Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Arnold Puki isa oli 1929. aastast Kehtna riigimõisa aednik ja Kehtna kodumajanduskooli aiatööõpetaja. Pukk on öelnud: "Ma sündisin Kehtna "pruutidekooli" kasvuhoones ja kasvasin üles Kehtna pargipuude vahel."[1][4]

Pukk lõpetas 1944 Kehtna algkooli[5], 1949 Rapla Keskkooli ja 1954 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna (diplomitöö "Kultuurrooside kasvatamise küsimusi ENSV oludes", juhendaja August Mätlik[6]). 1954–55 oli ta suunamise alusel Tallinna masina-traktorijaama (Kosel) peaagronoom, kuid vabanes tervislikel põhjustel ning oli seejärel 1955–57 Kehtna Kolhoosiesimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkooli (KEEP) aiandusõpetaja ja asedirektor, 1957–60 Eksperimentaalbioloogia Instituudi aspirant ja 1960–61 nooremteadur, 1961–78 Tallinna Botaanikaaia direktor. Juhtiva töö kõrvalt polnud tal aega kaitsta kandidaadikraadi, mistõttu pidi ta 1979. aastal direktori kohast loobuma. 1979–82 oli ta botaanikaaia maastikuarhitektuuri sektori juhataja, 1982–91 juhtivinsener ja 1991–94 ajakirja Aiandus. Mesindus peatoimetaja. Ühtlasi pidas ta 1975–76 ERKIs loenguid maastikuarhitektuurist, 1996–98 Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis arhitektuurist ja maastikuplaneerimisest ning Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsis (EAMS) roosikasvatusest.[1][4]

1963. aastal osales ta konsultandina dokumentaalfilmi "Õitsvad kivid" tegemisel[7].

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale[5]. Sellele järgnenud riiklike sanktsioonidega on seotud ka Puki juhitud maastikuarhitektuuri sektori kaotamist[4].

1997. aastal naasis Arnold Pukk Kehtnasse[4]. Pensionieas oli aastaid Kehtna valla keskkonnakomisjoni (mida juhtis Puki kursusekaaslane Tenno Teets) ja "Kauni kodu" konkursikomisjoni liige, aktiivne kodu-uurija[5][2] ja MTÜ Kehtna Kultuuriselts liige[4].

TeadustööRedigeeri

Arnold Pukk uuris haljastust, pargikujundust ning rooside põlvnemist ja sortimenti. Ta osales Tallinna Botaanikaaia rajamises ning selle kui uurimiskeskuse arendamises. Pukk kirjutas töid rooside paljundamise, kasvatamise, hooldamise ja katmise ning maastikuarhitektuuri ja vanade parkide hooldamise kohta. Aastast 1983 oli ta ETV saatesarja "Vaata aeda" paljude saadete autor ja juht, kujundas üle 15 lillenäituse, oli Türi lillelaada ja Tallinna lillepeo mõtte algatajaid ja nende korraldajaid. Pukk oli EAMSi liige[1], üks spetsialiste ühendava Eesti Roosiklubi asutajatest 1987. aastal[8] ja ka Eesti Orhideekaitse Klubi asutajaliige[9]. Ta avaldas üle 20 teadustrükise, sh 1 monograafia.[1]

TunnustusedRedigeeri

2006. aastal andis president Arnold Rüütel talle Riigivapi IV klassi teenetemärgi[1].

2014. aastal avati Tallinna Botaanikaaia rosaariumis Arnold Puki nimeline pink[3].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. 2,0 2,1 Marianna Saar Arnold Pukk Eesti Loodus 2/2012
  3. 3,0 3,1 "Botaanikaaia rosaarium tähistab 50. sünnipäeva" Tallinna linna koduleht, 08.07.2014
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Arnold Pukk 20. IX 1930 - 5. I 2012" Nädaline, 12. jaanuar 2012
  5. 5,0 5,1 5,2 Tiia Truu "Arnold Pukk sai eile 80aastaseks" Nädaline, 21. september 2010 (DIGAR)
  6. "Kultuurrooside kasvatamise küsimusi ENSV oludes", ESTER
  7. Arnold Pukk, Eesti Filmi Andmebaas
  8. Uwe Gnadenteich Suri Tallinna botaanikaaia asutaja Arnold Pukk Postimees, 10. jaanuar 2012
  9. "In memoriam", Ööviiul nr 9, 2013, lk 39

TeoseidRedigeeri

  • "Roosikasvatus" Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
  • "Vanade parkide olukorrast ja selle parandamise abinõudest" // "Linnade ja asulate haljastamine" Tallinn, 1960
  • "Eestis ajatamiseks sobivast lõikerooside sortimendist" // Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia (1961) 1
  • "Haljastamiseks sobiv pargirooside sortiment ja selle täiendamise perspektiivid" // Tallinna Botaanikaaia uurimused 1 (1962)
  • "Maastikuarhitektuur ja põllumajandusmaastike kujundamine" // "Põllumajandusmaastike kujundamine" Tallinn, 1976
  • "Kevadtööd roosiaias" // Sotsialistlik Põllumajandus (1979) 8–9

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.