Arutelu:Eesti NSV

Viimase kommentaari postitas 2001:7D0:87CA:9180:119:A988:A0EB:33EE 6 aasta eest teemas Endise riigi mall.

Teemade jaotus. muuda

Pakkuge siin välja, millised teemad-alateemad peaksid NLiidu endiste vabariikide puhul millistesse artiklitesse saama. -- Urmas 16:56, 6 Mar 2004 (UTC)

ainult artiklisse
"Eesti"
mõlemasse ainult artiklisse
"Eesti NSV"
Loodus
Praegune haldusjaotus
Praegused riigivõimuorganid
ENSV ajaloo peamised sündmused
Kunst, kirjandus, teater, arhitektuur
Teadust, religiooni, haridust, tervishoid, sport
Rahvuslik ja religioosne koosseis, selle muutumine
Rahvastik, sh peamised rahvastikuprotsessid ENSV ajal
Peamised majandusega seotud muutused ENSV-s
Asend, naabrid ENSV haldusjaotus
ENSV valitsemisorganid (EKP, ÜN, valitsus) ja nende juhid
ENSV-aja ajaloosündmused (vajadusel põhjalikumalt)
Rahvastikumuutused
ENSV roll NLiidu majanduses
Arvan, et see jaotus on läbi mõeldud ja selle võib aluseks võtta. Kui töö käigus selgub, et on vaja midagi korrigeerida, siis seda ei ole liiga raske teha.
Kui käsitlused väga lähevad pikaks, siis tuleb niikuinii esitust eri artiklitesse jaotada ning sellisel juhul saab vastavatele artiklitele viidata nii "Eesti" kui ka "Eesti NSV" alt. Andres 17:06, 6 Mar 2004 (UTC)
Kas on veel mingeid valdkondi, mis peaks kajastatud saama, kuid on kahe silma vahele jäänud? -- Urmas 17:14, 6 Mar 2004 (UTC)
Kui rääkida üldse valdkondadest, siis nimetatud ei ole näiteks teadust, religiooni, haridust ja tervishoidu. Andres 17:58, 6 Mar 2004 (UTC)

Riigikeel. muuda

Siin oli öeldud, et eesti ja vene keel olid riigikeeled. Minu teada riigikeelt ei olnud. Andres 11:13, 26 Mar 2005 (UTC)

Jah, riigikeelt ei olnud. - Urmas 15:49, 26 Mar 2005 (UTC)

Tõin selle osa aruteluleheküljele, sest see nõuab toimetamist ja kontrollimist (sisaldab ilmseid vigu). Peale selle arvan, et siin pole mõtet kasutada riigi andmetabelimalli. Asju, mis võivad vabalt olla artiklis eesti, pole mõtet siia panna.

Riigikeeled:eesti ja vene Pealinn Tallinn Pindala 45 227 km² Rahvaarv ja rahvastiku tihedus (1989):1 565 662 35in/km² liideti nsvl:6.august 1940 Riigikord:töörahva diktatuur EKP juht:vaino kallas(1988-1990) ülemnõukogu presiidiumi esimees:Arnold Rüütel(1983-1990) Minustite Nõugkogu esimees:tiit toome(1988-1990) Rahaühik:rubla (RU) Ajavöönd:moskva(+4) Riigihümn:jää seisma kalevite kange rahvas! ISO maatähised:su mootorsõidukeil:su ROK-i kood:su Üladomeen:-

Eesti NSV oli väike riik Euroopas, mis piirnes läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgast põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Rannajoone pikkus oli 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus oli 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga

Andres 14:06, 17 Apr 2005 (UTC)

Iseseisvus. muuda

16. novembrist 1988 - 1990 oli Eesti NSV ametlikult iseseisev, st. ei kuulunud Nõukogude Liidu koosseisu

