Arutelu:Alkoholid

Aktiivsed arutelud

Arvan, et see definitsioon ei ole ikkagi õnnestunud. See on ümber nurga ka pealegi eksitav, sest ta ei ütle, millega teised süsinikuaatomid võivad seotud olla. Kas pole mitte nii, et tegemist atsüklilise süsinikuahelaga, milles süsinik võib peale süsiniku olla seitud ainult vesiniku või hüdroksüülrühmaga? ENE esimene väljaanne väljendab seda nii, et tegemist on süsivesinike derivaatidega jne, mis on muidugi veel sirgjoonelisem väljendus, kuigi võib-olla mitte kõigile arusaadav. Andres 19:38, 29 Mar 2004 (UTC)

Atsüklilisus pole oluline: tsüklilised alkoholid on täiesti olemas ega ole neil eriomadusi.

Mis puutub teistesse süsinikuaatomitesse, siis üldiselt võib sama süsinikuahela küljes olla erisuguseid funktsionaalseid rühmi samaaegselt. Oluline on siin see, et kui hapnik ja hüdroksüülrühm on sama süsiniku küljes, tekivad hüdroksüülrühmal alkoholist erinevad omadused. Jaak

Ahah, seda ma ei teadnud, et võivad olla tsüklilised alkoholid.
Aga küsimus on nüüd selles, et mis siis saab, kui mõni süsinikuaatom on seotud mõne muu funktsionaalse rühmaga? Kas siis on ikka tegemist alkoholiga? Minu meelest on definitsioon ümber nurga selles mõttes, et ta ei kirjelda molekuli üldist ehitust, vaid ainult seda, mis toimub ühe hüdroksüülrühma läheduses. Andres 20:35, 29 Mar 2004 (UTC)

Ehk oleks artikli parem pealkiri "Alkoholid"? Andres 21:56, 4 Oct 2004 (UTC)


Arvan, et "alkohol" võiks olla täpsustuslehekülg, kus oleks ka tavakeelne tähendus. Aga siia pole seda minu meelest tarvis. Andres 20. september 2005, kell 18.44 (UTC)

Artiklid alkoholistRedigeeri

Kahte artiklit on vaja: Alkohol ja Alkoholid. Artiklis Alkoholid rääkida sellest orgaaniliste ainete ryhmast, muuhulgas nimetatakse ka etüülalkoholi. Artiklis Alkohol mainitakse ka ainerühma, kuid peamiselt räägitakse etüülalkoholist ja alkoholismist. --Lulu 20. september 2005, kell 18.47 (UTC)

Millest räägiks siis artikkel Etanool? Peep 20. september 2005, kell 18.51 (UTC)
Lulu vist peabki etüülalkoholi all silmas etanooli. Artikkel etanoolist räägiks muidugi sellest ainest läbi keemia, mitte alkoholismi prisma. Siim 20. september 2005, kell 18.54 (UTC)

Etanool ja etüülalkohol on synonyymid, st, ymbersuunamine. Pole tähtis,kumb osutub põhiartikliks, aga seal peab olema ka viide, kasvõi "vaata ka" kaudu artiklile "alkohol" ja "alkoholid". Millises artiklis neist rääkida alkoholismist? Soovitaksin endiselt artikli nimeks Alkohol, kuna sellest tyvest on tulnud "alkoholism", "alkoholiprobleemid", "alkohoolsed joogid" jpm. Yks asi on keemiline nomenklatuur, teine asi on sotsiaalsed probleemid ja sellega seotud temaatika. --Lulu 20. september 2005, kell 18.58 (UTC)

