Arutelu:Adolf Hitler

Inglise viki pakutud 50 miljonit hukkunut on ilmselgelt liiga vähe. Vene viki ütleb II maailmasõja artiklis, et hukkunuid oli 62 miljonit, kuid nimetab sealjuures, et Nõukogude kodanikke hukkus 20 miljonit. Arvu 20 miljonit pakuti Brežnevi ajal, hiljem Gorbatšovi päevil teatati, et see number oli ligi 6 miljonit suurem ja minu teada pole seegi veel lõplik hukkunute number Nõukogude poolelt. Seega peaks hukkunute arv olema kaugelt suurem kui 50 miljonit. - Urmas 16:57, 31 Jul 2004 (UTC)

Hea küll, pane siis see arv, mis Sa arvad õige olevat. Võib kasutada ka sõna "vähemalt". Andres 17:08, 31 Jul 2004 (UTC)

"tagasihoidlike" peaks sobima. - Urmas 17:20, 31 Jul 2004 (UTC)

---

Hitleri õige nimi ei olnud Schicklgruber, ta oli sünnist saadik Hitler, vaata altpoolt. Või ei pea allpool kirjutatu paika? Andres 19:31, 4 Oct 2004 (UTC)

Hitler ei kandnud Hitleri nime sünnist saati ,tema ema oli Anna Maria Schicklgruber kelle vallaspoeg ta oli, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis 1876 võõrasisa järgi perekonnanimeks "Hitler" (võõrasisa nime kirjutati küll "Hiedler"), laskes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada.

Ma tühistasin paranduse, sest arvasin, et see ei ole õige. Andres 16:49, 20 Feb 2005 (UTC)

Vaata, aastal 1876 ei olnud Hitler veel sündinudki. See oli tema isa, kes võttis nimeks "Hitler". Andres 16:53, 20 Feb 2005 (UTC)

---

"http://de.wikipedia.org/upload/c/c5/Adolf_Hitler_im_Ersten_Weltkrieg.jpg Hitler Esimeses maailmasõjas (vasakul valge ristiga pea kohal)" - kas seda pilti ei saa seal kuidagi näidata? Pildita pildiallkiri mõjub tobedalt. --Oop 19:37, 7 Apr 2005 (UTC)

selliste absoluutsete aadressidega pilte linkida on tegelt päris nõme, kuna pole eriline ime, et pildid liiguvad ühest kohast teise... - Ahsoous 21:41, 7 Apr 2005 (UTC)

---

"astus Hitler 19. oktoobril 55. liikmena DAP-sse (mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Tema liikmenumber tuli sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et suuremana näida." Alustati 501-st ja jõuti välja 55-ni?! Midagi on siin viltu. --Oop 15:40, 12 august 2005 (UTC)

Kas selline asi on välistatud, nagu mina olen seda kuulnud, et Adolf Hitleri ema tahtis teha aborti? Minu arust ei olnud tollajal olemaski sellist asja veel.. või kuidas teie arvate!? Madis1

Aborti on naised teinud aastatuhandeid. Taivo 14. märts 2006, kell 20.19 (UTC)

See on anekdoot.

Tubli

Väga hea ja selge lugu Adolf Hitlerist. Võib olla saan oma referaadis kasutada. Aitäh.

Ütlen Teile ilusti et enne kui hakkate siia üles panema infot siis uurige ka natuke selle info tausta.Näiteks Adolt Hitleri kohta usun et on palju uurinud tema elulugu ja muud näiteks Ian Kershaw ja lugege enne läbi need kaks raamatut siis võite alles panna siia üles infot,usun et korrigeerite omi vanu ülespanekuid.Samas ega ei pea olema ka need raamatud ainuõiged,kui keegi on leidnud paremat infot antud isiku suhtes siis ehk annate mulle teada adrel miki5@hot.ee ja edukat uurimist teile jätkan seda ka ise.

Noh, aita kaasa. Andres 29. mai 2010, kell 20:38 (EEST)

Kasutame hea meelega Kershaw' andmeid. Andres 29. mai 2010, kell 20:40 (EEST)

Ja ütle konkreetselt, mis on valesti. Meil ei ole Vikipeediale ainuõigust, võid ka ise parandada ja täiendada. Andres 29. mai 2010, kell 20:44 (EEST)

Põrnika kohta käiva lisanduse allikas on http://www.hitler.org/artifacts/volkswagen/

---

Väljatõstetud link:

• Hitler Historical Museum

Andres 3. mai 2006, kell 05.42 (UTC)

Hitler Historical Museum

I apologize for writing in English.

The "Hitler Historical Museum" is a neo-Nazi site. Its owner is anonymous. It is not a good site. There are better sites in English (see the English Wikipedia links for examples).

Maybe, but it does not mean that you can go around in Wikipedia and delete links without stating your reasons (or stating them only after your changes have been reversed twice), especially from discussion sites. Thanks for drawing our attention to the possible connection of this site to neo-Nazis, but we will handle it ourselves from here. -- Sacerdos79 7. mai 2006, kell 16.06 (UTC)

This site consists more historical materials than any suggested link. Also it consists good examples about Hitler's art. I find this site useful. It will stay here. Taivo 7. mai 2006, kell 16.37 (UTC)

Estonians have lived for years under Soviet regime and so they are more immune to all kind of propaganda. There is almost no neonazis in Estonia and therefore no need to be afraid, I think. Taivo 7. mai 2006, kell 16.37 (UTC)

There are much better sites, in English, at least. For example:

http://www.thirdreichruins.com/

http://www.adolfhitler.ws/

http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/ww2era.htm

These sites are good, but not better. For example, they have not Hitler's own artworks. But I will incorporate these links into article. Taivo 7. mai 2006, kell 17.47 (UTC)

Mina isiklikult ei näe selle lingi juures midagi neonatsistlikku. Asjaolu, et lehekülg on anonüümne, ei oma mingit tähendust, sest sellel lehel on esitatud tõlkeid Hitleri eluperioodist pärinevatest originaalmaterjalidest. Ükski inglise Wikis toodud link ei sisalda sellist hulka ajaloolisi materjale. Seetõttu olen vastu selle anonüümse heasoovija ettepanekule link kustutada. -- Sacerdos79 7. mai 2006, kell 16.18 (UTC)

My apologies, and thank you.