Vaidlustan selle. Peale selle, Eesti NSV nimetati 1990 ümber Eesti Vabariigiks, kuid jäi edasi liiduvabariigiks. Andres 18:29, 28 juuni 2005 (UTC)
  • 16. novembril 1988 Linnahallis (olin ise kohal, peale minu mitu tuhat inimest) kuulutas Ülemnõukogu Presiidium (Rüütel, Savisaar jt.) vastavalt ENSV ja NL konstitutsioonidele Eesti NSV Nõukogude Liidust väljaastunuks ja see avaldati samal ööl kõigi reeglite kohaselt ka ajalehtedes (vaadake raamatukogudest), st. see sai laialdaselt teatavaks. Arusaadavalt ei läinud "Eesti rahvas" sellega kaasa ja tahtis EV-d. Seda peeti üleminekuaja veidruseks, aga ametlikult oli kõik õige. Minu arvates on see lihtsalt ajalooliselt huvitav fakt.
Palun esita konkreetsed viited allikatele ja ka tsitaadid, kui võimalik. Andres 06:30, 30 juuni 2005 (UTC)
Niipalju kui mina aru saan, ei vaidlustatud suveräänsusdeklaratsioonis Eesti NSV kuulumist NSV Liidu koosseisu. Andres 06:35, 30 juuni 2005 (UTC)
  • Riik ei saa üheaegselt olla suveräänne ja kuuluda teise riigi koosseisu.
  • Artiklist Vaino Väljas: "16. november 1988, ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk võtab V. Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakatakse hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. (26. novembril tühistab Moskva Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.)"

Võib siis arvestada, et 16. november - 26. november 1988.

Näide tüüpilisest suhtumisest 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni:

Kaarel Tarand, "Katkuteade pidupäeval" (Eesti Päevaleht, 3. märts 2003): "Jaa, suveräänsusega on president Rüütlil oma ainulaadne vahekord. See ei lubanud tal eilegi jätta nimetamata, milline erakordne verstapost meie iseseisvuse teel oli ENSV Ülemnõukogu novembris 1988 vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon. Millest tulenevalt praegune president ongi peaaegu et Eesti suveräänsuse isa. Minu mällu on too deklaratsioon koos eellooga küll sööbinud kui kommunistide viimane abitu katse saada enda kätte tagasi rahva vabadusiha juhtimise ohjad. Ja isegi kui oli teisiti, miks peaks vabaduse pidu pidavaid inimesi tüütama targutustega suveräänsuse muutuvast olemusest?"

Eesti NSV konstitutsioon nägi niikuinii ette Eesti NSV suveräänsuse. Selles asjas ei muutnud suveräänsusdeklaratsioon mitte midagi. See suveräänsus ei tähendanud ka mitte ametlikult iseseisvust ei konstitutsioonis ega suveräänsusdeklaratsioonis. Andres 13:08, 30 juuni 2005 (UTC)

Täpsustuseks: suveräänsusdeklaratsiooni tuum oli väga lihtne ja selge: tehti parandus ENSV konstitutsiooni. Seal oli yks paragrahv, mis ytles, et Eesti NSV-s kehtivad NSV Liidu seadused. Sellele lisati täiendus: "Eesti NSV-s kehtivad NSV Liidu seadused pärast nende registreerimist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt". /Lulu/

Kui Eesti konstitutsiooni panna järgmine paragrahv: "Eesti Vabariigis kehtivad Euroopa Liidu seadused pärast nende registreerimist Eesti Vabariigi Riigikogu poolt", kas siis Eesti Vabariik oleks suveräänne või ei oleks?

Suveräänsus tähendab iseenesest küll iseseisvust. Eesti NSV konstitutsioonis oli suveräänsus algusest peale ette nähtud, kuid tegelikult olid olemas ainult mõned suveräänsuse elemendid ja needki nimeliselt. Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon ainult deklareeris seda, mis niigi oli konstitutsioonis juba deklareeritud, ning lisas täpsustuse, et NSV Liidu seadused kehtivad pärast nende registreerimist jne. Mida see ka ei tähendaks, oli tegemist lihtsalt täpsustusega, kuid see ei tagastanud Eesti NSV-le suveräänsust, mida tal faktiliselt ei olnud. Kui seda sätet oli võimalik keskvõimu poolt tühistada, siis see jäigi deklaratsiooniks, millel puudus tegelik kate.
Mis puutub küsimusse, kas Eesti Vabariik on praegu suveräänne või ei ole? Sellegi suhtes on erinevaid arvamusi. Andres 5 juuli 2005 16:03 (UTC)

