammatika" mõlemat, nagu ka siin artiklis. Minu meelest võiks selles artiklis kõik koos olla kyll. Hea koht, kust vaadata midagi, pole vaja otsima hakata mitme artikli vahel... --Lulu 19:39, 23 mai 2005 (UTC)
- Möönan, et grammatikat võib mõista nii, nagu Sa ütled. Aga artikliga on kaks probleemi. Esiteks puudub siin selgroog: kompositsioon on kaootiline. Teiseks pole eesti keele grammatikat mitte kuidagi võimalik mahutada ühte artiklisse. Me saame siia panna ainult mingi kondikava. Andres 19:46, 23 mai 2005 (UTC)
- Minu arust võiks kogu selle artikli sisu olla hoopis artiklis Eesti keel, süstemaatiliselt korraldatud (võib-olla täheortograafia alaosa artiklisse Eesti keele ortograafia). Kui too läheb liiga pikaks (ja ma mõtlen liiga pikaks), alles siis teha oma artiklid. Peep 16. september 2005, kell 17.45 (UTC)
- Põhimõtteliselt nõus. Sel juhul pole ehk üldse tarvis artiklit "Eesti keele grammatika", vaid põhjalikumad artiklid kannaksid konkreetsemaid pealkirju. Andres 17. september 2005, kell 04.14 (UTC)
sugulaskeeled muuda
Artikkel mainib, et lähimad sugulaskeeled on võru ja setu keel. Esiteks, minu teada loeb valdav enamik keeleteadlasi ja ka tavainimesi neid keeli siiski eesti keele murdeiks, st osaks eesti keelest. Teiseks, kui võru ja setu on eraldi keeled, võiks ju edasi mõeldes ka öelda, et hiiu, saare, mulgi jt. murded on veelgi lähemad "sugulaskeeled". Seega võiks ikkagi piirduda vadja ja liivi keele nimetamisega või siis lihtsalt mainida, et kuulub läänemeresoome lõunarühma.
- Nii või teisiti kirjutab keegi siia juurde ka setu ja võru keele. Pakun välja niisuguse lahenduse: märkida sulgudes, et mõned uurijad peavad ka võru ja setu keelt eesti keelest erinevateks sugulaskeelteks. Muidu heidetakse ette vähemuse arvamusega mittearvestamist. Arvan ka, et siin pole õigupoolest tarvis keelesugulusest rääkida, sest see ei kuulu teema alla. Sama ettepanek jääb aga kehtima igal pool, kus sellest räägitakse. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.06 (UTC)
Vilets seis muuda
Keegi võttis ära märkuse, et artikkel on viletsas seisus. Aga praegu puudub artiklil arusaadav kontseptsioon (kas tahetakse kogu grammatikat selles artiklis esitada?). Vaata arutelu ülalpool. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.12 (UTC)
- 1. Artiklis peaks kirjutama sellest, mis eesti keele grammatikale on iseloomulik, aga mitte sellest mida eesti keele grammatikas pole. Grammatilist sugu ei ole, duaali ei ole, määravat artiklit pole, lihttulevikku pole, liittulevikku pole jne. Seda kõike pole mõtet märkida. Oluline on märkida seda, mis on olnud (näiteks täishäälikute ühildumine) ja mis praegu on olemas.
- 2. Auto sõna pole käänamise näitlikustamiseks hea. Kas või sellepärast, et lühikest sisseütlevat ei saa moodustada, samuti peaks näitama kuidas täiendsõna käändub koos põhisõnaga. Näiteks suures majas, aga suure majani.
- Ma pole sellega nõus, et mingi kategooria puudumine grammatikat ei iseloomusta. Andres 7. detsember 2006, kell 08:11 (UTC)
- Muide, eesti keeles kasutatakse määrava artikli funktsioonis mõnikord sõna "see". Andres 7. detsember 2006, kell 08:12 (UTC)
"mõnede väljaspool eesti keele levikuala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid... Nüüdisajal püütakse eksoneemide hulka vähendada"
Kumb on õige, eksoneem või eksonüüm? --Ken 6. november 2007, kell 21:09 (UTC)
- Eksonüüm. Andres 7. november 2007, kell 19:22 (UTC)
Nüüdisajal püütakse eksonüümide hulka vähendada ja võtta kasutusele lähtekeelseid nimesid (Côte d'Ivoire, Cabo Verde).
- Need näited ei ole sobivad. Andres 7. november 2007, kell 19:24 (UTC)
Grammatika kui teos muuda
Eesti keele grammatikateks nimetatakse ka grammatikat kirjeldavaid teoseid. Adeliine 11. november 2010, kell 13:39 (EET)
- Jah, nende kohta on tarvis eraldi artiklit.
- Muide, eesti keelt tuleks kirjeldada ikkagi kõigepealt artiklis Eesti keel. Spetsiaalartiklid võiksid olla kitsama teemaga. Andres 12. november 2010, kell 07:41 (EET)
Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre. See pole õige, moodustada saab lühikest sisseütlevat kõigist sõnadest, mõne sõna puhul lühikest vormi üldiselt ei kasutata (näiteks ema - emma, isa - issa) või ei kasutata kõigi kõnelejate poolt.Valju 21. detsember 2011, kell 16:43 (EET)
Iga käände kohta võiks eraldi artikkel olla. 90.191.119.98 6. juuli 2012, kell 17:38 (EEST)
- Neid artikleid pole veel jõutud kirjutada--Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2012, kell 22:17 (EEST)
"Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika." See lause levib nüüd Facebook'is. Peaks vist kuidagi muutma. Velirand (arutelu) 18. oktoober 2019, kell 09:57 (EEST)