Mulle tundub, et käib redigeerimissõda kellegi vahel, kes seda linki sisse topib, ja kellegi vahel, kes seda maha võtab. Lingil pole häda midagi, kuigi muidugi on täiesti võimalik, et on paremaid linke. Meie ise ei ole ju üldse võõrkeelseid linke pannud. Andres 7. mai 2006, kell 16.27 (UTC)

Kui keegi on kindel, et A. H. poliitiline testament ei ole siin kohane, siis võib ta selle ka maha võtta. Tundlik teema, paraku... Minu teada seda mujal eesti keeles ei ole olemas. --Christopher Robin 7. juuli 2006, kell 12.48 (UTC)

Mida Sa silmas pead? Andres 7. juuli 2006, kell 13.29 (UTC)

Ma pean silmas võimalikke süüdistusi, et Wikipedia teeb natsipropagandat. --Christopher Robin 7. juuli 2006, kell 13.31 (UTC)

Sain nüüd aru, jutt on lingist. Minu meelest ei ole mingit põhjust seda eemaldada. Lingi äratoomine ei ole propaganda. Andres 7. juuli 2006, kell 13.33 (UTC)

---

Indias avati Adolf Hitleri nimeline restoran - ma ei tea, kas ja kus seda mainida... avjoska 21. august 2006, kell 17:41 (UTC)

Võiks teha eraldi artikli Hitler's Cross ning paigutada see "Vaata ka" alla. Hiltleri nime kannab ka üks putukas Anophthalmus hitleri (vt de:Anophthalmus hitleri, en:Anophthalmus hitleri. Temast on juttu ka tänases Õhtulehes, kuid seal on see vale nimega Apophtalmus. Selle võiks samuti "Vaata ka" alla panna. Andres 21. august 2006, kell 17:49 (UTC)

---

Hitler ja Stalin olid saatana nukud avjoska 2. september 2006, kell 11:27 (UTC)

Tõstsin välja järgmise lõigu:

Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. Kommunistliku Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini kõrval võib Hitlerit pidada üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis paljud neist koonduslaagritesse saata ja mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Eriti julmad olid nimetatud teod vallutatud ida-aladel, sh Nõukogude Liidu territooriumil.

Põhjendus: see ei kuulu isiku biograafiasse. Sobib paremini artiklisse "natsionaalsotsialism" või "Kolmas Riik". Tegemist ei olnud ainuisikuliselt Adolf Hitleriga, vaid tolleaegse Saksamaa poliitikaga. --Lulu 8. september 2006, kell 21:10 (UTC)

Minu meelest on see kõik siiski otseselt seotud Hitleriga. Võib-olla ainult viimane lause tuleks välja jätta.

Teine asi, et öeldut on vaidlustatud (Hitler ise eitas oma süüd sõja puhkemises; on väidetud, et nimetatud tegusid ei toimunud või et nad ei toimunud Hitleri osalusel ega tema süül). Andres 8. september 2006, kell 21:52 (UTC)

Just nimelt. Need on ajaloo kysimused. Aga see on biograafiline artikkel. --Lulu 9. september 2006, kell 12:40 (UTC)

Võib-olla ei olnud need asjad õiges kohas ja õigesti vormistatud. Aga igatahes peab kuskil rääkima kas või hinnangutest Hitleri osale ajaloos. See ei puuduta Hitleri biograafiat, küll aga puudutab Hitlerit. Andres 9. september 2006, kell 17:03 (UTC)

---

== USA luure iseloomustus == Psühholoogid toovad analüüsitaval välja (1943. a oktoober) järgmised Hitleri tugevad küljed: oskus sõnastada kirglikult oma rahva sügavamaid tundeid, võime apelleerida nii kõige madalamatele kui ka kõige idealistlikumatele inimtunnetele; oskus lihtsustada kompleksseid probleeme, leidmaks siis kõige kiiremaid lahendusi; metafooride leidlik kasutamine, traditsiooniliste ettekujutuste ja müütide põimimine kõnedesse ja artiklitesse; sümpaatia ja kiindumustunde tekitamine oma rahvas, täielik pühendumus oma missioonile, ülim enesekindlus ning kõigutamatu kinnistumine mõningate väheste põhimõtete külge.

Välja jäetud. Andres 8. september 2006, kell 21:44 (UTC)

Jätsin välja jah. Igasugustest allikatest võib igasuguseid lõike siia tuua. Miks just see ainult? Pealegi puudub viide. Võib muidugi teha eraldi alalõigu: arvamused ja mälestused Hitlerist vms. Ning see lõik siis artiklisse tagasi panna. --Lulu 9. september 2006, kell 12:40 (UTC)

Kui tahad sellistel põhjustel välja jätta, siis ära kustuta, vaid tõsta arutelusse. Kustutada tuleb ainult jama ja vähelevinud vääri väiteid. Andres 9. september 2006, kell 17:03 (UTC)

---

Adolf Hitler on kujundanud Volkswageni "põrnika" automudeli.

Välja jäetud. Andres 8. september 2006, kell 21:46 (UTC)

Jätsin välja, sest yksikfaktina ei anna see midagi. Pealegi, ta ei "kujundanud" vaid visandas kere yldkuju Daimler-Benzi jaoks. Võib tagasi tõsta, kui saab lisada ka muid yksikfakte, mis isikut iseloomustavad või on biograafiliselt olulised. Eraldi alalõik: "muud huvitavat" vms. --Lulu 9. september 2006, kell 12:40 (UTC)

Sama märkus: ära kustuta selliseid asju, muidu nad lähevad kaduma. Ja kui on valesti, siis paranda. Andres 9. september 2006, kell 17:03 (UTC)

---

Mona selle peaks vist lisama vikipeedia naljadesse, see viimane Hitleri redig ? --Dj Capricorn 7. november 2006, kell 17:37 (UTC)

---

See link andis spämmihoiatuse, kui lehte üritasin redigeerida: * [http://www.lonympics.co.uk/Worstregimesofthe20thcentury.htm 20. sajandi kõige rohkem inimohvreid nõudnud riigirežiimid] (inglise keeles)

---

Visiit jäi ära, sest arstid keelasid Horthyl lennata.

Miks Hitler ei võinud üksi lennata? Andres 30. juuli 2007, kell 18:24 (UTC)

Ilmselt seetõttu, et visiidi põhieesmärk polnud Tallinna külastamine, vaid Horthyga kohtumine. Tallinna asemel sõideti rongiga Marienbergi (Malbork)

Hitler joonistas Tartu Kivisilda

Fakte?

"Ei saa öelda kuidagi, et ta oleks olnud, noh, kuidagi seal Jossif Staliniga (21. 12. 1879 Gori ­ 05. 03. 1953 Moskva) võrreldav või ­ ainult et ­ temal oli üks viga ja see rikkus kogu tema heaolu ­ ta oli kastreeritud. Tähendab, peale Esimeses ilmasõjas haavatasaamist, siis tuli tal operatsioon teha. Tjah, kusagil Austrias. Üks juudi proffessor opereeris teda ja selle tulemusena ta jäi 100%-liselt suguvõimetuks." - EE intervjuu --kanakukk 5. jaanuar 2009, kell 14:30 (UTC).

