Arkaadmäng

Arkaadmäng on meelelahutuslik seade, näiteks mängukonsool, mida võib leida avalikest kohtadest ning mis on mängitavad raha eest. Arkaadmänge on nii mehaanilisi kui ka arvutimängude kujul. Suurim erinevus arvutite, isiklike mängukonsoolide ja arkaadmängude vahel on arkaadmängude spetsiifilistest sisendseadmetest tingitud seotus mängitava mänguga. Tänapäeval on tuntuimateks arkaadmängudeks kasiinodes leiduvad mänguautomaadid.

Ajalugu

Arkaadmängude tippaeg oli 1970ndate keskpaigast 1980ndate keskpaigani. 1990ndate algul muutusid need taas lühikest aega populaarseteks, kuid kaotasid peagi turu mängukonsoolidele.

1971–1975

• Hakkasid valmima videomängude kujul arkaadmängud.
• Töötati välja Computer Space, mis oli esimene kommertsarkaadmäng.
• Computer Space'i välja töötanud Nolan Bushnell alustas Atariga. Valmis mäng "Pong", mis oli esimene äriliselt edukas arkaadvideomäng.
• Valmis mäng "Tank", mis oli esimene videomäng, mis kasutas ROM-kiipe (Read Only Memory) graafiliste andmete säilitamiseks. See võimaldas luua varasematega võrreldes visuaalselt detailsemaid mänge.
• Valmis "Gunfight" – videomäng kahele mängijale. Esimene, mis kasutas mikroprotsessorit.

1976–1980

• Kaks Apple Computeri hilisemat rajajat Steve Jobs ja Steve Wozniak töötasid välja "Breakouti".
• "Fire Truck" – üks viimastest Atari mustvalgetest mängudest. Kahele mängijale mõeldud koostöömäng.
• "Space Invaders" – esimene ülimenukas mäng. Sellest alates hakkasid arkaadmängud populaarsemates kohtades järjest enam levima.
• "Football" – esimene tõeline sportarvutimäng. Uudse sisendseadmena võeti kasutusele juhtkuul.
• "Lunar Lander" – mäng, mis illustreeris Newtoni seadusi. See oli esimene mäng, mis kasutas vektorgraafikat, mis oli osalt saanud alguse Apollo kosmoseprojektist.
• "Asteroids" – väga edukas mäng. Kindlustas arkaadarvutimängude edu.
• "Warrior" – esimene kahe-mängija-võitlusmäng. Tootis keerukamaid kujutisi kui neid võimaldas luua senine vektorriistvara.
• Berzerk – uudne mänguseade, mis rääkis. Oli eriline seetõttu, et hääle digiteerimine oli sel ajal kallis.
• "Defender" – esimene mäng, kus toimus tegevus ka siis, kui seda pole parasjagu ekraanil näha.
• "Pac-Man" – ülimenukas mäng. Tänapäeval hästi tuntud.

1981–1985

• "Tempest" – esimene Atari mäng, mis kasutas värvilist vektorkujutlust. Kasutas kolmemõõtmelist sõrestikgraafikat.
• "Star Wars" – töötlus varasemast mängust "Warp-Speed", mis oli loodud kolmemõõtmelise graafika võimaluste rajamiseks. Kasutas sisendseadmena juhtkangi.
• "Mad Planets" – kasutas juhtkangi ja keerdnuppu.
• "Dragon's Lair" – interaktiivne animatsioon. Esimene avalikustatud mäng, mis kasutas laserketast.
• "Blaster" – kasutas sisendseadmena 49-suunalist juhtkangi.
• "M.A.C.H. 3" – kasutas arvutigraafikat laserkettalt loetud tausta.
• "I, Robot" – kuigi see oli esimene polügoongraafiline 3D-mäng, ei olnud see väga edukas.

