Arutelu:Õigeusk

Ma ei tea, kas Kopti (Egiptus/Etioopia) Kirik on Õigeusklik v6i mitte. Seega kuhu alla ta paigutada? Kristlased in nad igatahes kyll. Mure on Aleksandria patriarhide loendi kohta. Egon

Kopti kirik ei ole õigeusu kirik, kuid kuulub nn idakiriku või idakirikute hulka. Minu meelest tuleks ta seada võrdväärsena õigeusu kiriku kõrvale. Artiklis "Kristlus" võiks siis olla link kopti kirikule.

Minu teada ongi kahed Aleksandria patriarhid, õigeusu kiriku omad ja kopti kiriku omad.

Kui Sul on konkreetseid küsimusi, võin asja edasi uurida. --Andres

No ma ei tea... :

Õigeusk on õigeusuliste (õigeusklike, õigeusklike kristlaste ehk ortodokside) seisukoha järgi kristluse algne kuju. Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad...

Iga usund ja sekt väidab, et just tema on see kõige õigem ja kõige algsem... niimoodi defineerida kyll ei tohiks... teine lause on aga otsene vale ja puhas õigeusu propaganda... sry, aga vikipeedia peaks siiski hoidma objektiivset tooni... --Lulu 09:07, 29 Jan 2005 (UTC)

Nõus, et esimene lause ei sobi definitsiooniks. Õigeusu kiriku endamõistmine tuleb tahapoole panna.

Teises lauses öeldu on esimesega seotud selles mõttes, et kristlik kirik kui niisugune tekkis kristlaste üldise arvamuse kohaselt nelipühasündmusega. Andres 09:14, 29 Jan 2005 (UTC)

õige õige... aga sellesama kristlaste yldise arvamuse kohaselt on ju KÕIK kirikud tekkinud siis samal ajal... usun siiski, et Vikipeedia ei esinda yksnes kristlaste arvamusi... --Lulu 10:40, 29 Jan 2005 (UTC)

Ütleme siis täpsemalt, et kristlaste üldise arvamuse kohaselt tekkis kirik kui niisugune algristikogudusena nelipühasündmusena. See on tõsi, et mittekristlased ei pruugi seda seisukohta jagada ning Vikipeedia sõnastus peab seda arvestama. Püüdsin ainult teise lause päritolu selgitada. Mis puutub nelipühasündmuse asetleidmise aega, siis 33 on küll traditsiooniline dateering, mida õigeusu kirik võib-olla pooldab, kuid mida kirikulugu üldiselt enam õigeks ei pea. Andres 10:50, 29 Jan 2005 (UTC)

---

Üks probleem on veel - on olemas ka näiteks õigeusklikud ehk ortodokssed juudid, kes pole sugugi kristlased. Selle artikli võiks selguse ja üheselt mõistetavuse huvides suunata pealkirja alla "õigeusu kirik". - Urmas 10:56, 29 Jan 2005 (UTC)

Ma ei ole kuulnud, et keegi ortodokssete juutidega seoses kasutaks sõna "õigeusk". Arvan, et artikli pealkiri peaks samaks jääma, aga võib ju algusesse panna mingi täpsustuse. Ma ei ole kindel, kas "õigeusu kirik" ja "õigeusk" peaksid olema eraldi artiklid või mitte. Andres 11:00, 29 Jan 2005 (UTC)

Ortodokssed juudid on nende endi jaoks kindlasti õiget usku. Eestis kontekstis pole see ehk aktuaalne, kuid kui mõnes Vikipeedia artiklis tuleb kundlasti juttu õigeusklikest juutidest ja siis võib sellise pealkirjaga artiklist saada komistuskoht. Liiatigi on artiklis juttu õigeusu kirikust, mitte usust kui sellisest. - Urmas 11:42, 29 Jan 2005 (UTC)

Arvan, et tulekski teha eraldi artiklid Õigeusk ja Õigeusu kirik. Kui keegi ütleb "õigeusklikud juudid", siis tuleb sealt teha link õigesse kohta. Peale selle saab teha artikli "Õigeusk" algusesse teha vastava täpsustuse. Andres 20:39, 29 Jan 2005 (UTC)

See oleks sobiv lahendus. - Urmas 20:56, 29 Jan 2005 (UTC)

tegin loodetavasti sobiva lahenduse ära... --Lulu 13:31, 30 Jan 2005 (UTC)

Minu meelest tuleks selles artiklis kirjutada kristlikust õigeusust (õigupoolest see sõna muud ei tähendagi), teised võimalikud tähendused aga suunata siit täpsustusega artiklisse Ortodoksia. Andres 10:15, 19 august 2005 (UTC)

---

Siin ei mainita vanausulisi. Andres 18. märts 2008, kell 07:20 (UTC)

Lihtsam on öelda, mida siin mainitakse kui ära märkida kõik need asjad ja inimesed, mida ja keda peaks mainima, aga pole mainitud! :)

Üldse peaks vist kokku leppima, kuidas materjal selle ja artikli Õigeusu kirik vahel ära jagada. -- Toomas 18. märts 2008, kell 07:25 (UTC)

Vanausulisi ma mainisin sellepärast, et artiklist Kornelius (Titov) tuleb siia link, aga siin vanausulisi üldse ei mainita.