Siin on need faktid - [1].--WooteleF 5. jaanuar 2009, kell 15:53 (UTC)

---

Et nimes ei saa süüdistada? Süüdistada saab oma tegeliku nime varjamises. Andres 8. veebruar 2009, kell 09:05 (UTC)

---

legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas

Kas ta siis parteijuhina ei osalenud poliitikas? Andres 8. juuni 2009, kell 11:39 (UTC)

---

1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna.- Millisesse linna?--WooteleF 24. juuli 2009, kell 17:49 (UTC)

Pasewalki. Panin sisse.

Saksa vikis paistab olevat palju uut materjali, mida saab kasutada. Andres 24. juuli 2009, kell 18:11 (UTC)

---

Lisasin lingi minu tõlgitud loole "Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega.Leon Degrelle". Eesti keelsele tekstile annan samad õigused mis mis tulenevad originaalist - avaldadamisel tuleb viidata autorile (Degrelle) ja esmasele avaldamise kohale ehk siis ihr.org. Makruss.

Lõuna-Tirolis Hitlerid italiseerivad oma nime.

Lõuna-Tirolis propageeritakse seniste saksa nimede italiseerimist. Senaator Tolomei on avaldanud terve rea registreeritud näidetega, kuidas muuta senist nime. Viimases väljaandes oli toodud 50.000 moodust itaalia nimedest ning nende hulgas soovitatakse ka Lõuna-Tirolis tihti esinevat nime – Hitler – muuta kas Dalla Capana'ks (tuletatud tõlkes sõnast Hitler, – Hütte) või Casolari'ks.

Vaba Maa, 27. märts 1935, nr. 74, lk. 5. --Kontra 12. veebruar 2010, kell 10:07 (UTC)

Tegin mingisuguse malli moodi asjanduse - http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Scoop/liivakast2 Ise ei julge seda üles panna aga mõni tubli admin võiks üle vaadata ja siia lisada või ükskõik, kes sellega tegeleb.

Numeroloogia

• [2] --Kontra 24. märts 2010, kell 14:19 (EET)

---

Ta sooritas enesetapu. 30. aprillil 1945 mürgitas Hitler ennast ja oma naise ning seejärel lasi igaks juhuks ka kuuli endale pähe.

---

Võtsin selle välja, sest see oli vales kohas. Ma ei tea, kuhu see panna. Peale selle, ka sõnastust tuleb muuta. Andres 20. mai 2010, kell 20:50 (EEST)

---

Minu teada ei lasknud ta ennast ise, ma tean et ta mürgitas end, ja käskis enda meestel ennast surnult tulistada ( ise ta pidavat seda kartma teha ) , et jätta muljet nagu ta oleks seda ise teinud.

---

Minu meelest ei vaja surmakoht Berliin riiginime. Pealegi, milleks "Kolmas Reich"?

Leian just, et kõigepealt tuleb rääkida just mõjust Saksamaale ja siis teistele maadele. Andres 20. mai 2010, kell 22:29 (EEST)

---

Alajaotust 1932. aasta presidendivalimiste kohta pole tarvis, sisu tuleks üle kanda eraldi artiklisse. Andres 6. detsember 2010, kell 11:10 (EET)

---

Missugune infokast siia sobiks? Mall:Poliitik? Alts 22. aprill 2011, kell 19:03 (EEST)

Mall:Infobox President sobiks paremini. Alts 31. mai 2011, kell 19:34 (EEST)

Põgenes Argentiinasse Ja Suri Seal 1962

Hästi tuntud fakt/teooria,kuidas seda mõista?eks paljud asjad ju siin maailmas on kokku lepitud,kasvõi see et Kolumbus avastas 1492 ameerika.peaaegu kõik inimesed teavad ju et tema ei olnud esimene kes astus ameerika. Hiina admiral käis seal enne Kolumbust 75 aastat.Ning Vikingid 1000 aastat ennem,kuid nende nimesid me ei tea. Mis te arvate,et Hitler suri argentiinas aastal 1962.

---

"Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos." - Niisugusel kujul see asi nyyd kyll ei lähe. --Oop (arutelu) 18. märts 2013, kell 15:38 (EET)

Ausalt yteldes vajaks kogu tekst korralikku läbitöötamist ja allikatega varustamist. Eelmainitud lause oli muidugi NPOV, aga NPOV on ka sedalaadi ytlused nagu "Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga." (Millised allikad on hämarad? Pealegi käis AH siiski ysna mitu aastat mitmes koolis.) ja "Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ning tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastasena oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud." ("Oli kindlasti seotud"? Kas ta väitis seda ise, kinnitas seda keegi teine või on see artikli autori seisukoht?) "Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud." (Kuidas eristada "mitte midagi peale hakanud" inimesi "peale hakanuist" ning kui paljudes elulooartiklites peaks samalaadsed väited olema?) Entsyklopeediaartikkel peaks sisaldama fakte, hinnagud peaks pärinema olulistest allikatest ja olema rangelt viidatud, mitte antud viideteta põhiteksti toonis. --Oop (arutelu) 18. märts 2013, kell 15:52 (EET)

sisule mittetuginev kategooria

Artikli sisust ei selgu, et ta oleks loomakaitsja olnud, ometi on ta vastavasse kategooriasse lisatud ?? --WikedKentaur (arutelu) 18. aprill 2013, kell 16:25 (EEST)

http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_welfare_in_Nazi_Germany --IFrank (arutelu) 18. aprill 2013, kell 16:26 (EEST)

---

Eemaldati lause selle kohta, et Hitler oli taimetoitlane. Minu meelest peaks see fakt artiklis olema. Velirand (arutelu) 7. märts 2015, kell 22:07 (EET)

Jah, ja sellest peaks pikemalt kirjutama. Saksa vikis on öeldud, et Hitler oli taimetoitlane 1932. aastast, sest ta kartis maovähki. Viidatud on Ian Kershaw' raamatule. Inglise vikis on asja kohta terve artikkel, vist en:Adolf Hitler and vegetarianism. Allikas, millele kustutaja viitas, ei tõesta midagi. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 22:17 (EET)

Inglise viki järgi ma sain nii aru, et elu lõpupoole Hitler ei söönud liha ega kala, välja arvatud maksapelmeenid. Kas ta nendest ka lõpuks loobus, jäigi ebaselgeks. Talle sokutati küll vahel toidu sisse puljongit, rasva või luuüdi, samuti testosterooni ja muid meessuguelundite saadusi. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 22:32 (EET)

Tere!

Doyle D. Adolf Hitler's medical care.