Vaidlustan endiselt sisu, sest Eesti NSV oli ametlikult suveräänne kogu oma eksisteerimise aja jooksul. Andres 21:35, 12 juuli 2005 (UTC)

Ei olnud. NSVL Ülemnõukogu otsused & õigustloovad aktid olid ENSV suhtes ülimuslikud. Selles seisneski 1990. aasta deklaratsioooni mõte.--Kriku 14. oktoober 2007, kell 20:56 (UTC)
Suveräänsudeklaratsioon ei kuulutanud Eesti NSV-d suveräänseks, vaid kinnitas tema suveräänsust, tähendagu see mis tahes. Andres 15. oktoober 2007, kell 04:58 (UTC)
Minu teada oli suveräänsusdeklaratsiooni mõte just selles, et eitati NSVL Ülemnõukogu õigustloovate aktide ülimuslikkust. Seega muutus Eesti NSV sellega suveräänsemaks. --Kriku 15. oktoober 2007, kell 09:52 (UTC)
Jah, selle deklaratsiooniga ühtlasi konkretiseeriti suveräänsuse tähendust ja püüti seda suveräänsust ellu viia. Jah, võib küll öelda, et Eesti NSV muutus faktiliselt "suveräänsemaks". Andres 15. oktoober 2007, kell 10:11 (UTC)

Toetan vaidlustamist, aga teistel põhjustel. Suveräänsuse mõiste on meil vastavas artiklis enam-vähem korralikult defineeritud:

Riigi iseseisvus ehk sõltumatus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Iseseisev riik valitseb ennast ise ega ole kellegi teise valitsemise all. Ta saab ise otsustada oma sise- ja välisasjade üle, nii palju kui rahvusvaheline õigus seda lubab.

Jutt Eesti NSV deklaratiivsest või formaalsest suveräänsusest ei peaks yldse sellesse artiklisse kuuluma, minu arvates. See on nagu rohkem mäng mõistetega, millel sisulist tähendust vähe.

Aga, pidades silmas meie riigi ametlikku poliitikat, oleks korrektne defineerida Eesti NSV umbes järgmiselt:

Eesti NSV on Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariigile omistatud nimetus.

--Lulu 05:23, 21 juuli 2005 (UTC)


Neutraalsus muuda

Seda on küll raske sellise teema juures saavutada aga artikkel tuleks muuhulgas ka neutraalsele vaatekohale viia. Väljend nagu "Stalini käsilane" ja "meeleavaldusel osalejad imporditi" jms ei sobi entsüklopeediaartiklisse. Ka ei maksa igas lõigus toonitada, et Eesti okupeeriti/annekteeriti/vms. Piisab fakti mainimisest. --Boy 18:58, 16 august 2005 (UTC)

Olen sama meelt. --3 Löwi 20:03, 16 august 2005 (UTC)

1934-1939 muuda

See ajajärk ei kuulu esiteks Eesti NSV ajaloo alla. Teiseks jääb senist erapoolikut versiooni lugedes täiesti väär mulje, nagu oleksid Päts, vapsid jt. poliitilised arengud EW-s 1934-39 kuidagiviisi kaasa aidanud NSV Liidu ja Saksamaa koostööle ning MRP sõlmimisele 1939. aastal. Selline teema-arendus ei vääri isegi mitte vaidlustamist, vaid kiiret kustutamist.--3 Löwi 20:03, 16 august 2005 (UTC)

Ma võtsin selle välja. --Kriku 14. oktoober 2007, kell 21:22 (UTC)

Esimene lõik on segane, sest esimeses lauses öeldakse, et see oli marionettriik, kuna aga enamiku ajast ei saanud seda üldse riigiks nimetada. Peale selle, mulle tundub, et "marionettriik" (kuigi sisuliselt õige) on hinnanguline termin. Andres 04:43, 17 august 2005 (UTC)


