Arutelu:Budism

Lugeda on mõtet:

Artiklis Vaimulik on minu arusaamise järgi vaimulik defineeritud ainult kristluse kontekstis. Andres 09:31, 20 Aug 2004 (UTC)

Siia on veel palju lisada aga enne peab täpsustama!

Kuhu on lisada, mida peab täpsustama?

Palun kirjuta oma repliikidele arutelulehekülgedel alla nelja märgi ~ abil. Andres 10:55, 20 Aug 2004 (UTC)

Samsara oli vanasti sansaara. Yks on originaalilähedasem (vähemalt kirjapildilt), teine on aga juurdunud (ja vististi häälduspärasem, nii et ei saa päris originaalivõõraks ka nimetada). Kumb meil jääb? --Oop 09:55, 29 Jan 2005 (UTC)

Eestikeelne sõna on "sansaara". Andres 10:02, 29 Jan 2005 (UTC)

Lisasin koolkondade jaotuse... nimetuste õigekirja osas ei vastuta... kui kellelgi on see "katusega z" täht olemas, siis võiks selle vadzhrajaana ära parandada... --Lulu 11:31, 29 Jan 2005 (UTC)

Tehtud. Andres 11:38, 29 Jan 2005 (UTC)

Ikka ja jälle ei väsi ma kordamast: eesti keeles on usundid väikese algustähega. Mis tähendab, et ka koolkonnad ja harud nende sees. Niisiis: kristlus, judaism, hinduism, õigeusk, budism, theravaada, zen-budism, džainism. Ja nii edasi. (Tegelikult on see kordamine ysna väsitav. Ma parema meelega ei teeks seda. Mh?) Mis puutub theravaadasse vs. theravada, siis peaks siin mingi standardi aluseks võtma (ja soovitavalt Vikipeedia reeglitesse kirja panema, et iga uus tulija otsast peale inglise, saksa või vene variantidega otsast peale ei hakkaks). --Oop 08:52, 1 Feb 2005 (UTC)

parandatud... katsun meeles pidada :) ... mis puutub theravaada vs theravada kysimusse, siis siin on see pikk sanskrtiti a ... minu meelest seesama mis nirvaana ja sansaara puhulgi... ise eelistaksin analoogia põhjal aa varianti... --Lulu 09:16, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, mullegi meeldib see harjumuspärasem variant. Ja ausalt yteldes olen ma jõle rõõmus, kui kogu see kupatus siin kuidagi systemaatiliselt paika saab; olen just yhe filosoofiakäsiraamatu tõlkel nendeg... noh, mitte just päris hädas, aga mulle meeldiks, kui saaksin toimetajaga rääkis millelegi viidata. :) Kas sellisel juhul pyyame vana systeemi ka isikunimede puhul rakendada - nt Nagardžuna vs Nagarjuna? See tagumine on ju ikkagi inglis-, mitte sanskritikeelne (ehkki inglis on samas India riigikeel ja puha). Oleks ehk koherentsem. --Oop 10:07, 1 Feb 2005 (UTC)

Sanskriti keele rahvusvahelise transliteratsiooni järgi kirjutatakse "Nāgārjuna". Kahes esimeses silbis on pikk a. Rõhk teisel silbil. Devanaagari kirjas नागार्जुन Puuduseks selle transliteratsiooni puhul on see, et ta sisaldab tähti, mille all või peal on punkt. Neid tähti me ei saa kirjutada ega lugeda (välja arvatud Urmas, kes kasutab Operat). Selles konkreetses nimes küll sääraseid tähti ei ole. Kui tahta kirjutada eestipäraselt, siis tuleks kirjutada "Naagaardžuna". ENE 1. väljaandes on "Nagardžuna", ma ei tea, miks nad nii kirjutasid. Oxfordi filosoofialeksikonis on "Nāgārdžuna". Kõik need variandid tuleb fikseerida ja vastavad ümbersuunamisleheküljed teha. Mina isiklikult eelistaksin pealkirja "Nāgārjuna". Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

vaatan praegu: Mäll kasutab kirjapilti Nāgārdžuna ... (muideks, Oxfordi filosoofialeksikonis on "Nāgārdžuna" Sa mõtled muidugi vist selle eestikeelset tõlget?) --Lulu 16:31, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, mõtlen küll. Mälli süsteemi kasutamine on minu meelest ka mõeldav. Andres 17:03, 1 Feb 2005 (UTC)