"For the last nine years of his life Adolf Hitler, a lifelong hypochondriac had as his physician Dr Theodor Morell. Hitler's mood swings, Parkinson's disease, gastro-intestinal symptoms, skin problems and steady decline until his suicide in 1945 are documented by reliable observers and historians, and in Morell's diaries. The bizarre and unorthodox medications given to Hitler, often for undisclosed reasons, include topical cocaine, injected amphetamines, glucose, testosterone, estradiol, and corticosteroids. In addition, he was given a preparation made from a gun cleaner, a compound of strychnine and atropine, an extract of seminal vesicles, and numerous vitamins and 'tonics'. It seems possible that some of Hitler's behaviour, illnesses and suffering can be attributed to his medical care. Whether he blindly accepted such unorthodox medications or demanded them is unclear."

Mariina 8. märts 2015, kell 09:01 (EET) alias Простота

Adolfi vanem poolvend elas Liverpoolis

• Casey Egan. Census shows Hitler’s brother, married to an Irishwoman, lived in Liverpool. IrishCentral, 3. aprill 2015

Sellest on kirjutatud raamatus "Viimased Hitlerid" https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?17736 Velirand (arutelu) 26. mai 2015, kell 14:34 (EEST)

---

Pilt vahetati ära. Kuidas sellesse suhtuda? Velirand (arutelu) 21. oktoober 2015, kell 13:05 (EEST)

---

"Vanemas eas jäi ta kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille." Hitler kasutas prille küll, kuid ta ei ilmunud kunagi avalikkuse ette prillidega. Samuti oli keelatud avaldada fotosid, millel Hitler oli prillidega. Velirand (arutelu) 18. november 2016, kell 19:40 (EET)

Mallist

Siia artiklisse tuleks mingi muu mall leida, lihtsalt sõjaväelase oma minu meelest ei sobi. Parim lahendus oleks analoogne sellega (en:Template:Infobox officeholder), kuid paraku hetkel see puudub. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. veebruar 2017, kell 16:40 (EET)

Seosed Eestiga

Tahtsin siia sisu lisada, kuid paistab, et artikkel on praegu lukus. Keegi, kellel on juurdepääs, võiks alljärgneva artiklisse tõsta.

2008. aastal pakkus Ameerika Ühendriikides asuv galerii Snyder's Treasures müügiks valikut Adolf Hitleri kunstiteostest, sealhulgas ühte sulejoonistust, mis kujutab Tartu Kivisilda. Teos kannab nime "Tornidega sild" (27,5 x 22,3 cm) ja on signeeritud A. Hitler, Brücke. Galerii andmetel kuulub teos kunstniku Viini perioodi ehk aastatesse 1907–1913.

90.191.103.63 16. august 2017, kell 19:25 (EEST)

Ma pigem ei lisaks seda, sest see paistab olema lihtsalt ühe ajakirjaniku spekulatsioon. Kui mõni asjatundja ka seda oletust kommenteerinud on või vähemalt teemat ajakirjanduses põhjalikumalt arutatud oleks, siis vääriks küll siin kajastamist. --Minnekon (arutelu) 16. august 2017, kell 20:06 (EEST)

Ei, see ei ole ühe ajakirjaniku spekulatsioon. Teosel on A. Hitleri signeering. Kui see on ehtne, siis pole põhjust kahelda. Üllatav on pigem see, et on kujutatud mujal tundmatut Tartu Kivisilda. Noore algaja kunstniku Hitleri kätte võis sattuda Kivisilla postkaart või foto. Sellest kirjutab veel üks Postimehe artikkel. 90.191.103.63 16. august 2017, kell 20:39 (EEST)

Postimehe artikkel on refereering sellestsamast Pekka Erelti artiklist. Seega praegu siin toodud info valguses on tegu siiski ühe ajakirjaniku spekulatsiooniga. Erelt pole ilmselt spetsialist Hitleri, joonistamise ja maailma sildade arhitektuuri osas. Sulle või mulle isiklikult võib see oletus tunduda usutav või mitte, aga Vikipeedia vajab autoriteetseid allikaid ja neid praegu napib. --Minnekon (arutelu) 16. august 2017, kell 21:00 (EEST)

Milles see ajakirjaniku spekulatsioon seisneb? Ta üksnes teavitas lugejaid sellise teose olemasolust ja sellest, et see on müügil ühes Ühendriikide galeriis. Ajakirjanik ei peagi kunstiasjatundja olema, müügil olevate teoste ehtsuse eest vastutab galerii oma nimega. Joonistusest on fotosid internetis. 2001:7D0:87CA:9180:D960:4CC:F398:B6EE 16. august 2017, kell 21:57 (EEST)

Spekulatsioon on see, et Hitler joonistas Tartu Kivisilda, ja ma ei loe välja, et seda väidaks galerii. --Minnekon (arutelu) 16. august 2017, kell 23:47 (EEST)

Galerii väidab seda otsesõnu: "The bridge in the drawing was Kivisild, located in Tartu, Estonia." Panin lingi. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 15:59 (EEST)

Minu meelest võiks seda oletusena mainida. Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 11:17 (EEST)

Miks? --Minnekon (arutelu) 17. august 2017, kell 15:14 (EEST)

Tõepoolest, miks? Galerii väidab seda otsesõnu kui fakti. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 15:59 (EEST)

Sest see on tõenäoline oletus. Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 16:02 (EEST)

Kuidas me teame, et see on tõenäoline?

Kas me hakkame ise hinnanguid andma? Tuleks refereerida. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 16:12 (EEST)

Noh, allikakriitika on ikkagi vajalik. Ma ei leidnud seda linki üles, millest Sa räägid. Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 16:33 (EEST)

Link on siinsamas allpool. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 17:25 (EEST)

Väga hea, et uue allika leidsid, aga guugeldades "Snyder's Treasures" nimelist nn galeriid tuleb hulk foorumipostitusi, kus saiti ja selle omanikku ebausaldusväärseks või lausa petiseks nimetatakse. Kas on mingit alust pidada tema veebipoodi ja seal väidetut siiski tõsiseltvõetavaks? Ma pole nõus, et Vikipeediasse lisatakse seisukoht, mida esindavad üks võhikust ajakirjanik ja üks kahtlase mainega veebipood. Ma ei kujuta ette, milline allikakriitiline argumentatsioon suudaks selle entsüklopeediavääriliseks muuta. --Minnekon (arutelu) 17. august 2017, kell 18:23 (EEST)

Võta asja rahulikumalt.:) Minu arvates võib pakutud sisutäienduse täiesti rahumeeli artiklisse lisada. Kui sul on usaldusväärseid allikaid, millele viidata, siis saab ju lisada vastava klausli. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 18:58 (EEST)

