Arhiivinõukogu
Arhiivinõukogu on haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsev nõuandva õigusega nõukogu, mille ülesandeks on vaadata läbi arhiivinduse arengu põhisuunad ja teha ettepanekuid arhiivinduse arendamiseks.[1] Arhiivinõukogu koordineerib eelkõige rahvusarhiivi tegevust.[2]
Ajalugu muuda
Arhiivinõukogu loomisaastaks loetakse 4. novembrit 1921, millal vabariigi valitsus võttis vastu nõukogu põhimääruse (see kinnitati riigikogus 29. aprillil 1922). Nõukogu tuli esimest korda kokku 29. novembril 1921 Tallinnas. Koosseisu kuulusid riigiarhiivi direktor (esimees), keskarhiivi direktor (aseesimees), haridus- ja sotsiaalministeeriumi, kohtuministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, sõjaarhiivi ja Tartu ülikooli esindajad, lisaks üks linnaomavalitsuste ja üks maaomavalitsuste esindaja. Alates 12. juunist 1935 reguleeris arhiivinõukogu tegevust arhiiviseadus (RT 1935, 53).[3]
Esimene esimees oli Põhjamaade ja Eesti ajaloo professor Arno Rafael Cederberg.
Arhiivinõukogu tegeles 1922–1940 arhiiviseaduse jt õigusaktide väljatöötamisega, Lätiga arhivaalide vahetamise küsimusega, arhiivinduslike suhete selgitamisega Nõukogude Venemaaga ning hävitamisele määratud arhivaalide nimekirjade läbivaatamisega.[3]
1998. aasta arhiiviseadusega taastati arhiivinõukogu tegevus. Nõukogu esimees oli riigisekretär.[4]
Praeguse arhiiviseaduse järgi kuuluvad arhiivinõukogusse avalikke ülesandeid täitvate asutuste esindajad, sealhulgas ülikoolide ja teadusasutuste esindajad ja kohaliku omavalitsuse arhiivi esindaja, ning erialaühenduste esindajad ja arhiivinduse asjatundjad. Arhiivinõukogu koosseisu ja töökorralduse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.[5]
Arhiivinõukogu koosseis muuda
Seisuga 2. november 2021 on arhiivinõukogu koosseis:
- Mart Laidmets, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler (muutmisel), arhiivinõukogu esimees
- Aadu Must, Tartu Ülikooli professor, arhiivinõukogu aseesimees
- Janne Andresoo, Rahvusraamatukogu direktor
- Küllo Arjakas, Tallinna Linnaarhiivi juhataja
- Toomas Hiio, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja
- Alar Karis, Eesti Rahva Muuseumi direktor (muutmisel)
- Liivi Karpištšenko, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik
- Hille Oidema, MTÜ Eesti Arhivaaride Ühingu juhatuse liige
- Priit Pirsko, riigiarhivaar
- Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
- Tarvi Sits, Kultuuriministeeriumi kantsler
- Hagi Šein, Balti Filmi- ja Meediakooli professor[2]
Viited muuda
- ↑ "Arhiiviseadus (RT I, 13.03.2019, 33), § 5". Vaadatud 02.11.2021.
- ↑ 2,0 2,1 "Rahvusarhiiv : Asutusest". Vaadatud 02.11.2021.
- ↑ 3,0 3,1 Richard Övel (1936). Arhiivinõukogu. // Arhiivinduse käsiraamat, II. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. Lk 55–57.
- ↑ "Arhiiviseadus (RT I 1998, 36, 552) § 14". Vaadatud 02.11.2021.
- ↑ "Arhiiviseadus (RT I, 13.03.2019, 33), § 6". Vaadatud 02.11.2021.