Arthur Lossmann

(Ümber suunatud leheküljelt Artur Lossmann)

Arthur-Aleksander Lossmann VR I/2 (alates 1923 Artur Lossmann, 5. oktoober 1877 Vana-Vändra vald, Pärnumaa1. august 1972 London, Suurbritannia) oli Eesti sanitaarkindralmajor ja meditsiinidoktor, kes juhtis Vabadussõja ajal Eesti vägede meditsiiniteenistust.

Arthur Lossmann
Arthur Lossmann (1920)
Sündinud 5. oktoober 1877
Vana-Vändra vald, Pärnumaa
Surnud 1. august 1972
London, Suurbritannia
Auaste sanitaarkindralmajor
Juhtinud Sõjavägede Tervishoiuvalitsus (1920–1935)

Elulugu muuda

Arthur Lossmann lõpetas 1904. aastal Peterburi sõjaväe-meditsiiniakadeemia. Aastatel 190714 töötas ta Peterburis sõjaväemeditsiini alal. Osales sõjaväearstina Vene-Jaapani sõjas, Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Teenete eest Vabadussõjas sai Lossmann kolmandiku Valtu mõisast, millest kujunes perekonna suvekodu.

Aastatel 192035 oli Arthur Lossmann Eesti Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülem, aastast 1922 sanitaarkindralmajor.

 
Eesti sõjaväe kõrgem juhtkond 1920. aastal, tagumine rida vasakult: kindralmajor Ernst Põdder, Dr. Arthur Lossmann, kindralmajor Aleksander Tõnisson, polkovnik Karl Parts, polkovnik Viktor Puskar, polkovnik Jaan Rink. Esimene rida vasakult: kindralmajor Andres Larka, kindralmajor Jaan Soots, Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Admiral Johan Pitka ja polkovnik Rudolf Reiman

1935. aastal vabastati Artur Lossmann vanuse tõttu tegelikust kaitseväeteenistusest ja määrati palgata kaitseväe konsultandiks[1], uueks Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks sai Martin Jervan.

Ta oli a.-s. Estofilm juhatuse esimees.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja aastast 1947 elas Inglismaal.

29. aprillil 1964 valiti Artur Lossmann Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis auliikmeks [2]

14. novembril 1998 maeti 1972. aastal Londonis surnud Arthur Lossmann, tütar Nora-Vanda Morley Fletcheri algatusel ümber Vabadussõja kõrgemate juhtide memoriaali Tallinna Kaitseväe kalmistule, kuhu varem olid sängitatud ka Johan Unt (surnud 1930) ja Ernst Põdder (surnud 1932).

Teosed muuda

  • Rahutus maailmas. Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses. EMP, Stockholm, 1961.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Riigivanema käskkiri kaitsevägedele nr. 18 24. oktoobrist 1935
  2. Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis auliikmed. Välis-Eesti, 17. juuni 1964, nr. 11, lk. 2.

Välislingid muuda