krt seda teab, nende Nagardžunadega ja Nagarjunadega ... sama häda on ju ka hiina keeles: daodejing või tao te ching? i-jing või i ching? ... hiina asjade puhul eelistaksin viimast, ka inglise keeles on rohkem seda viimast kasutama hakatud... aga india (sanskriti) asjade puhul kahtlen veidi, ... kuidagi imelik on seda katusega z-d kasutada... nagu mingi läti keele kirjapilt hakkab silme ette tulema... kohmakas nagu... võibolla peaksid pärisnimed (isikunimed, ilmselt ka kohanimed) olema ikka inglis-pärased, sest muidu läheks asi väga käest ära... mugandunud terminite puhul võiks teha mööndusi ja lasta eesti keele häälduspäraseid variante tulla.. --Lulu 10:18, 1 Feb 2005 (UTC)

Hiina nimede puhul pole ju mingit takistust rahvusvahelise transliteratsiooni kasutamiseks. Miks peaks sellele eelistama inglise transkriptsiooni? Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

azoo, yks asi meenus veel... värk ju selles, et seal kus on kasutusel mõni muu kiri (mitte-ladina-tähestikuline), siis nendel on isiku- ja kohanimede jaoks yldiselt ladina-tähestikuline variant ka olemas (paraku, mõnikord ka mitu, erinevat) ... selle kohaselt siis tuleks võttagi see nimekuju, mida nad ise ametlikult kasutavad ... (vanade nimede puhul see muidugi kahjuks ei tööta: keegi ei tea, kuidas Konfutsius oleks oma nime lasknud passi kirjutada) ... aga see YKS ASI, mis meenus, oli see, et ega nad selle ladina-tähestikulise kirjapildi tegemisel ju eriti selle peale ei mõtle, et seda tähestikku kasutatakse ka veel mõne muu keele kirjutamise jaoks, peale inglise keele... ja sealt need meie hädad algavadki... no ja ega ingliskeelt kasutav maailm ka hädadest vaba ei ole... kasvõi seesama I Ching... tavaline inimene hääldab seda ju "ai tshing", haritud inimene aga "ii tshing", nagu peab, sest ta teab, et see on sõna, mida hääldatakse erandlikult ... nujah, neid näiteid on palju... selle pika ja segase jutu mõte oli vist selles, et ega igayhele ei saa alati ka kõike pudruks ette teha - osade asjadega peabki jääma lootma hariduse/harituse peale... --Lulu 15:42, 1 Feb 2005 (UTC)

See'p see ongi: hiinlased on juba valmis mõelnud, kuidas hiina nimesid ladina tähtedega kirjutada. Aga see pole tõsi, et nad on ainult inglaste peale mõelnud. Nad on selle süsteemi teinud eeskätt enda jaoks. Inglane ei loe neid nimesid sugugi paremini välja kui eestlane. Andres 16:12, 1 Feb 2005 (UTC)

Sedapsi see häda elabki, et tahaks yhest kyljest ilusaid eestikeelseid termineid ja teisest kyljes ilusaid võõrakeelseid nimesid ja kolmandast kyljest neile mingit yhtlust ka, aga valulävi terminite ja nimede koha pealt on erinev ning iga inimene tunneb ainult nii palju keeli kui ta parasjagu tundma juhtub (enamasti 1-10, mitte palju enam). Ehk siis olgu tulemuseks mis on, aga keelte transkriptsiooni kokkulepped võiks olla Viki reeglite alt mingis eraldi failis (yhegi keele transkribeerimist ei reguleeri ykski komisjon 100%, mis tähendab, et neid ajapikku ikka koguneb, parem siis kohe eraldi panna) ning hää oleks yhtlasi eesti standardsete hääldus- ja kirjareeglite kohta artiklid kah teha. Saab kõigil parem. (No võta nyyd kinni, yhtpidi ei kuulu need pika kriipsuga a-d mitte eesti tähestikku, tekib kas või järjestusprobleem, teistpidi ei ole meil mõtet inglist sanskriti transkribeerimisel matkida, sest kui inglased ei oska "dž" välja kirjutada, on see nende probleem - nii surevad š ja ž yldse välja ja see on ju kah jabur. Aga pikkade aadega Naagaardžuna läheb ysna pikale... Nagu piimamees Tevje, yhest ja teisest kyljest.) --Oop 22:15, 1 Feb 2005 (UTC)

Õigupoolest tuleb olemasolevad (ja olnud) reeglid esitada ka Vikipeedias eneses. Peale selle on muidugi tarvis ka Vikipeedia teegleid. Näiteks on omaette küsimus, kas koha- ja isikunimesid (või: nimesid ja tsitaatsõnu) tuleb kirjutada samade reeglite järgi. Transkiptsiooni- ja transliteratsioonireeglitest on kasu siis, kui 1) vastavat keelt ja kirja mingilgi määral tuntakse ja 2) originaalnimed/sõnad kuskilt võtta on.