Minu meelest peaks artiklis Õigeusu kirik rääkima õigeusu kiriku kirikuajaloolistest ja kirikukorralduslikest asjadest, muust siin. Andres 18. märts 2008, kell 09:47 (UTC)

---

eestikeelses õigeusu pärimuses nimetatakse neid tihti ka salasusteks

Minu teada teeb nii isa Mattias Palli, see ei ole üldine pärimus. Võtaksin seepärast selle märkuse ära. Ursus scribens (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET)

Mattiaselt on see vist laiemalt käibesse läinud, aga tänaseks kasutatakse seda õigeusu kirikurahva seas päris palju ja me kavatseme selle ka ususõnastikku terminina sisse võtta. Seega, ma olen päri, et võib sõnastada pehmemalt kui mina tegin – praegu jääb mulje, et see on midagi vanemat ja laiemat kui tegelikkus selleks alust annab – aga päris ära ma seda ei võtaks. Või siis, muidugi on variant, et tuua see sõna sisse artiklis sakrament ja mitte siin, selles osas olen ka kompromissile avatud. -- Toomas (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 18:22 (EET)

...praegu jääb mulje, et see on midagi vanemat ja laiemat... Jah. Tegelikult on see uuendus, mitte pärimus. Artikkel Sakrament oleks õigem koht küll, kuid ka seal tuleks kirjutada, kes on selle sõna sissetooja olnud ja millime on selle praegune staatus. Ursus scribens (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 19:48 (EET)

---

Ajaloo peatüki esimene lõik ei ole järgnevaga selgelt seostatud.

See on ka tõsi, et pole selge, millel põhineb väide õigeusu alguse kohta Eestis. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 22:16 (EEST)

---

Kui rääkida õigeusu ajaloost Eestis, siis ei saa piirduda ainult eestlastega. --Andres (arutelu) 13. juuli 2022, kell 16:51 (EEST)

Jah, kindlasti. Ainult et seda "vene vähemust" on meil siin enamuse ajast palju vähem olnud kui praegu. --193.40.110.66 13. juuli 2022, kell 17:24 (EEST)

"kaldub vandalismi poole":

Kõikne Isa, igavene Poeg ja lõpmatu Vaim on ainulaadsed algupärased isikud, sellest hoolimata on nad üks tervik.

ei istuta, vaid teenitakse Jumalat.

Palvetel on suur tähtsus.

Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tänapäevaseks – ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sõnum, mis on adresseeritud usklikule just praegu.

Sisemise kuningriigi otsimine on üks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes.

Pöördumine pühade isade poole ei tähenda ainult intellektuaalse pärimuse otsimist, vaid pöördumist tõelise vaimse teoloogia poole. Pärimus on õigeuskliku jaoks eelkõige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ülestõusnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse saladuse kohalolu osaduses Püha Vaimuga Pärimuse aluse. Õigeusu teoloogia on eelkõige kogemise, läbielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmärk on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning võttis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, tõustes kolmandal päeval surnuist üles.

Õigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma võitnud ja seetõttu ei saa need valitseda tema elus.

Nii. Mille poolest need minu kustutatud ja Metzzea tagaspandud laused iseloomustavad eksklusiivselt õigeusku ja kas nad ikka peavad entsüklopeedia artiklis olema? See on just see pühalik ja mesine vulin, millele ma enne teie tähelepanu juhtisin. --193.40.110.66 13. juuli 2022, kell 17:21 (EEST)

Eksklusiivselt kõik ei puuduta, kuid mitmed neist, näiteks usk kolmainsusesse, teoloogilised arusaamad jms on minu meelest küll piisavalt olulised, et artiklis ära märkida. Metzziga (arutelu) 13. juuli 2022, kell 17:30 (EEST)

Ma olen nõus nii sellega, et esitus peaks olema asjalikum, kui ka sellega, et siin ei ole peaaegu midagi õigeusule spetsiifilist, võib-olla ainult istumist puudutav. --Andres (arutelu) 13. juuli 2022, kell 21:56 (EEST)

Oeh. Mina ei ole kolmainsust välja visanud. "Õigeusu kirik tunnistab Kristuse nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab Kolmainu Jumala – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust." --193.40.110.66 13. juuli 2022, kell 17:34 (EEST)