Ma ei tea, kas me räägime üksteisest mööda või milles asi. On väide, et Hitler joonistas Kivisilda, ja kaks väite allikat: Pekka Erelti leheartikkel ja Charles Snyderi veebileht. Vikipeedia põhimõte nõuab, et allikad oleks usaldusväärsed. Palun põhjendada, mis teeb Erelti ja Snyderi seisukohad usaldusväärseks? Ootan muidugi objektiivseid põhjendusi (isikute erialateadmised, neutraalsus, reputatsioon jne), mitte subjektiivseid (a la mulle tundub jutt usutav, järelikult ongi usaldusväärne). --Minnekon (arutelu) 17. august 2017, kell 21:28 (EEST)

Üks asi on see, kui on tegu Hitleri teosega, mis kujutab objekti, mis näeb välja nagu Kivisild. Teine asi on see, kui teose ehtsus pole kindel. Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 19:22 (EEST)

Galerii väidab, et see on Adolf Hitleri signeeringuga teos ja et sellel on kujutatud Kivisilda Tartus, mis hävis Teises maailmasõjas. 2001:7D0:87CA:9180:B822:6A0D:DD9D:6156 17. august 2017, kell 20:08 (EEST)

Jah, küsimus on selles, kas see on soliidne, usaldatav galerii? Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 21:09 (EEST)

Minu meelest Pekka Erelt ainult vahendab Snyderi andmeid ega võta kindlat seisukohta.

Erelt ei vahenda Snyderi andmeid keskse väite "Hitleri joonistas Kivisilda" osas. Ta ei ütle, et see seisukoht pärineks Snyderilt ja Snyderi veebilehel tol ajal taolist väidet üldse polnudki ([3]), see on sinna pärast leheartiklit lisatud. Erelt sai idee arvatavasti hoopis paar päeva enne leheartiklit portaalis militaar.net tehtud foorumipostitusest. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 10:33 (EEST)

Erelt pani pealkirjaks "Hitler joonistas Tartu Kivisilda" ja argumenteerib loos selle väite kasuks ehk siis minu meelest küll võtab kindla seisukoha. 100% absoluutse veendumuse puudumine ei tähenda kindla seisukoha puudumist. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 10:33 (EEST)

Erelti asjatundmatus ja Snyderi petturlus vajavad ka tõendamist, need ei ole ilmsed. Kas foorumites avaldatud hinnangud on usaldusväärsed? Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 23:51 (EEST)

Erelti asjatundmatus ja Snyderi petturlus ei vaja tõendamist, sest me ei taha ju hinnanguid nende kahe persooni kohta artiklisse lisada. Ma lihtsalt avaldasin arutelu raames arvamust, milline mulje mulle seni kummastki on jäänud. Oluline on ja tõendamist vajab siiski artiklisse potentsiaalselt lisatava väite autorite usaldusväärsus, ennekõike mõlema asjatundlikkus ja Snyderi ausus. Kui ma ei suuda tõestada, et Erelt on võhik, ei tähenda see veel, et Erelt on asjatundlik ja usaldusväärne. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 10:33 (EEST)

Erelt arvestab võltsingu võimalusega ning ütleb vastuargumendina: miks pidi võltsija kasutama Tartu pilti? Andres (arutelu) 17. august 2017, kell 23:54 (EEST)

Minu meelest võib küll mainida seda, et on olemas Hitleri teos, millel arvatakse olevat Kivisild. Iseasi, kui on kahtlusi selles, et see tõesti Hitleri oma on (näiteks kui on teada, et see galerist müüb võltsinguid). Siis võib öelda, et on Hitlerile omistatav teos, millel arvatakse olevat Kivisild.

Kui omistajad ja arvajad pole usaldusväärsed, siis on see väärtusetu jutt ja vastavalt Vikipeedia põhimõtetele ei või seda mainida. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Asjatundlikkusest või asjatundmatusest on minu meelest mõtet rääkida ainult rääkida seoses konkreetsete väidetega. Mis see oleks, milles Erelt ei ole asjatundlik? Kas selles, kas tegu on võltsinguga? Jah, tõenäoliselt ei ole asjatundlik. Kas selles, kas pildil olev on Kivisilla moodi? Minu meelest on piisavalt asjatundlik. On ju arusaadav, et asjatundjad pole sellest rääkinud, sest see pakub üldse huvi ainult seoses Eestiga. Minu meelest ei ole siin sügavamat asjatundmist tarvis. Mida oleks tarvis uurida, on minu meelest see, kas on tõsist põhjust kahtlustada, et tegu on võltsinguga. Kui see on võltsing, siis sel seigal tähtsust ei ole.

Väitmaks, et Hitler joonistas Kivisilda, on vaja osata hinnata, kas tegu on ehtsa Hitleri joonistusega, milline oli Hitleri stiil (kui palju ja kuidas moonutas reaalsust, mida reeglina kujutas jne) ja kui palju taolisi sildu võib veel olla eksisteerinud. Kusagilt ei tule välja, et Erelt oleks kunsti, Hitleri ja sildade asjatundja ehk usaldusväärne allikas. Kui on soov lisada artiklisse hoopis lause, et "Erelti arvates on ühel Hitleri pildil kujutatu Kivisilla moodi" (vastavalt sinu öeldule, et Erelti asjatundlikkus piirdub oskusega piltide sarnasuse üle otsustada ja muud pole vajagi) siis esiteks võib lugeja seda siiski kergesti tõlgendada kui "Hitler joonistas Erelti arvates Kivisilda" (miks seda muidu mainitaks?, eriti kui viitele klikata), teiseks pole see tähelepanuväärne, et kellegile Ereltile üks pilt teise moodi paistab, kui sellega just ei püüta varjatult öelda, et tema arvates joonistas Hitler Kivisilda. Ja uurida pole tarvis niivõrd võltsingukahtlusi, vaid kas on põhjust arvata, et pilt on autentne, sest me ei eelda vaikimisi, et küllap kuskil netisaidil öeldu tõde on. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Kas Sul on mulje, et Erelt on (tõenäoliselt) asjatundmatu ja Snyder on (tõenäoliselt) pettur? Tarvis on lihtsalt, et Sa teisi selles veenaksid, tõendeid on tarvis ainult selles mõttes. Muidugi me lõppkokkuvõttes otsustame mulje järgi.

