Arutelu:Delikaatsed isikuandmed

Siin on nüüd intervikiprobleem, sest ehkki Eesti seadustes enam fraasi "delikaatsed isikuandmed" ei tarvitata, ei ole mõiste, mis eristab muude isikuandmete seast ühe, "delikaatsema" osa, mujal maailmas kuhugi kadunud ning teised vikid ei defineerinud seda pelgalt Eesti seadustes olevate sõnade kaudu. See muidugi viitab laiemale probleemile: eesti vikis defineeritakse sageli mõisted puhtlegaalsele ning seetõttu jääb arusaam nende tähendusest ühe konkreetse seaduse piiresse kinni, võimaldamata käsitleda mõistet kogu selle tegeliku ja rahvusvahelise kasutuse keerukuses. (Vt nt altkäemaks vs pistis: vahepeal eristati neid Eesti seadustes, nüüd jälle mitte, aga tavakeeles jäi mõiste kogu aeg samaks, ja tõlkes ei saanud keegi üldse aru, millest eestlased räägivad.) --Ehitaja (arutelu) 26. aprill 2020, kell 18:11 (EEST)

Kui lähtuda AKI kodulehel olevast kirjeldusest (https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/moisted#misted-4), siis näib, et õige oleks see artikkel liita artikliga Eriliigilsied isikuandmed ning kirjeldada lahti, et delikaatsete isikuandmete mõistet enam kasutusel pole ning selle asemel on eriliigilised isikuandmed. 193.40.27.2 26. märts 2024, kell 14:50 (EET)

Vaidlen iseendale vastu. Euroopa Komisjon (https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations/legal-grounds-processing-data/sensitive-data/what-personal-data-considered-sensitive_et) kasutab ka mõistet "tundlikud isikuandmed", mis jällegi langevad osaliselt kokku sellega, mis varem oli eesti keeles delikaatsed.

Sellegi poolest peaks olema artiklis lause, mis ütleb midagi stiilis "seoses IKÜM-iga on Eestis kasutusel mõisted tundlikud või eriliigilised isikuandmed, et viidata isikuandmetele, mida varem nimetati delikaatseteks isikuandmeteks." 193.40.27.2 26. märts 2024, kell 14:54 (EET)