Järjestusprobleemi ei teki. Diakriitikuga tähte koheldakse järjestamisel nagu diakriitikuta tähte, ja kui sõnakujud langevad täpselt kokku, siis diakriitikuga täht on eespool.

Tähti š ž kasutatakse eestikeelsetes sõnades ja seal, kus need esinevad muukeelsetes nimedes või nende transkriptsioonis.

Küsimus ei ole selles, et me inglist transkribeerimisel matkiksime, vaid selles, et me võiksime kasutada rahvusvahelist transliteratsiooni, milles üht tähte juhtumisi inglisepäraselt loetakse. Andres 19:26, 4 Feb 2005 (UTC)

Pikas perspektiivis taandub see kõik lõpuks ikkagi isikliku maitse pinnale. Kus mina eelistan pigem Mälli Nāgārdžuna-t, kuna selle puhul ei teki hääldusel mitmetimõistetavusi ja tekst on enam-vähem kõikjal loetav. Ehkki sanskritti puudutavates tekstides on punktilise s-i, r-i ja m-i kasutamine nii või teisiti vajalik, nii et kui need saaks kuhugi spikrisse lisada (parim, kui siiasamma kasti alla), oleksin rõõmus kyll. Minu pakkumine on suuresti Mälli populaarartiklilik ("Null ja lõpmatuse vahes" on ka mõningaid selleteemalisi mõtisklusi, mis taanduvad olemuselt sellele, et teadustekstis on hea kasutada tsitaatsõnu ja täpseid nimekujusid, mispuhul pool teksti on kursiivis, aga populaartekstis tuleks eelistada arusaadavust) - ehk siis olemasolevate sõnade puhul käsitleda laensõnana (ahinsa, sansaara, theravaada - põhiliselt siis sanskritist), vähelevinute puhul tsitaatsõnana ja kursiivis, nimede puhul jäävad pikendustega vokaalid ja muu kohandatakse (Šankara, Šantidēva), tekstipealkirjad originaalis ja kursiivis, kui ei ole just yksikute harjumuspäraste või tõlgitute seast ("Teemantsuutra", "Tripitaka" jne vs. Upadesasāhasrī). Et siis umbes nii. Aga ega ma sanskritti ise ei valda, nii et pyyan vaadata asja lihtsalt kasutusmugavuse seisukohast. (Kas meil mingit ametlikku sanskriti systeemi normeeritud ei ole? Kui ei, siis tuleks see tegelikult siit välja viia ja kuskil normaalses kohas arutleda. Yldse võiks Viki vastavad transireeglid sisalduda ka vastavais artikleis, millele võiks mõelda välja systeemi ja hakata otsast kirjutama. Mis peaks olema artikli pealkiri, mis tegeleks sanskriti sõnade/nimede kirjutamisega eesti keeles - ajalugu, ametlikud normid, normeerijad, Viki normid?) --Oop 12:23, 17 Feb 2005 (UTC)

Neid tähti lihtsalt põle võtta! Me peame, jah, umbes nii tegema, nagu Mällgi soovitas (pooldan Mälli transkriptsiooni), aga sanskriti sõnadega oleme plindris. Esiotsa ei jäe muud üle kui loobuda nendest diakriitikutest, mida kasutada ei saa.

Arvan, et jutt sanskriti edasiandmisest eesti keeles võiks esialgu olla artiklis Sanskrit või Sanskriti keel eraldi alajaotusena. Aga seda ei saa keegi muu praegu kirjutada kui Urmas oma Operaga.

KS asutas ühe lehekülje selle jaoks, aga ma ei leia seda enam üles.