Praegu toimub redigeerimissõda kasutajaga 80.235.68.208. Andres 06:29, 19 august 2005 (UTC)

Kaigast propagandistlikule plämale? --Oop 06:34, 19 august 2005 (UTC)
Tuleks taotleda diskussiooni, muidu ei tule redigeerimissõjale lõppu. Andres 06:43, 19 august 2005 (UTC)
Ma loodan, et ma olen liiga pessimistlik, ent minu mulje järgi ei kuula propagandistid enamasti kedagi teist. Ja antud redaktsioonisõdalase tekst on ysna puhas propaganda, pealegi vales artiklis. --Oop 06:54, 19 august 2005 (UTC)
Ma ei arva, et tekst on täiesti vale. Arvan, et adekvaatset ajaloolist hinnangut Pätsi diktatuurile ja selle mõjule mis väljendus nt. rahva käitumises Eesti annekteerimise ajal (nt. pseudovalimised) pole veel antud. Olgem ausad, taasiseseisvuse algusaastail kiputi kõike "esimese vabariigi aegst" idealiseerima. Nüüd on hakanud sisse tulema ka veidi kriitilisemast vaatepunkti, mida küll sageli väliselt sarnase suunitlusega nõukogude propagandaga segi aetakse. Välisautorid nt. Turtola on "hilisema" Pätsi suhtes palju kriitilisemad kui eesti ajaloolased. Kindlast pole õige see, et Pätsi diktatuur andis võimaluse Saksamaale ja NSVL-ile kokku leppida. Lepe tehti Eestist sõltumatult. Võimalik, et Pätsi diktatuur mängis Nõukogude propagandale teatud trumpe kätte ja omas seega ka teatavat mõju ENSV tekkele.--Boy 08:09, 19 august 2005 (UTC)
Tekst ei ole "täiesti vale", kuid esiteks on see kirjutatud valesse artiklisse, sest 1934-1939 ei käi kuidagi "Eesti NSV" alla, vaid sobib artiklitesse "Eesti (ajalugu)", "vaikiv ajastu", "Konstantin Päts" jne., teiseks pole see kirjutatud entsüklopeediale omases stiilis, kubisedes erapoolikutest hinnangutest ja kolmandaks on täiesti spekulatiivne, et mitte öelda vale, selline jutt: "Riigivõimust kaugenenud rahvas ei tunnetanud võimaliku agressori poolset ohtu ega soovinud kaitsta võõrdunud riigivõimu. Seda said enda huvides ära kasutada ka suurriigid Nõukogude Liit ning 23. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ning Saksamaa vastastikuse mittekallaletungilepingu"..., millest justkui järelduks, et Eestis toimuv kuidagiviisi soodustas MRP-d. --212.209.42.132 10:38, 19 august 2005 (UTC)

Ajalooline riik muuda

Maha on võetud kategooria "Ajaloolised riigid". Kas Eesti NSV ei olnud ajalooline riik? Taivo 9. märts 2006, kell 16.23 (UTC)

Pidin just sedasama kirjutama. Aastal 1940 oli ta mõnda aega formaalselt iseseisev riik. Andres 9. märts 2006, kell 18.36 (UTC)

Siin on ümber tehtud järgmine lõik:

suse moodustamine. Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates 16.–17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei Ždanovi, kelle ülesandeks oli riigipöörre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nõukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas Nõukogude võimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine.

- 21. juunil organiseeris Ždanov Tallinnas peamiselt Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille käigus dikteeriti president Konstantin Pätsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares. 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati seadust rikkudes välja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginõukogu moodustamine jäeti ära. Varese valitsuse määratud valimiskomisjon koosnes ainult kommunistidest ning valimisnimekirjadest kõrvaldati kõik Töötava Rahva Liidu (kommunistide) vastaskandidaadid. Ilmselt eksikombel jäi kõrvaldamata ühe vastaskandidaadi - Jüri-Rajur Liivaku kandidatuur. Pseudovalimised toimusid 14. ja 15. juulil. Tulemusi võltsiti ning nende kohaselt käis valimas ligi 100% valijaist ning Töötava Rahva Liit sai ligi 100% häältest. Veelgi enam, eksikombel teavitas üks Moskva infokanal valimiste tulemustest juba enne valimiste ametlikku lõppu.