Mul on selline mulje, aga mu eesmärk pole teisi mitte selles veenda, vaid välja selgitada, kas kellelgi on tõendeid, mis näitaks, et tegu asjatundlike ja usaldusväärsete ehk Vikipeedia nõuetele vastavate allikatega. Seni pole ma neid näinud. --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Kuidas siis asjatundlikkust ja ausust tõendatakse? Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 12:10 (EEST)

Asjatundlikkust ennekõike näidates, et isikud on erialaselt haritud ja erialase kogemusega valdkondades, mille kohta nad väiteid esitavad. Ausust näidates, et asjatundjad usaldavad teda. Sõltuvalt väite olemusest võivad need kriteeriumid ka erineda. Mulle tundub, et praegune arutelu on pea peale pööratud. Vaikimisi eelduseks on justkui, et kõik internetis või meedias avaldatu on usaldusväärne ja Vikipeediakõlbulik ja kes sellega ei nõustu, peab oma positsiooni tõestama. Kuigi see eeldus on alusetu ja tõendeid konkreetse info usaldusväärsusest ja tähelepanuväärsusest peavad tooma ikkagi need, kes tahavad artiklisse midagi lisada --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Ma lugesin ka neid foorumikommentaare. Tal öeldakse olevat palju võltsinguid, ent ka ehtsaid asju.

Kas tahad öelda, et kui need kommentaarid tõele vastavad, siis on Snyder ikkagi usaldusväärne allikas? --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Lõppkokkuvõttes tundub mulle ikkagi, et seda seika võiks oletusena mainida. Sel juhul me ei väida, et see tõsi on. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 12:26 (EEST)

Oma eelnevaid vastuseid kokku võttes: puudub alus selle mainimiseks. Oletus peaks olema educated guess, mitte uneducated guess. Vikipeedia ei ole oletuste ega spekulatsioonide kogum. Allikate usaldusväärsust pole tõendatud. Vabandust, aga mulle tundub, et lugupeetud oponendid on ise uskuma jäänud, et Hitler vist joonistaski Kivisilda, ja lasevad oma isklikul arvamusel end alateadlikult nii palju mõjutada, et on nõus selle seisukoha artiklisse lisamiseks Vikipeedia põhimõtteid painutama. Võib-olla kui Erelt oleks öelnud, et Hitler on Kersti Kaljulaiu näoga ja ilmselt sugulane või Hitleri koer on Kaljulaiu moodi, aga siinsed oponendid nii ei arvaks, siis vast poleks soovi see arvamus Kaljulaiu ja Hitleri isikuartiklisse lisada? --Minnekon (arutelu) 18. august 2017, kell 16:37 (EEST)

Sinu arutluskäigule ei saa vastu vaielda. Andres (arutelu) 18. august 2017, kell 18:16 (EEST)

---

Haigusloo osas on ebaproportsionaalselt tuginetud ühele allikale (Neumann ja Eberle), minnes kaasa nende autorite oletuste ja tõlgendustega.--VillaK (arutelu) 25. september 2017, kell 22:19 (EEST)

Minu meelest saab seda parandada teiste allikate kaasamisega. Mul ei ole aimugi, kas on autoriteetsemaid või võrreldava autoriteediga allikaid. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 23:00 (EEST)

Suurem osa sellest "haigusloo" osast tuleb siit eemaldada. Enwikis on eraldi artikkel En:Adolf Hitler's health. Ja eriti "tänuväärset" materjali leiab huviline ruwikist. Ent isegi neil on kainema mõistusega inimesi, kes kutsuvad üles vahtu kustutama.--VillaK (arutelu) 25. september 2017, kell 23:27 (EEST)

Kas teha eraldi artikkel, see on minu meelest ainult vormistuse küsimus. Kui esitus tundub liiga põhjalik, siis tulebki eraldi artiklisse viia, mitte kustutada.

Ma ei ole jõudnud süveneda, aga minu meelest on siit liiga palju välja võetud (ma ei vaidlusta seda, et siin võis olla sobimatuid asju). Ajalooteadus koosneb suurelt jaolt oletustest ja tõlgendustest, rääkimata näiteks filosoofiast. Kui arstiteadlased ja ajaloolased mingist teemast põhjalikult kirjutavad, miks siis Vikipeedia ei või seda teha? Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 07:59 (EEST)

Paljude loominguliste erialade koolitusse kuulub kompositsiooni- ja proportsiooniõpetus. Ja mitte asjata. Mina Vikipeedia lugejana ei taha teksti lugemisel hakata sõklakuhjast teri otsima, vaid eeldan, et toimetajad on terad sõkaldest juba eraldanud ja mulle ei serveerita pahna. Mina - ja see on muidugi subjektiivne hinnang - ei taha lugeda segaseid, spekulatiivseid, oletuslikke, ebaloogilise struktuuri ja keeleliselt toimetamata artikleid. Kui ma selliseid kohtan, siis ma tunnen need kiirsti ära ja nö "vahetan kanalit", st panen need artiklid kinni teadmisega, et Vikipeediast ei ole siin vähimatki abi, nende tekstide lugemine on ajaraisk ja mõistlikum on infot otsida mujalt. Lühidalt, mind sellised sodikogud peletavad Vikipeediast eemale. Oleks küsimus üksnes minu nö "maitses", siis vast polekski mingit küsimust. Ent paraku on selliseid inimesi siiski rohkem. Nii et eks see ole tõesti üks kaalumise küsimus, et kas kasu selliste toortekstide lisandumisest on ikkagi suurem kui kahju, mida need Vikipeediale tekitavad - olukorras, kus personaalset abistajat-toimetajat, kes ühe aktiivse kaastöötaja tekstid kõik ordnungisse viiks, ei ole ega tule. --VillaK (arutelu) 26. september 2017, kell 16:22 (EEST)

Ideaali osas ma olen nõus. Aga ma ei saa aru, miks Sa eeldad, et toimetama peaks üks inimene. Toimetamata teksti tuleb aina peale, mitte ainult ühelt kaastööliselt. Miks just ühe inimese puhul kustutatakse, teiste puhul aga üldse midagi ei tehta? Minu meelest on praegu ikka veel selline olukord, kus Vikpeedia ei ole mitte niivõrd lugejate kui toimetajate jaoks. Me ju ei saada avalikkusele sõnumit, et tulge lugema, meil on hea entsüklopeedia pakkuda, vaid et lööge kaasa, pange käed külge. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 19:30 (EEST)

___

Tere!

Suurem osa Hitleri ravi(mei)st, need on lihtsalt tolle aja ravimid ja puhtalt meditsiiniajalugu, on kaetud, ligi 70 Hitleri ravimi kohta on ka internetiallikaid üle maailma ... need kolm peaksid kontrollimiseks (ja mitte mõni: "minnes kaasa nende autorite oletuste ja tõlgendustega") interneti vahendusel käepärast olema praegu küll... "ei saa aru miks vihjata nende inimeste peaprobleemidele, kui peaprobeemiks on minu arust nn Vikipeedia kogukonna "mõned" - kellel "teeneid-saavutusi-vikipedeerimist" napib ja siis hõigutakse, mida enam-vähem kondipurakatest näpud kuvarile iganes trügida jõuavad." Hitler on tänapäeval koolides tugev aines ja õpilased arutavad valehäbita ...

