Arno Ruusalepp
Arno Ruusalepp (sündinud 12. augustil 1973 Tõraveres) on eesti arstiteadlane ja kirurg.[1]
Elulugu muuda
Arno Ruusalepp on Mare Ruusalepa poeg.[1]
Lõpetas 1991 Nõo Keskkooli, 1997 TÜ arstiteaduskonna, 1998 Tartu Ülikooli Kliinikumis internatuuri ja 2004 residentuuri; meditsiinidoktor (2006, Karolinska Instituut, Stockholm), väitekiri "Signal transduction in restenosis and myocardial protection by hyperoxia". Oli 2002–06 Karolinska Instituudi doktorant, aastast 2004 Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliiniku kardiokirurgia osakonna arst-õppejõud. 2005–07 ka Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi patoloogilise füsioloogia õppetooli erakorraline teadur, aastast 2007 ka TÜ kardioloogia kliiniku vaskulaarkirurgia erakorraline teadur. Eesti Kirurgide Seltsi (1997) ja Euroopa Kardiotorakaalkirurgia Assotsiatsiooni liige (2002).[1] 2012. aastal kuulus Afganistani missioonil majorina Eesti kirurgiameeskonda.[2]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: neointima teke ja selle molekulaarsed mehhanismid. Üle 10 teadustrükise[1]
Teoseid muuda
- Cardioprotection by Breathing Hyperoxic gas – Relation to Oxygen Concentration and Exposure Time in Rats and Mice (kaasautor). // European J. Cardiothorac. Surg. 21 (2002) 6
- Adaptation to ischemia by hyperoxia-signalling through mitogen activated protein kinases and nuclear factor kappa B (kaasautor). // Signal transduction and cardiac hypertrophy. Boston, (2003)
- A model of neointima formation in the atherosclerotic carotid artery of mice (kaasautorid J. Vaage, G. Valen). // Interactive Cardiovasc. Thorac. Surg., 2 (2003) 2
- Hüperoksia – kas uus võimalus südamelihase kaitseks (kaasautor). // Eesti Arst (2003) 1
- Gene deletion of NF-κB p105 enhances neointima formation in a mouse model of carotid artery injury (kaasautor). // Cardiovasc. Drugs Ther. 20 (2006) 2
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Tähepõld, P. Meditsiinidoktor Arno Ruusalepp. Eesti Arst (2006) 9, 604–605
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt 2004, 177
- Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt 2007, 238, 239
Välislingid muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.