Muide, võib kasutada ka selliseid hädalahendusi nagu ş punktiga s-i ja ţ punktiga t asemel. Andres 19:30, 17 Feb 2005 (UTC)

Umbes sellised hädalahendused tulebki lihtsalt ära systematiseerida ja kirja panna, et inimesed teaksid. Muidu läheb endalgi meelest, kuidas just kokku lepitud sai. --Oop 20:00, 17 Feb 2005 (UTC)

P.S. Oxfordi tõlge on järjekindlusetu ja allikaks ei kõlba. Näiteks on seal kord "upanišadid", kord "upanišaadid". --Oop 12:26, 17 Feb 2005 (UTC)

Muidugi tuleb alati kontrollida. Arvan, et "upanišaadid" on lihtsalt näpuviga. Õige on "upanišadid". Andres 19:30, 17 Feb 2005 (UTC)

Kas budism ei ole mitte budoloogiast pärit termin?

Kui kristlased kutsuvad end kristlasteks, kas budistid kutsuvad end budistideks? Ma täpselt ei tea, kuid pidi olema sage "dharma järgija" hoopis?

"Budism" on sõna, mida selle usundi kohta eesti keeles tavaliselt tarvitatakse. Ka eesti budistid nimetavad end budistideks. Muidugi võidakse kasutada ka teisi nimetusi. Kust termin pärit on, sellel pole tähtsust.

Kristlased nimetavad end tavaliselt kristlasteks. Algristikoguduses kasutati teisi nimetusi, näiteks "pühad". Andres 30. detsember 2005, kell 15.24 (UTC)

Kas ei oleks mötekam teha möistete ja sönaseletuste jaoks eraldi leht,,, Budistlik terminoloogia vöi möisted? --VanemTao 8. november 2006, kell 14:28 (UTC)

Ei. Loomulikum on igast asjast ja mõistest rääkida eraldi leheküljel. Andres 8. november 2006, kell 15:18 (UTC)

Pühakirjade välislink ei tööta. Andres 9. november 2006, kell 23:09 (UTC)

Kes seda lehte yldse alustas esimesena ? Raske on uuesti kirjutada sest esimese autori teema arendus on raske liig ametlik minu jaoks.

Seda alustas Leon. Eks teised ole edasi arendanud.

Tuleb proovida niipalju kui võimalik sellest lähtuda, mis olemas on. Päris otsast peale pole ka mõtet hakata. Andres 17. november 2006, kell 23:59 (UTC)

Budismis on jumalad vaid visualiseerimisvahendiks vabanemisel sansaarast. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad

Need kaks lauset on minu meelest vastuolus. Kui nad on ainult visualiseerimisvahendid, kuidas nad siis ümbersünnile alluvad?

Kas võiks Mälli eeskujul nimetada visualiseerimist kujustamiseks? Andres 18. november 2006, kell 00:07 (UTC)

Veel kutsutakse teda Šākjamuni ehk erak Šākja soost. Sakja suguvõsa elas praeguse Nepali lõunaosas. Tol ajal nimetati seda kohta kus Siddharta sündis Kapilavastuks.

Selle võiks ehk siit välja jätta ning viia artiklisse Siddhārtha Gautama. Muidu läheb esitus siin ebaülevaatlikuks. Andres 18. november 2006, kell 00:11 (UTC)

Andres! Siin selles artiklis on selline klausel nagu : Möisted . Kuid mida hakata ssellise asjaga peale nagu Budistlik terminoloogia ?

Tundub et hea on vahel ka omada käepärast , mingit terminoloogilist sönastikku vöi möistete seletust ,kus köik tähestiku järgi ritta sätitud.

Siit kysimus ,kas on mötet igasse artiklisse budismi kohta köiki sönaseletusi eraldi välja tuua?

--VanemTao 19. november 2006, kell 23:01 (UTC)

See alajaotus on mõeldud budismi mõistete loendina. Hiljem võib selle viia eraldi leheküljele. Selle võib ka vormistada nii, et anda iga mõiste juurde lühike seletus, siis ta täidabki seda ülesannet, mida Sa silmas pead.

Igas artiklis kõiki sõnaseletusi välja tuua pole mõtet, sest iga sõna juurde saab panna lingi vastava artikli juurde, kus asi ära seletatakse.