Hans-Joachim Neumann

 Pikemalt artiklis Hans-Joachim Neumann

Meditsiinidoktor emeriitprofessor Hans-Joachim Neumann (15. märts 1939 Barth - 4. oktoober 2014) oli Berliini Charité kliinikumi suu-, lõua- ja näokirurgia direktor. Ta on avaldanud Martin Lutheri ja mitme Preisi kuninga patograafia. Raamatu "War Hitler krank? Ein abschließender Befund" ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos") (2009) kaasautor.

Henrik Eberle

 Pikemalt artiklis Henrik Eberle

Henrik Eberle (3. mai 1970 Karl-Marx-Stadt) on Saksa ajaloolane, Halle ülikooli uusima ajaloo õppejõud. Raamatu "War Hitler krank? Ein abschließender Befund" ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos") (2009) kaasautor.

Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich.").

Siin on asjal teine aspekt (peale mõne Vikipedisti põlevate taguotsapükste muidugi) kas peaksime surnud nn rahvuskangelastele tegema au ja nende globaalsed ja isiklikud elutegevused "mättasse matma" (Vikipeediast kustutama viidates raamatute autorite peaprobleemidele) noh las siis Vikipeedia kogukond otsustab psühholoogia teemadel - muide ka psühholoogias soovitatakse surnulugusid rääkida täpselt nii nagu nad elasid, see et aines juba ammu

Vikipeedias saadaval ärgu Teid enam heidutagu...

Mariina 26. september 2017, kell 06:26 (EEST) alias Простота

ma viisin eelmainitud kasutajalehe info siia: Kasutaja:Mariina/Hitler ja tema tervis + Kolmas Riik. Eraldasin "materjal10st" vähem seotud osa, mis viisin siia: Kasutaja:Mariina/Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa koonduslaagrite süsteem --Estopedist1 (arutelu) 6. juuli 2019, kell 13:03 (EEST)

---

Ma ei näe põhjust, miks autorite oletusi ei võiks mainida. Iseasi on see, et kui jätta välja nende argumendid, siis võib jääda mulje, nagu need oleksid lihtsalt laest võetud arvamused. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 19:17 (EEST)

---

Hitleri genitaalid

Liikusid kuuldused, et Hitleril oli üksainus munand. Selle kuulduse levitajad ja sellele kaasaelajad pole teada. Kuid teada on, et Hitleri laip põletati koos Eva Brauni laibaga ning maeti ja kaevati hiljem taas välja. Nõukogude kohtuarsti Faust Škavarovski lahkamislauale ei jõudnud terviklik laip ja Hitleri suguelundite kohta olevat seisnud seal järgnev: "Peenis on põlenud,/.../ vasakut munandit ei leitud ei munadikotist ega vaagnast."(Neumann ja Eberle, 35:2013)

Lisaks sellele liikusid kuuldused Hitleri deformeerunud peenise kohta. Lugu Hitleri ärahammustatud sugutilukust peetakse osade arvates usutavaks. Wasneri pajatatud Adi noku hammustamise lugu olla aset leidnud 1895. või 1896. Seda olla rääkinud Hitleri kunagine koolivend Wasner oma kaassõduritele: "Mida sellest Adolfist tahta. Ta läks juba väiksest peast segi, kui sokk tal poole nokut otsast hammustas...Adi vedas kihla, et kuseb sokule suhu...Karjamaal pigistasin mina soku oma jalge vahele, teine poiss hoidis pulgaga ta koonu lahti, ja Adi kusigi loomale suhu. Aga parajasti sel ajal tõmbas teine poiss pulga ära, ja sokk lõi hambad Adi nokusse. Küll vaeseke röökis koledasti ja jooksis ulgudes minema." (Neumann ja Eberle, 37:2013) Paraku pole säilinud ühtegi haiguslugu Hitleri genitaalide kirjeldusega seega võib üldiselt tema genitaalide ehituse siiski normaalseks lugeda.(Neumann ja Eberle, 37:2013)

1944. aastal olevat Hitler pärinud, mida õieti kujutab endast hüpospaadia.(Neumann ja Eberle, 36:2013)

See on välja võetud. Minu meelest sellise esituse järgi ei saa otsustada, mis on kuulujutt, mis mitte. Seda tuleb eraldi uurida. Pealegi on mõni kuulujutt ise tähelepanuväärne fakt. Andres (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 20:59 (EEST)

Osade arvamuste kohaselt põhines Hitleri lähemate kaastöötajate lojaalsus asjaolul, et "Füürer" olla nendega seksuaalvahekorras olnud.(Neumann ja Eberle, 39:2013)

Bremeni ülikooli ajalooprofessori Lothar Machtani 2001. aastal avaldatud teoses "Hitlers Geheimnis" ("Hitleri saladus") pakub ta välja Hitleri võimalikke või tõenäolisi seksuaalpartnereid. Homosuhteid südamesõbra, SA juhi Ernst Röhmiga peab Machtan ebatõenäoliseks, kuid tema arvates teadsid mõlemad teineteise homoseksuaalsusest.

Hitleri võimalikud või tõenäolised seksuaalpartnerid:

Rudolf Hess (tema sekretär), Ernst Hanfstaengl (tema pressišeff), Emil Maurice (tema sohver), Julius Schreck (rünnakrühma "Adolf Hitler" ja SSi asutaja). Hitleri võimaliku armukesena mainib Machtan Hans-Severus Zieglerit.(Neumann ja Eberle, 40:2013)

Kui oletused pärinevad ajalooprofessorilt, siis võib neil olla väärtus. Andres (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 21:25 (EEST)

Hitleri seksuaalsuse ja seksuaaltervisega seonduv pole selge, nii väitsid ühed tema kunagised kaasvõitlejad, et ta oli pervert kes sai seksuaalse rahulduse üksnes siis, kui naine ta peale urineeris. Teised aga süüdistasid teda pedofiilias.(Neumann ja Eberle, 18:2013)

Adolf Hitlerit ümbritsevate peamiselt Saksa naiste rohkuse ja nende suhete loomuse uurimine on päevavalgele toonud vastakat informatsiooni - kas loomanahast piitsade kinkijad olid sponsorid või armukesed jpm.