1989–1995

• "S.T.U.N. Runner" – mäng, mis koosnes täielikult polügoonidest. Tõi 3D-graafikale edu.
• "Time Traveler" – mäng kasutas hologrammiillusiooni.
• "Daytona USA" – kiiresammuline rallimäng, mis üllatas erakordse graafika ja füüsikaga.
• "Tokyo Wars" – kasutas 32-bitiseid kaksikmikroprotsessorsüsteeme koos suurte ROM-andmepankadega. Mäng iseenesest on sama mis "Tank".

1996–2000

• "Alpine Racer" – kasutas polügoongraafika loomiseks 32-bitist protsessorit.
• "Super GT" – kasutas 64-bitist Model 3 arvutisüsteemi koos mikroprotsessoritega, mis olid sarnased Apple Macintoshi omadega.

Tuntumad arkaadmängufirmad

• Atari – tootnud arkaadmänge aastast 1971
• Taito – tootnud arkaadmänge aastast 1973
• Midway – tootnud arkaadmänge aastast 1973
• Williams Electronics – tootnud arkaad-videomänge aastast 1980
• Nintendo – tootnud arkaadmänge aastast 1978
• Konami – tootnud arkaadmänge aastast 1978
• Sega – tootnud arkaadmänge aastast 1981
• Namco – tootnud arkaadmänge aastast 1979

Tehnoloogia

Arkaadmängu sisemus

Peaaegu kõik arkaadmängud, välja arvatud mehaanilised, nagu lauajalgpall, Pinball, auhinnaautomaadid, kasutavad palju elektroonikat ja on aja jooksul arenenud keerulisemaks, lubades mängida järjest täiuslikumaid mänge.

Erinevalt arvutitest ja tänapäevastest mängukonsoolidest on arkaadmängude riistvara enamasti mänguspetsiifiline – mäng on protsessorkiipi ühendatud –, kuid on ka selliseid arkaadmängusüsteeme, mida modifitseeritakse, et sobida mingi mänguga, nagu "Sega System 24", millel mängiti mänge nagu Bonanza Bros, Hot Rod ja Gain Ground. "Sega System 24" kasutas kahte 10 MHz protsessorit, üks mängu kasutamiseks ja üks käivitamiseks, 1360 kB RAM ja 256 kB ROM. On olemas ka arkaadmängusüsteeme, mida mängitakse laserkettalt.

Mõni arkaadmänguseade kasutab mälukaardisüsteemi, mis lubab kasutajal naasta hiljem oma mängu juurde.

(Vanade) Arkaadmängude lihtsuse tõttu olid kõik mälunäitajad relatiivselt väikesed, jäädes tihti isegi alla 100 kB. Näiteks arkaadmängu "Neo Geo" põhimälu oli 64 kB, põhivideomälu 64 kB ja helimälu 2 kB.

Arkaadmängude kuvarid arenesid läbi aja, Computer Space 15-tollisest mustvalgest vaakumtorudega kuvarist praegu kasutusel olevate LCD- ja plasmakuvariteni.

Heli on arenenud lihtsatest indikaatorhelidest läbi 1970ndate, kui võeti kasutusele digiteeritud heli, järjest reaalsemateks.

Sisendseadmed

Erinevalt praegustest mängukonsoolidest ja arvutitest, mis kasutavad pea iga mängu jaoks samu sisendseadmeid, esines arkaadmängudel palju eri tüüpi sisendseadmeid.

• Valguspüstol
• Juhtkang
• Keerdnupp
• Pult
• Nupupaneel
• Mängutuba
• Lõbustusarkaad
• Juhtkuul
• Rool
• Silmaandurid – Tobii Technology on valmistanud Atari "Asteroidi" uuendusliku versiooni "EyeAsteroids", mis lubab kasutajal mängu mängida, kasutades vaid silmi.

Emulaatorid

Leidub programme, mis lubavad mängida arkaadmänge arvutitel, neid programme nimetatakse emulaatoriteks. Emulaatorite töö seisneb tarkvara ja riistvara töö imiteerimises. Tuntuimaks arkaadmängude emulaatoriks on MAME (Multiple Arcade Machine Emulator). MAME eesmärk on säilitada vanu arkaadmänge.