Praegune artikkel Budistlik terminoloogia ei oma minu meelest sellisel kujul mõtet. See koosneb lühiartiklitest, mis kõik tuleb teha eraldi artikliteks. Pealegi ei ole enamik neist üldse budismiteemalised. Andres 19. november 2006, kell 23:14 (UTC)

hea selleks eeltööd teha ,, koguda materjali ja hiljem keevitada sellest juba eraldi kokku mingid lood. Otseselt budismiga ei ole paljul seost kuid kuna hinduism ja vedad on lähedased enda kosmoloogia ja filosoofilise terminoloogiaga siis annab see paljus möistmist ja arusaama juurde --VanemTao 20. november 2006, kell 23:19 (UTC)

Kui panna need asjad budismi nime alla, siis tekib suur segadus. Ats juba tõstiski osa asju välja. Ma tegin neist eraldi artiklid. Andres 20. november 2006, kell 23:47 (UTC)

Ok.Selleks nad möeldud olidki.--VanemTao 20. november 2006, kell 23:52 (UTC)

3-sajand eKs. kuni 3- sajand AD. - mida see ajamääratlus tähendab? mida tähendab eKs? kui on mõeldud enne Kristust, siis see lühend on eKr. avjoska 18. detsember 2006, kell 09:24 (UTC)

Ma eksisin , see on nii inimlik.

Avjoska!

Vöib olla sa tölgiksid selle tabeli eestikeelde ?.Oled ju nii terane , pedantlik ja usin ,mis äärmiselt ilus näähtus iseendast.

Kui juba tõlkimiseks läheb, siis võrrelge fakte ka näiteks selle allikaga -- 88.196.110.155 18. detsember 2006, kell 10:03 (UTC)

Lisaks tõlkimise raskusele tundub ka see tabel mu jaoks liiga raske olevat. avjoska 18. detsember 2006, kell 17:56 (UTC)

Kloostritraditsioonist on juttu tagapool kombestiku all, ei ole mõtet seda topelt panna. Ajaloo osa kordus samuti tabelis ja enne seda. Ajaloo lühiülevaade peaks põhiartiklisse sisse jääma. -- 195.80.96.210 22. detsember 2006, kell 11:56 (UTC)

Jah, lühiülevaade peaks sisse jääma. Minu meelest pole artikkel praegu üldse nii pikk, et kogu ajaloo osa ei võiks seal olla. Peale selle, ma ei näe põhjust, miks ajaloo osa peaks esitama tabelina (kust see tabel üldse on võetud)? Tabelina võib esitada kronoloogia, aga ajalugu peaks ikkagi olema sidus jutustus. Andres 22. detsember 2006, kell 13:10 (UTC)

Panin tagasi märkused, et tegu on V. Väärtnõu illustratsioonidega. Tõesti ei ole mingit põhjust neid märkusi ära jätta, kui neid illustratsioone endid tahame säilitada. Andres 5. veebruar 2007, kell 20:30 (UTC)

Eesti keeles on kõige neutraalsemad väljendid "budist", "budistlik" ja "budism". Miks peaks need parandama "budalaseks", "budalikuks" ja "budaluseks"? ÕS-i järgi võib öelda ka "buda usk", küllap siis ka "buda õpetus" ja "buda tempel", aga miks öelda "buddha õpetus"? Andres 30. märts 2007, kell 13:16 (UTC)

Pole mõtet teha ümbersuunamist budalusele, sest tolle pealkirja all ei saa ju olla teistsugust sisu. Andres 30. märts 2007, kell 13:19 (UTC)

Artiklis ei ole praegu üldse mainitud, et budism on usund (või et seda peetakse usundiks). Andres 19. detsember 2008, kell 09:59 (UTC)

"Budalus", "budalik" ja "budalane" on neologismid, mida ei sobi Vikipeedias kasutada. Andres 30. november 2009, kell 23:51 (UTC)

Hiievanal oli asjalikke parandusi ka, need läksid nüüd ka kaduma. Andres 1. detsember 2009, kell 14:37 (UTC)

Mul ei õnnestunud kiire ülevaatusega ühtki tuvastada. Igatahes ei saanud neid palju olla, ehk mõni siiski oli. Taivo 1. detsember 2009, kell 14:51 (UTC)

Minu meelest mõni oli, vaata rahulikult üle. Andres 1. detsember 2009, kell 15:11 (UTC)

Siit eemaldati toimeta-mall, kas põhjusega? --Pelmeen10 5. jaanuar 2011, kell 22:20 (EET)Vasta

Tundub, et viimased muudatused on tendentslikud: Vello Väärtnõu rolli on ülerõhutatud. Andres 4. juuni 2011, kell 22:49 (EEST)Vasta