Andres 19. juuni 2006, kell 20.38 (UTC)


Minu meelest hakkab kogu jutt ilmaaegu iidamast-aadamast. Ja kommentaarid kipuvad olema subjektiivsed. Andres 19. juuni 2006, kell 20.38 (UTC)


oli Nõukogude Liidu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1940–1991

Kui Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, siis oli ta mõnda aega formaalselt iseseisev riik. Andres 16. oktoober 2006, kell 18:57 (UTC)

Kui ta oli juba NSV Liidu koosseisus, siis pole minu meelest mõtet kasutada sõnu "nukuvalitsus" ja "nukuparlament". Andres 16. oktoober 2006, kell 18:59 (UTC)

Sellised väljendid nagu "sovetivõim" ja "kompartei" ei sobi minu meelest entsüklopeediasse. Andres 16. oktoober 2006, kell 19:02 (UTC)

Pikk eellugu on minu meelest tarbetu. See peaks olema kuskil mujal, mitte selles artiklis. Andres 16. oktoober 2006, kell 19:02 (UTC)

Okupatsioon. muuda

Kes ütles teile, et Eesti oli okupeeritud?

Eesti okupeerimiseks Nõukogude Liidu poolt peetakse sündmust, mis leidis aset 17. juunil 1940, samuti 1944. aastal toimunud sündmust. Selline sõnakasutus on Eestis üldlevinud, selle täpset põhjendust ja selgitust Vikipeedias ei ole. Andres 20. veebruar 2007, kell 17:15 (UTC)

Artikli alguses on minu meelest liiga palju loosunglikkust.

Viited Vikitekstidele ei peaks minu meelest olema allmärkustes, vaid välislinkide all. Andres 22. juuni 2007, kell 16:44 (UTC)


Lisasin kaks alajaotust: piiriküsimuse ning okupatsioonivõimu kuriteod. Tuleks veel lisada alajaotus vastupanust okupatsioonivõimudele. --Kriku 14. oktoober 2007, kell 21:54 (UTC)

Parandused olid üldiselt paremuse poole. Aga viimane lõik

Küsimus Eesti Vabariigi piirist 1946-2005 ei ole seetõttu seotud Helsingi lepetega, millega Euroopa riigid nõustusid II maailmasõja järgsete piiride muutumatusega. Esiteks ei osalenud Helsigi tippkohtumisel Eesti Vabariigi esindajad, teiseks muudeti Eesti Vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivõimu haldusüksuse, mitte Eesti Vabariigi piire ning kolmandaks toimus see pärast II maailmasõja lõppu.

on juriidiline hinnang. Ka miks seda on üldse tarvis mainida? Tundub, et selliseid hinnanguid esineb tekstis väiksemas mahus veelgi. Andres 15. oktoober 2007, kell 05:09 (UTC)

Võib-olla ei ole vaja. Võib-olla jälle oleks see lõik mõttekam, kui Helsingi lepete artikkel oleks täielikum. Minu arust ei ole niivõrd hinnang, vaid selgitus piiriküsimuse ja Helsingi lepete võimaliku seose kohta. St et seda seost ei ole, kuna Helsingi lepped käivad muu asja kohta (Potsdami konverentsil määratud sõjajaärgsete riikide piirid).--Kriku 15. oktoober 2007, kell 09:52 (UTC)
Kas keegi väidab, et see seos on? Andres 15. oktoober 2007, kell 10:11 (UTC)
Jah, on väidetud. Ses mõttes, et Eesti püüab oma territoriaalsete pretensioonidega (sic!) Helsingi kokkulepetega saavutatud rahulikku kooselu lammutada. Eesti piiriküsimust tuleb käsitleda lahus näiteks Poola-Saksa või Ungari-Tshehhi piiride küsimusest.--Kriku 15. oktoober 2007, kell 13:51 (UTC)

Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel ei ole 2005. aastast mingit uut kehtivat piirilepingut. Eestil pole uut idapiiri. Endiselt on olemas vaid kontrolljoon ja 1920.a. Tartu rahu piir. Kui kellelgi on infot sellise uue lepingu kohta, siis andku teada. Rahvusvahelised lepingud muutuvad kehtivaks alles mõlemapoolsel (sic!) ratifitseerimisel.


