Arthur von Grünewaldt
See artikkel vajab toimetamist. |
Otto Arthur Moritz von Grünewaldt (12. märts 1847 Esna mõis – 20. juuli 1922 Tallinn) oli Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant, ratsaväekindral).
| Arthur Otto Moritz von Grünewaldt | |
|---|---|
| Sündinud |
12. märts 1847 Esna mõis |
| Surnud |
20. juuli 1922 Tallinn |
| Teenistus | Venemaa keisririik |
| Auaste | ratsaväekindral |
| Autasud |
Püha Stanislavi ordeni III järk, mõõkade ja lindiga Püha Anna ordeni III järk, koos mõõkade ja lindiga Püha Stanislavi ordeni II järk, keiserliku krooni ja mõõkadega Püha Stanislavi ordeni I järk (1896) |
Arthur von Grünewaldt sündis Alexander von Grünewaldti (1805–1886) ja Pauline (sünd von Ungern-Sternbergi) (1817–1852) peres. Ta õppis aastatel 1860–1864 Tallinna Toomkoolis, seejärel kolm semestrit Tartu ülikoolis kameraalteadust, kuid seejärel valis sõjaväelasekutse. 25. mail 1866 asus teenistusse Ihukaardiväe Kürasiiripolku, kus teenis kuni 8. oktoobrini 1870, kui edutati jessauuliks Semiretšenski kasakaväkke, millega osales kindralleitnant G. Kolpakovski sõjakäigus, Hiinasse Kuldža piirkonda, mille eest tõsteti auastmes ja autasustati Püha Stanislavi ordeni III järguga, mõõkade ja lindiga ning Püha Anna ordeni III järguga, koos mõõkade ja lindiga.
1873. aastal määrati A. von Grünewaldt moodustatud 5. sotnja komandöriks, millega osales ka Hiiva sõjakäigul kindral K. Kaufmani juhtimisel. Sõjakäigul üles näidatud vahvuse eest ülendati ta alampolkovnikuks ja teda autasustati Püha Stanislavi ordeni II järguga, keiserliku krooni ja mõõkadega.
Pärast sõjakäigu lõppu määrati juhendama kasakasotnjate väljaõpet. Aastatel 1874–1878 oli Semisetšenski 2. ja 1. ratsapolgu komandör, 1878. aastast Narõmi piirivalvesalga komandör, 1879. aasta mais suunati polkovnikuna teenistust jätkama 4. Pihkva tragunipolku. Aastatel 1884–1892 oli A. von Grünewaldt 30. Ingerimaa Saksi-Weimari suurhertsogi polgu komandör. 3. veebruaril 1892 ülendati kindralmajoriks ja määrati Kavalergardide polgu komandöriks, mille komandör oli varem (1833–1839) olnud tema onu Moritz Reinhold von Grünewaldt.
Kavalergardide polgu komandörina osales Venemaa keisri Nikolai II ja Venemaa keisrinna Aleksandra Fjodorovna kroonimispidustustel (14. mail 1896), mille eduka teostamise eest avaldas keiser tema juhitud polgule "Kõrgeaulist tänu" ning teda ennast autasustati Püha Stanislavi ordeni I järguga ja ta nimetati Venemaa keisri õukonda.
11. augustil 1896 määrati ta 1. kaardiväeratsadiviisi 1. brigaadi komandöriks, kellena teenis kuni 12. juunini 1897. 1897. aastal määrati õukonna tallmeistriks. 25. veebruarist 1901 määrati ta ka riikliku hobusekasvatuse peavalitsuse nõukogu liikmeks. 6. detsembril 1899 ülendati ta kindralleitnandiks ja 1904. aastal kindraladjutandiks, 1912. aastal nimetati ülemtallmeistriks ning ülendati ratsaväekindraliks.
1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni Petrogradis kõrvaldati ta kõigilt ametikohtadelt õukonnas ja lahkus Venemaalt.
Arthur Otto Moritz von Grünewaldt suri 13. juulil 1922 Tallinnas ning maeti suguvõsa kalmistule Esna mõisas.