Eesti Njingma MTÜ ei tegutse enam Eestis, kuna on likvideeritud alates 19. sept.2011 vt. ametlikkku teadaannet http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&srange=1-1000&steateliigid=1558042;170167;170165;170164;170168;1558224;301215;170181;170182;782133;170227;1558023;458584;1558253;458583;170198;170200;170209;170234;170242;170211;301449;170231;170236;170226;1558233;1558232;&sotsisona=80251785 või http://www.ametlikudteadaanded.ee

Eestis tegutsevad budismiga seotud organisatsioonid (2012. a. seisuga) [tegelik toimimine täpsemalt teadmata]:

Eesti ametlikud usuühendused (kogudused) -

Pärnu Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Keskus Sangye Ling, mis õpetusliini vahetuse järel reformeerituna kasutab nime Pärnu tiibeti budismi keskus Drikung Dordže Tšö Dzong - http://www.budism.ee

Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus (vananenud info - http://www.tiibetimeditsiin.ee/kooskaimised.html#nyingma)

Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus - http://www.drikung.ee

Tiibeti Budismi Karma Kagyu Tallinna Kogudus (Teemanditee Budismi Keskus) - http://www.buddhism.ee

Eestis ametlikult registreeritud ja registreerimata grupid, ühendused, keskused -

Drikung Dzogtšeni Eesti Kogukond Drikung Namtšag Mebar Dzong - http://www.ddcestonia.org ; http://ddcest.blogspot.com

Eesti Dzogcheni Ühing - http://www.dzogchen.ee

Triratna Budistliku Kogukonna Tallinna keskus - Budakoda (endine Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade Tallinna keskus) - http://www.budakoda.ee

RIGPA Eesti - http://www.rigpa.ee

Tallinna Zen Kogukond - http://zazen.weebly.com/index.html

Khordongi Ühing Eestis - http://www.facebook.com/KhordongUmbusi ; http://www.khordong.ee

Lochen Jangchup Tsemo keskus (Bodong-traditsioon) - http://ljt.ee/ ; http://teosoofia.ee/bodong/me_suudame_aidata

Tartu Drikungi Keskus - https://sites.google.com/site/dharmatartu/

Dagchang Rime Eesti Sangha - http://dagchang.zzz.ee (NB! Selle Keskuse liige, Laama Wangchen sündis 1974. aastal Pärnus, praegu tegutseb Indias)

budistliku kultuuriga otsesemalt või kaudsemalt seotud organisatsioonid ja ühendused Eestis:

Budismi Instituut - http://www.budismiinstituut.ee

Eesti-Tiibeti Kultuuriselts - http://www.tibet.ee/etks/ ; http://www.facebook.com/pages/Eesti-Tiibeti-Kultuuriselts/178765778809896

Eesti Akadeemiline Orientaalselts - http://www.eao.ee

Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus - http://www.eao.ee/?page=o_keskus

Himaalaja Kultuuride selts - http://www.himaalaja.ee

Tiibeti Sõbrad (Friends of Tibet, Estonia) - http://www.facebook.com/Friends.of.Tibet.Estonia

Riigikogu Tiibeti toetusrühm - http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=view_pohiandmed&pid=79377

Rahvaste Õiguste Instituut - http://web.zone.ee/irp/

Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Akadeemia (s.h. Ngak-Mang Instituut ja Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing) - http://www.tiibetimeditsiin.ee

Tiibeti Meditsiini Keskus MEN LING - http://www.tibetmed.ee ; http://www.facebook.com/pages/Tiibeti-Meditsiini-Keskus-MEN-LING/188949211140423

Tiibeti Teraapiakeskus LHAMO - http://www.tiibetiteraapia.ee ; http://www.facebook.com/pages/Tiibeti-Teraapiakeskus-Lhamo/103548283049375

Tiibeti meditsiini ja astroloogia keskus GEWA - http://www.tiibetiravi.ee ; http://tiibetiravi.weebly.com/

Ratna - Tiibeti teraapiad (Tartu)

Lause '2008. a. rajas MTÜ Eesti Njingma Vello Väärtnõu juhendamisel Pärnumaale suure stuupa, mis on Eestis arvult viies, 2 templit ning suure palveveski' vajas redaktsiooni lisaks 'MTÜ' lisamisele ka selles osas mis puudutas '2 templi' rajamist. Kuna enne eestist lahkumist V.V tegeles talle (ja MTÜ-le?) kuulunud ehituslikult mittelõpetatud kinnisvara realiseerimisega, siis enam ei ole ka nendest 2.st templist mõtet rääkida, kui tegelikest templitest, ega lihtsalt hoone, ükskõik kellele ta ka kuuluks ei ole ju tempel. MTÜ on samuti ametlikult likvideeritud, juba aasta tagasi.