Martha Schadi arvates pani Hitleri karismaatiline võlu Saksa naised, olgu siis Saksa tütarlaste Liidu tütarlapsed või Natsionaalsotsialistliku Naisühenduse liikmed, juubeldama.(Leutheusser, 17:2003)

Enne Eva Brauniga kurameerimist ja kokku elamist kurameeris Hitler üsna mitme naisega, nagu Geli Raubal, Magda Goebbels, Leni Riefenstahl, Winifred Wagner, Renate Müller, Maria Reiter, Unity Valkyrie Mitford, Inga Ley, Martha Dodd. Autorite arvates pole loetelu lõplik ning pole võimalik täielikult kinnitada kas Hitler omas nende kõigiga intiimsuhteid.(Neumann ja Eberle, 42:2013)

Enamvähem kindlaks võib pidada Hitleri intiimsuhteid Eva Brauniga. Ka Morell olevat Hitlerile manustanud testosterooni ja enda valmistatud hormoonpreparaate Orchikrini ja Prostakrini, mida autorid seostavad Eva Brauni lähedalolekuga. (Neumann ja Eberle, 43:2013)

Raamatu autor kirjutab, et meie käsutuses oleva informatsioon laseb oletada, et Adolf Hitleril, kui üldse, oli naistega vähe pistmist ja ilmselt peeti teda seksuaalselt vähehõivatuks ja/või selle suhtes ükskõikseks.(Leutheusser, 174:2003)

Linzis elades oli Hitler romantiliselt kiindunud blondide juustega tütarlapsesse Stefanie Rabatschi. Allikate kohaselt ei rääkinud Hitler temaga ainsamatki korda. (Leutheusser, 19:2003)

Juba 23-aastasena olevat Viinis Hitleri esimeseks armastatuks, temast pajatas ta oma sekretärile Christa Schröderile, olnud Emilie. Emilie oli Hitleri Viini pansionaadis tutvuse ja hilisema sõbra Häusleri 17- aastane õde. (Leutheusser, 19:2003)

Arvatakse, et ajal mil Hitler alustas NSDAP-s kandsid tema eest hoolt mõned Saksa naised, näit Hermine Hoffmann, kuna parteilt ei saanud ta pennigi. (Leutheusser, 20:2003)

Oma tutvusringkonnal ja ka Winifred Wagneril lasi Hitler end Wolfiks kutsuda. (Leutheusser, 12:2003)

Tol ajal elas Hitler korteriameti poolt eraldatud toas perekond Reicherti juures, Thierschstrasse 14 esimesel korrusel. Siin külastasid teda austajannad, ka Winifred Wagner käis tal sageli külas. (Leutheusser, 38:2003)

Egon Hanfstaengeli väitel olevat tema isa oma memuaarides väitnud, et Hitler ei olnud iialgi võimeline normaalseks suguaktiks. (Leutheusser, 43:2003) Müncheni varasest perioodist ei ole teada ühtegi Hitleri intiimsuhet ja arvatakse, et alles 37-ndal eluaastal arenes tal lõpuks armusuhe. Ada Klein olevat teda suudlema õpetanud.(Leutheusser, 43:2003) Tema vahendusel tutvus Hitler rahvusvahelise kuulsusega soolotantsijate Inge ja Lola Eppiga.

1929. aastal sai Hitler abielupaari Bruckmannide abiga muretsetud üheksatoalise korteri Prinzregentenstraßel Müncheni Bogenhauseni linnaosas.(Leutheusser, 52:2003)

Vähemalt osa sellest materjalist võib olla kasutatav. Andres (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 21:29 (EEST)

Alfred Rosenbergi sideohvitseri Werner Koeppeni märkmete andmetel pidi Hitler kolmapäeval, 10. septembril 1941 tegema poolepäevase visiidi äsja vallutatud Tallinna. Hitler pidi saabuma Tallinna koos Ungari riigihoidja Miklós Horthyga. Hea ilma korral oleks Tallinnas maandutud kell 8.20. Plaanis oli tutvuda linnaga ja väliköögis süüa; kell 16.25 pidi algama tagasilend. Visiit jäi ära, sest arstid keelasid Horthyl lennata. Tallinna asemel sõideti rongiga Marienburgi (Malbork).

Asta Treude (Eesti saadiku Friedrich Akeli tütar) teatel käis Hitler Eesti Berliini saatkonnas õlleõhtutel. Andres (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 21:31 (EEST)

---

Välja võetud:

Hitleri õigusnõunik ja NSDAP liige Hans Frank (23. mai 1900 Karlsruhe- 16. oktoober 1946 Nürnberg) kirjutas enne hukkamist oma elulugu, milles väitis, et 1930. aastal tellinud Adolf Hitler teda oma tundmatut vanaisa uurima. Franki kinnituse kohaselt avastanud ta, et Hitleri tundmatu vanaisa oli austria juut Frankenberger. Tema majapidamises töötanud Hitleri vanaema Maria Anna Schicklgruber teenijannana. Maria sünnitas 7. juunil 1837. aasta Stronese majas nr 13, Austria paikkonnas Waldviertelis poja Aloisi. Hitleri vanaema abiellunud hiljem Johann Georg Hiedleriga. Alois viinud oma sünnitunnistuse kohaliku preestri juurde. Preester nõustunud "lünka" ebaseaduslikult täitma, kuid Hiedleri asemel kirjutanud tema perenime üles kui HITLER.(Delaforce 2010:127)

Eva Braun oma šoti terjeri ja Adolf Hitler oma koera Blondiga Berghofi terrassil (Obersalzberg) 14. juunil 1942

Adolf Hitleri pikaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja põgus seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Hitler tutvus Evaga, tol ajal Hoffmanni assistent, Hoffmanni Müncheni fotostuudios 1929. aastal.

Kaasaegsete kirjelduste kohaselt sisaldas Eva Brauni suhe Hitleriga mingit laadi "kehalist armastust", mille headuses olevat Hitler üsna veendunud olnud. Teise allika kohaselt (tuginetud Nõukogude poole ülekuulamisprotokollidele) toimunud Eva Hitleri esialgu salajastel kohtumistel, kas Evale ostetud korteris või siis Hitleri pool tundide pikkune "marss" (toas edasi tagasi kõndimine).

Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 17:03 (EEST)

---

Praegu on pildiallkiri sattunud infokasti pealkirjaks. Andres (arutelu) 31. detsember 2017, kell 02:31 (EET)

Surm

Surma kohta lubasid venelased prantslastel ekspertiisi teha, mille tulemusel (2018. aasta alguses) tõestati Moskva säilmete kuulumist A. Hitlerile. Palun ärge hakake siia mingit jama lisama. --213.35.184.210 22. mai 2018, kell 12:00 (EEST)

kui Nõukogude armee sõdurid koos relvastusega

Nimetus "Nõukogude armee" võeti kasutusele alles 1946. aastal, siis oli see veel "Punaarmee"; "koos relvastusega" on liiasus. Kogu alajaotus on kirjutatud Eva Brauni keskselt, artikkel aga on Adolf Hitlerist. Tuleks ümber sõnastada. Oleksin seda ise teinud, kuid praegu on artikkel lukku pandud. 2001:7D0:87CA:9180:596C:1EC6:7EF8:7A50 22. mai 2018, kell 16:12 (EEST)