Arnold Kerem
Arnold Aleksander Kerem (27. oktoober (vkj)/ 8. november 1893 Karula vald, Võrumaa – 4. jaanuar 1942 Kirovi oblast) oli eesti vaimulik.
Ta lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1914–1918 ja 1920–1923 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (lõpetas 1923) ning aastatel 1926–1927 filosoofiateaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
1918–1919 võttis ta 7. Jalaväerügemendi koosseisus osa Vabadussõjast.
Oli 1920–1921 Berliini saatkonna sekretär. Seejärel töötas ta Tallinna Teataja vastutava toimetaja ja 1922–1925 Postimehe toimetuse sekretärina.[1] Prooviaastal oli ta Tartu Maarja ja Ülikooli koguduses. Ordineeriti õpetajaks 12. oktoobril 1924.
Ta oli 1924–1925 Ülikooli koguduse abiõpetaja. 1925–1940 oli ta Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja. 31. oktoobril 1935 avaldas Palamuse kihelkonna kodanike koosolek üksmeelselt talle umbusaldust, paludes ta koguduse sisemise rahu mõttes paigutada ümber mõne teise koguduse peale.[2] 1940–1941 oli ta Tartu Jaani koguduse õpetaja.
Arreteeriti NKVD poolt 4. juunil 1941 ja viidi Vene NFSVsse, kus ta Kirovi oblastis suri jaanuaris 1942.[3][4]
Arnold Kerem oli Kaitseliidu Tartu maleva liige.
Isiklikku muuda
Tema vend minister oli August Kerem. Tema väimees Ago Aunver oli arst (praost Jakob Aunveri poeg).
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. august 2011. Vaadatud 28. mail 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Nõutakse õp. Keremi lahkumist. Uus Sõna nr 256, 2. november 1935. Lk 3
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2011. Vaadatud 3. mail 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)