Arutelu:Absoluutne häälteenamus

Viimase kommentaari postitas Andres 2 aasta eest teemas allikateta artikkel tuleb kustutada.

allikateta artikkel tuleb kustutada muuda

eriti, kuna siinne definitsioon on peaagu kindlalt vale. ja oleks vaja teada allikat, kust see on maha kirjutatud, et seda edaspidi võimalusel vältida kui ebausaldusväärset. Absoluutne häälteenamus on 2/3 häälteenamus. BirgittaMTh (arutelu) 2. detsember 2018, kell 15:33 (EET)Vasta

Kui guugeldada, siis kõik allikad, mis seda defineerivad, annavad sama definitsiooni mis siin. Arvan, et 2/3 häälteenamuse ja absoluutse häälteenamuse samastamine on eksitus. Või siis tuleb leppida kahe tähendusega. Andres (arutelu) 2. detsember 2018, kell 17:46 (EET)Vasta
BirgittaMTh kas eksib või eksitab. 2/3 häälteenamus on üks võimalik kvalifitseeritud häälteenamus, mis on siis küll ühtlasi ka absoluutne häälteenamus, kuid see ei tähenda veel, et absoluutse häälteenamuse jaoks oleks vaja 2/3 häältest, piisab enam kui pooltest häältest. Siinse definitsiooni sõnastus vajaks parandamist, ent hinnang, et see definitsioon on "peaaegu kindlalt vale" on paraku ekslik.--VillaK (arutelu) 2. detsember 2018, kell 18:01 (EET)Vasta

Lõpus on "antud häälte koguarvust". Minu meelest nimetatakse seda sel juhul lihthäälteenamuseks. Andres (arutelu) 2. detsember 2018, kell 22:08 (EET)Vasta

Enamasti on absoluutne häälteenamus tõesti häälte arv, mis on "suurem kui 50% hääletava organi liikmete koguarvust". Aga seda siiski eeldustel, et: a) hääleõiguslike isikute üldarv on konkreetne ja teadaolev arv; b) igal hääletajal on üks hääl. Ent alati need eeldused ei pruugi kehtida. Näiteks Eesti äriseadustiku järgi osaühingu puhul iga osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, nii et üks euro annab ühe hääle. Sel juhul ei arvutata absoluutset häälteenamust mitte protsendina "hääletava organi liikmete koguarvust", vaid ikkagi "häälte koguarvust". Tõepoolest, sõna "antud" oleks sellisel juhul liigne. Nagu ütlesin, sõnastus vajaks parandamist. Trikiga küsimus on aga olukord, kus hääletamisest osa võtma õigustatud isikute arv ei ole täpselt teada. Sel juhul ei ole aga võimalik ka hääletamisest mitteosavõtjate arvu täpselt teada. Küsimus on siis selles, et kas taolisel juhul saab rääkida absoluutsest häälteenamusest või eeldab absoluutne häälteenamus alati lõplikku ja teadaolevat häälte arvu ning muudel juhtudel saaks rääkida vaid häälteenamusest (ehk lihthäälteenamusest).--VillaK (arutelu) 2. detsember 2018, kell 23:09 (EET)Vasta

Tegin paar parandust. Siin on valed intervikid, need räägivad kvalifitseeritud häälteenamusest. Andres (arutelu) 10. aprill 2021, kell 12:02 (EEST)Vasta

Naase leheküljele "Absoluutne häälteenamus".