Väga hea. Alkoholismi võib esialgu jah käsitleda alkoholi artiklis, kuid kindlasti on sellest piisavalt rääkida, et oleks oma artikkel. Ja alkohoolne jook oleks siis ümbersuunamine Alkohol peale? Muidu nõustun ettepanekuga. Peep 20. september 2005, kell 19.03 (UTC)
Olen nõus sellega, et artikkel "Alkohol" ei oleks mitte teadusliku vaid nö tavatähenduse kohta, kuid alkoholismist tuleb rääkida artiklis "Alkoholism". Siim 20. september 2005, kell 19.05 (UTC)
Sõnal "alkohol" on kolm tähendust: üks alkoholidest, etanool, alkohoolsed joogid. Arvan, et tuleks teha sinna täpsustuslehekülg. Alkoholismi kohta peaks olema eraldi artikkel. Siit algusest tuleks tavakeelne tähendus ära võtta, sest selle artikli teema on midagi muud. Küll aga võiks panna päisesse täpsustuslingi alkohoolsetele jookidele. Teine võimalus oleks rääkida artiklis "alkohol" alkohoolsetest jookidest, aga pean seda halvemaks lahenduseks, sest ka keemilised tähendused on levinud (igale keskkoolilõpetajale tuttavad). Andres 21. september 2005, kell 02.00 (UTC)
Ma arvan, et "alkohol" keemiline tähendus on levinud, kuid seda *kasutavad* selles tähenduses vaid keemikud. Ehk siis Vikipeedias - kui inimene kirjutab otsingukasti "alkohol", siis tõenäoliselt ta otsib tavakeelset tähendust, sest et vaevalt enamus inimesi siin keemikud on. Peep 22. september 2005, kell 09.18 (UTC)
Miks siis peaks keemik olema? Kujutle keskkooliõpilast, kes õpib keemiat. Ja kui inimene kirjutab otsingukasti "alkohol", siis ta ei tohiks satuda artikli "Alkoholid" otsa, nagu see praegu on. Andres 22. september 2005, kell 17.35 (UTC)

Välja tõstetud:

Tsüklilised alkoholidRedigeeri

Arvan, et artiklis peaks mainima terminit "tsüklilised alkoholid", selgitama selle tähendust ning viitama kohta, kust neist räägitakse. Andres 17. juuni 2006, kell 16.14 (UTC)

Kuidas saab eristada molekuli algust ja lõppu? Ainult valemil on algus ja lõpp. Andres 17. juuni 2006, kell 16.14 (UTC)

Parandasin ära. Tõstsin välja "estrid":

EstridRedigeeri

Alkoholid reageerivad happelises keskkonnas karboksüülhapetega, moodustades estreid. Estrite üldvalem on R-COO-R', kus R võib olla sama rühm, mis R'.

R-OH + R'-COOH -> R-COO-R' + H2O

Mis puutub tsüklilistesse alkoholidesse, siis paneksin nad heameelega tagasi. Kui juba mitmealuselised alkoholid on siin alajaotusena olemas, miks siis tsüklilised ei tohi enam olla? --Lulu 17. juuni 2006, kell 22.47 (UTC)

Küsimus on terminoloogias: kas tegu on alkoholidega. Andres 17. juuni 2006, kell 22.50 (UTC)
Estrid on hoopis teine aineklass. --Lulu 17. juuni 2006, kell 22.52 (UTC)
Jah. See jutt estritest käib alkoholide (võib-olla üldse hüdroksüülrühma) keemiliste omaduste kohta. Andres 18. juuni 2006, kell 06.01 (UTC)

Pärast alaindeksite tekitamist võib selle tagasi panna. Andres 7. veebruar 2011, kell 00:27 (EET)


Füüsikalised omadusedRedigeeri

Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest – lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 – C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud. Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 – C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2  2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 -> 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH -> CH2 = CH2 + H2O (300 oC – 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH  CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC – 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad – alkoholaadid; soola nimetuse lõpp –olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na -> 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH  CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O -> CH3CH2OH + NaOH

Võtsin välja kuni toimetamiseni. Andres 7. veebruar 2011, kell 00:29 (EET)
Naase leheküljele "Alkoholid".