"Budism Eestis" vajab hädasti toimetamist. Vello Väärtnõu rolliga paistab olevat liialdatud. Andres (arutelu) 18. oktoober 2012, kell 23:26 (EEST)Vasta

Eesti budismi osa on ju minu poolt 50 protsendi ulatuses redigeeritud ja puudujäänud osad (valged laigud) täidetud. Ei ole veel V.V rolli sisuliselt puudutanud, kuna see kutsuks esile ilmselt kodusõja, st. artikli lõputu ümbertegemise.

Tegin mõned parandused, need on tagasi parandatud. Vend Vahindrast ei ole tarvis nii pikalt kirjutada, temast on ju eraldi artikkel. Autor ja teos tuleb erali linkida, teose pealkiri käib jutumärkides. Õige nimekuju on Alari Allik, mitte Hallik. On ka muid sju, mis tuleks parandada. Andres (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 05:08 (EEST)Vasta

1 - koht Burjaatia (Buriaatia) on eesti budismi seisukohalt ilmselt tähtis, kuna sealmail on erinevatel aegadel pidevalt käinud kõik budismiga vähegi seotud ajaloolised isikud (nii asjahuvilised, budistid, mungad, teadlased...) seega võiks selle kohanimega seotu ka artiklis korduvalt eraldi väljatooduks jääda. 2 - Vahindra rolli veidi laiem väljatoomine oli seotud järgmistes lõikudes korduvalt välja toodud teatud isiku mõju tasakaalustamiseks. Saan aru, et probleemi saaks lahendada ka teistmoodi (aga see teine lahendus võib ajaliselt üsna üürikeseks kestma jääda, arvestade mõnede osapoolte aktiivsust) 3 - Minu klaviatuuril puudub eraldi jutumärgi klahv aga eks ma üritan hakkama saada ;-) 4 - mis puutub teoste eraldi linkidega varustamisse (ja üldse igasugusesse 'lingindusse'), siis oleks hea kui 'jagaksin sellest asjast' rohkem, ...

Eesti budismiga seotud organisatsioonidest veel Tartus 2002. aastal tööd alustanud Tibetoloogia Instituut MTÜ - Tendrel (mis toimib Tarab Tulku rahvusvahelise instituudi allharuna). Korraldab oma budismiteemalisi koolitusi siiamaani aga oma veebilehte neil ei ole. Tegelikult korraldatavad Eestis toimuvaid üritusi TI õppurid koostöös teiste maade Tarab Instituudi allorganisatsioonidega, kuna Eesti Tibetoloogia Instituudi formaalse juhina olev M. Kark sisulist tööd enam ei tee.

Vello Väärtnõuga seonduvat võib julgelt kärpida. Andres (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 15:46 (EEST)Vasta

2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Aštaśāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra).

See on millegipärast välja võetud. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 09:06 (EEST)Vasta

Ma jätsin välja selle, et vend Vahindra oli isehakanud. See vist tähendab, et tal polnud pühitsust? Edasises tekstis on öeldud, et nad hiljem olid Birmas mungad? Kas ka see pole tõsi?

Jätsin välja ka viite konkreetselt paali keelele. Esimene ilmunud raamat "Dhammapada" oli küll paali keelest tõlgitud, aga teised vist kõik sanskriti keelest. Kas on midagi ka tiibeti keelest tõlgitud, selles ma pole kindel. Andres (arutelu) 19. juuni 2014, kell 09:43 (EEST)Vasta

näiteks on tõlgitud tiibeti keelest: 'Nukrad armastuslaulud' - 6. dalai-laama Tsangjang Gjatso, tiibeti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Nagardžuna Aforisme tiibeti keelest Maret Kark aforismikogumikust “Pradžnjadanda”.'Budismi pühad raamatud 2' (Teemantsuutra. Südasuutra. Ühetähesuutra) - Sanskriti ja klassikalisest tiibeti keelest tõlkinud ning eessõna ja kommentaariumi kirjutanud Linnart Mäll. Budismijärgijate poolt on praeguseks tõlgitud ka mitmeid budistlikke meeleharjutustekste (sadhana).