Lisatud "Vastupanu okupatsioonivõimudele". --Kriku 15. oktoober 2007, kell 15:52 (UTC)

Kas "Nõukogude Eesti" ei olnud ka kinoringvaate pealkiri?

Okupeerimise kinnitus Eesti NSV seisukoha järgi muuda

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti riiklikust staatusest

Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17. juunil 1940. a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.

Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega. Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata. Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.

Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 30. märtsil 1990.

(ENSV ÜVT 1990, nr. 12, art. 180)

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU AVALDUS seoses 50 aasta möödumisega Eesti Vabariigi okupeerimisest NSV Liidu poolt

17. juuni 1940 tõi Eesti uuemasse ajalukku saatusliku pöörde. Sel päeval okupeerisid NSV Liidu väed iseseisva Eesti Vabariigi. Kõik sellest tulenevad Eesti saatust määravad otsused ei olnud eesti rahva tahte väljendus. Eesti lõigati ära Euroopast ja tema rahvas sunniti elama viisil, mis ei vastanud tema traditsioonidele ega soovidele.

Nüüd, pool sajandit hiljem, on tekkinud reaalsed võimalused ajaloolise õigluse taastamiseks ning Eestile vaba ja turvalise tuleviku rajamiseks. Selle vältimatuks eelduseks peab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1940. aastal toimunud Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tunnistamist NSV Liidu poolt.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lähtudes talle usaldatud rahva mandaadist ja kõrgeimale võimuorganile esitatavast vastutuse määrast, teeb omalt poolt kõik, et Eesti naasmine iseseisvate Euroopa riikide perre toimuks rahumeelselt ning demokraatlikke põhimõtteid ja rahvusvahelist julgeolekut kindlustaval viisil.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 18. juunil 1990.

(EV ÜVT 1990, nr. 19, art. 293)

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta

Lähtudes sellest, et Eesti Riigivolikogu 1940. aasta 22. juuli õigustühise otsuse Deklaratsioonist Eesti astumise kohta NSV Liidu koosseisu alusel vastuvõetud NSV Liidu seadus 6. augustist 1940 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmise kohta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu ei seo Eesti Vabariiki;

tunnistades, et Eesti NSV konstitutsioon on lakanud reguleerimast riiklikke ja ühiskondlikke suhteid Eestis;

kinnitades, et vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsusele Eesti riiklikust staatusest ei saa suhete reguleerimisel NSV Liiduga olla aluseks NSV Liidu konstitutsioon ega muud hilisemad NSV Liidu seadused, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:

1. Võtta lähtealuseks läbirääkimistel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga Eesti ja Venemaa rahuleping 2. veebruarit 1920 ning teised kehtivad lepingud, mis on sõlmitud NSV Liiduga enne 16. juunit 1940, aga samuti Eesti NSV Ülemnõukogu otsused 12. novembrist 1989 Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta; 23. veebruarist 1990 Ettevalmistustest Eesti riiklikuks iseseisvumiseks; 30. märtsist 1990 Eesti riiklikust staatusest ja 16. maist 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast.

2. Kiita heaks Balti riikide koostöö oma riikliku iseseisvuse täielikuks faktiliseks taastamiseks, lähtudes Balti Riikide Nõukogu 27. juuli 1990. a. avalduses väljendatud põhimõtetest.

3. Tunnistada kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 resolutsioon Liidulepingust.

4. Määrata Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega delegatsioon läbirääkimisteks NSV Liiduga ning tema volitused.

5. Tunnistada NSV Liidu relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi suveräänsust rikkuvaks ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks, sest nende staatus ei ole määratletud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheliste lepingutega.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 7. augustil 1990.

