Arutelu:Boltzmanni konstant
Viimase kommentaari postitas Nimelik 3 aasta eest.
Millisel viisil seob? Praegune esitus ei ütle konstandi loomuse kohta midagi. Andres 26. mai 2008, kell 15:45 (UTC)
- Boltzmanni konstant seob (ideaalse gaasi) osakese kineetilise energia (hüplemise, jõnkslemise, liikumise) ja tema temperatuuri, nö öeldes et nende suhe on jääv suurus, ehk teisisõnu osakese liikumine on tema temperatuur ja temperatuur on osakese liikumine. Nimelik (arutelu) 15. oktoober 2020, kell 19:12 (EEST)
- Kas ma saan (inglise vikist) õigesti aru, et sellisel kujul kehtib see valem tegelikult ainult üheaatomiliste (ja ideaalsete) gaaside kohta? --Epp 27. mai 2008, kell 02:25 (UTC)
Saad küll õigesti aru. Võrrandi üldine kuju peaks olema vist E = i/2 kT (kus i on vabadusastmete arv). Kaheaatomiliste gaaside korral tuleks siis ette kordaja 5/2. Aga ma pean selle igaks juhuks üle kontrollima kas oli nii. uxb 27. mai 2008, kell 04:47 (UTC)
Vaatasin konspektist järele ja sain kinnitust oma eelmisele sissekandele. Tegin vastava muudatuse ka artiklis. uxb 27. mai 2008, kell 06:29 (UTC)