Illustratsioonid muuda

Viimane kommentaar: 6 aasta eest7 kommentaari4 arutelus osalejat

Minu hinnangul võiks artiklisse lisada fotosid. Ma ei ole kindel, kas praegused illustratsioonid on kõike sobivamad: minu arvates sobiksid paremini fotod Buddha kujudest, munkadest, arhitektuurimälestistest.

Päri. Väärtnõu pildid võiks koondada tema isikuartikli pildigaleriisse. 2001:7D0:87C3:8680:7889:6622:3112:7A58 31. mai 2017, kell 01:35 (EEST)Vasta

Alajaotus Budism Eestis on kirjutatud kui originaaluurimus ning selles puuduvad viited. --Vihelik (arutelu) 29. mai 2017, kell 22:25 (EEST)Vasta

Neutraalsuse vaidlustamise märkus ilmus artiklisse nähtavasti sellepärast, et seda hakati vahepeal koolkondlikust vaatekohast ümber tegema. Andres (arutelu) 29. mai 2017, kell 23:50 (EEST)Vasta

Jah, tundub, et artikkel peegeldas liiga palju theravaada koolkonna seisukohti. Lisasin aga mõni aeg tagasi juurde ka mahajaana kohta käivat teavet ning minule tundub, et nüüd võib artiklit lugeda neutraalseks. Teeksin ettepaneku asendada alapeatükk "Budismi levik" alapeatükiga "Budismi ajalugu ja levik", kuna hetkel on ajalookäsitlus väga puudulik. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Eerik Sven Puudist (arutelu • kaastöö).

Minu poolest võib neutraalsuse vaidlustuse maha võtta. Tasuks ka vaadata, mis artiklis enne seda ümbertegemist oli.

See, et Eesti osa on ilma viideteta, ei tähenda, et esitus pole neutraalne. Ka selle pärast ma seda märkust ei hoiaks.

Muidugi võib vastavalt vajadusele sisu lisada ja peatükke ümber korraldada. Andres (arutelu) 31. mai 2017, kell 00:21 (EEST)Vasta

Võtsin maha. Tasakaalustatus on paranenud, enne oli tõesti liiga theravaada poole kreenis. --Vihelik (arutelu) 31. mai 2017, kell 01:15 (EEST)Vasta

Teen hetkel artiklis suuremaid muudatusi, struktureerin sisu natuke ümber ja lisan juurde budismi ajaloo kohta käiva peatüki. Tänu sellele võib artiklis lühiajaliselt esineda pealkirju, mille all teksti veel ei ole. Eerik

puudub kõikidel asjadel ja nähtustel püsiv omaolek

"iseolek"? 2001:7D0:87C3:8680:CD65:B252:25FF:2889 1. juuli 2017, kell 16:43 (EEST)Vasta

Vt [1], [2]. Andres (arutelu) 3. juuli 2017, kell 00:15 (EEST)Vasta

Vigased viited muuda

Viimane kommentaar: 6 aasta eest3 kommentaari2 arutelus osalejat

Artikli viidete loendis esineb punasega märgitud vigu. Ei saa täpselt aru, millest need tulenevad. --Eerik Sven Puudist (arutelu) 2. juuli 2017, kell 12:52 (EEST)Vasta

Selline olukord peaks tekkima siis, kui kasutatakse korduvviiteid ja see järel kustutatakse tekstiosa, kus viide on kirjeldatud. Artikli ajaloost peaks leidma viitekirjeldused. Andres (arutelu) 3. juuli 2017, kell 00:15 (EEST)Vasta

Probleem lahendatud. --Eerik Sven Puudist (arutelu) 5. juuli 2017, kell 20:25 (EEST)Vasta

??? muuda

Viimane kommentaar: 6 aasta eest1 kommentaar1 arutelus osaleja

1960. aastate lõppul hakkasid õpetlased eesotsas Linnart Mälliga budistlikke tekste nende algkeeltest eesti keelde tõlkima. Tõlketööga on tegelenud ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome, Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud.

Kes olid "õpetlased eesotsas Linnart Mälliga"? Siin loetletud olid kõik, väljaarvatud kolm viimast, Mälli õpilased. 2001:7D0:87C3:8680:C88F:63A6:6CD2:3242 5. juuli 2017, kell 21:39 (EEST)Vasta

Lisa teema