(RT 1990, nr. 5, art. 64)


Presidendi kantselei avalike suhete osakond Kadriorus 2. veebruaril 2006

http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/?gid=72937 --kanakukk 5. november 2008, kell 10:37 (UTC).

Tõstisin okupatsiooni teemaaruelu artikli okupatsioon alla. --Oktav 23. jaanuar 2009, kell 20:13 (UTC)

Rahvastik ja migratsioon muuda

Peatükis "Eesti NSV rahvastik" tuleks kindlasti kirjutada täpsemalt nõukogude-aegsest väga ulatuslikust migratsioonist.

Muidugi. Andres 8. oktoober 2010, kell 20:39 (EEST)Vasta
Sellest on seal kirjas. "Mehaaniline iive" ongi migratsioon õigemini immigratsioon, aga kuna see polnud vabatahtlik, siis mehaaniline iive on täitsa hea väljend.--Oktav 10. oktoober 2010, kell 16:28 (EEST)
Muidugi ma tean seda, et "mehaaniline iive" tähendab migratsioonilist elanikkonna juurdekasvu. Aga seal oli ainult 1976. aasta kohta. Ma seal täiendasin natuke.--90.191.119.98 10. oktoober kell 16:42 (EEST)

Kodakondsus ja riigikeel muuda

Kindlasti tuleks artiklis kirjutada ka Eesti NSV kodakondsusest ja riigikeelest. Eesti NSV kodakondsus oli puhtakujuline deklaratiivne fiktsioon ilma igasuguse reaalse sisuga. Põhimõtteliselt sissekirjutus passis tähendaski "ENSV kodanikuks" olemist. Alles 1988. hakati välja töötama Eesti NSV kodakondsuse seadust, kuid õnneks oli juba liiga hilja ja "Eesti NSV kodakondsust" ei õnnestunud sisse seada (see oleks võinud tõsiseid probleeme tekitada). Põhiosa ENSV eksisteerimise ajast ei olnud ENSV-s riigikeelt. Samuti ei olnud keeleseadust. De facto olid riigikeelteks eesti keel ja venekeel (või vene keel ja eesti keel). Riigikeeleks kuulutati eesti keel alles 5. detsembril 1988 (aga see oli juba üleminekuperioodil, mitte "klassikalisel" ENSV ajal). Keeleseadus võeti vastu 18. jaanuaril 1989. Tuleks kirjutada ka sellest, et ENSV-s (enne üleminekuperioodi algust) tõrjuti eesti keelt pidevalt mitmetest eluvaldkondadest välja ja eesti keelel ei olnud mingit seaduslikku kaitset. 90.191.119.98 11. juuli 2011, kell 12:56 (EEST)Vasta

Palun kirjuta. Andres 12. juuli 2011, kell 20:30 (EEST)Vasta

"ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool" Selline lipp sai Eesti NSV riigilipuks alles 1953. aastal. Võiks mainida ka varasemat versiooni, mis oli ilma laineteta. 90.191.119.98 19. august 2011, kell 20:55 (EEST)Vasta

Palun pane sisse. Andres 20. august 2011, kell 16:15 (EEST)Vasta

ENSV ehk enne nälg, siis viletus muuda

Dewiki selle artikli arutelust (de:Diskussion:Estnische Sozialistische Sowjetrepublik) leidsin ülalmainitud lause. Selle võiks ilmselt kuidagi meie viki artiklisse integreerida, kasutatud ka nt Sirbis, vt [1]--Estopedist1 (arutelu) 23. veebruar 2016, kell 15:01 (EET)Vasta

Parem sõnastus muuda

"Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande Eesti NSV-le ebalojaalse eestlase" Lojaalsus Eesti NSV-le on kuidagi imelikult kõlav. Velirand (arutelu) 28. mai 2016, kell 23:52 (EEST)Vasta

Endise riigi mall muuda

Infobox Endine riik ei ole kohane, sest Eesti NSV ei olnud riik, vaid NSV Liidu haldusüksus. 2001:7D0:87CA:9180:119:A988:A0EB:33EE 14. märts 2018, kell 16:36 (EET)Vasta

Naase leheküljele "Eesti NSV".