Ava peamenüü
Mitte segi ajada Eesti apteekriga Artur Puksov.

Arthur Puksov (ka Arthur Puksow; 3. jaanuar 1896 (vkj 22. detsember 1895) Räpina vald, Võrumaa3. oktoober 1973 Montreal, Kanada) oli Eesti keemik-tehnoloog.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Arthur Puksov oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1916 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi. Astus 1916 Petrogradi Polütehnilisse Instituuti, siis vabatahtlikuna sõjaväkke, osales aastast 1916 suurtükiväelasena esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Odessas lipnikekooli. Demobiliseeriti 1918, õppis 1918 Tomski Ülikooli füüsika-matemaatika-teaduskonnas, töötas Siberis raudteel, juunis mobiliseeriti, teenis 1918–20 Siberis Koltšaki armees. Naasis 1920 Eestisse. Lõpetas 1925 TÜ keemiaosakonna mag. chem. tehn. kraadiga, väitekiri "Piirituse ja õhu segude plahvatuskiiruse uurimine mootorilisel põlemisel", dr. phil. nat. (1929, TÜ), väitekiri "Asphalt põlevkivist".[1]

Oli 1923–25 TÜ füüsikalise keemia labori noorem- ja vanemassistent, 1925–28 Riigi Põlevkivitööstuse (Kohtla-Järvel) keemik, 1928–37 Tallinna Gaasi- ja Veevärgi vanemkeemik, 1937–38 Kehra Sulfaattselluloositehase keemiaosakonna juhataja, 1938–40 tehase abijuhataja, 1940–44 juhataja.[1]

Läks 1944 Saksamaale, oli 1946–47 Pinnebergis (Hamburgi lähedal) Balti Ülikooli keemia-farmaatsia teaduskonna õppejõud keemilise tehnoloogia ja orgaanilise keemia alal. 1947 siirdus Rootsi, oli 1947–50 Köpingis Svenska Salpeterverken AB juures uurimiskeemik. Aastast 1950 elas Kanadas, oli 1950–72 Montrealis McGilli Ülikooli Royal Victoria Hospital'i labori keemik.[1]

On maetud Roxboro kalmistu (Rideau Memorial Gardens) eestlaste osasse.

TeadustööRedigeeri

Eestis uuris peamiselt põlevkivi termilise töötlemise saadusi, nende tehnilise rakendamise võimalusi; nt doktoritöös esitas meetodid asfaldi tootmiseks põlevkivi pürogeense lagundamise või põlevkivi-toorõli oksüdatsiooni teel. Uuris ka põlevkivist kõrgtemperatuuril saadud gaasi koostist, omadusi ja sellest benseeni tootmise võimalusi. Saanud 2 patenti põlevkivist valgustusgaasi ja generaatorgaasi valmistamise alal. Asutustelt ja üksikisikutelt kogutud andmete põhjal koostas ülevaateid Eesti keemikute koosseisu ja rakendatuse kohta. Eesti Keemikute Seltsi liige ja esimees (1931, 1934–35), osales mitme tehn komisjoni töös. Tema testamendi alusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) juures 1975 Arthur Puksovi nimeline fond Eesti ajalooteaduse arendamiseks. 26 teadustrükist.[1]

TeoseidRedigeeri

  • Põlevkivi kõrgtemperatuuri gaasi omadustest. // Eesti Kirjanduse Seltsi album. Tallinn, 1929
  • Eesti keemikkonna koosseis ja olukord. // Tehnika Ajakiri (1931) 11
  • Põlevkivi bensool kõrgtemperatuur-gaasist. // Keemia Teated 1 (1933) 3
  • Piirituseleegi temperatuuri määramine ja selle teoreetiline kontroll. // Tehnika Ajakiri (1938) 5
  • Ein Vergleich der Estnischen industriellen Schwelmethoden. // Contrib. of Baltic Univ. (1947).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.