Vikipeedia

Arapaima

Arapaima (Arapaima gigas; ka pirarucu või paiche) on luukeellaste sugukonda kuuluv Lõuna-Ameerika troopiline mageveekala. See on üks nn elavaist fossiilidest ja üks maailma suuremaid mageveekalu.

Arapaima

Kaitsestaatus

Puudulikud andmed (IUCN 2.3)[1]
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Luukeelelised Osteoglossiformes
Sugukond Luukeellased Osteoglossidae
Perekond Arapaima
Liik A. gigas
Binaarne nimetus
Arapaima gigas
(Schinz 1822)
Sünonüümid
  • Sudis gigas Schinz, 1822
  • Sudis gigas G. Cuvier, 1829
  • Arapaima gigas G. Cuvier, 1829
  • Sudis pirarucu Spix & Agassiz, 1829
  • Vastres mapae Valenciennes, 1847
  • Vastres cuvieri Valenciennes, 1847
  • Vastres agassizii Valenciennes, 1847
  • Vastres arapaima Valenciennes, 1847
Arapaima gigas

Anatoomia ja morfoloogia muuda

 
Täispikkuses arapaima

Arapaima võib kasvada pikemaks kui 2 meetrit, mõnel juhul isegi üle 2,5 meetri, kaaludes enam kui 100 kg. Sageli mainitav maksimumpikkus 4,5 m[2][3] pärineb ühestainsast kaudsest allikast 19. sajandi esipoolelt ning pole kinnitust leidnud. Liigi maksimaalne kaal on kirjanduse andmeil 200 kg. Arapaima on üks otsitumaid toidukalu Lõuna-Ameerikas, seda püütakse peamiselt käsitsi võrkudega ekspordiks ja harpuunidega kohalikuks tarbeks. Seetõttu leidub looduses tänapäeval harva arapaimasid pikkusega üle 2 m.

Püük muuda

Brasiilia valitsus on keelanud arapaimade tööstusliku püügi liigi väljasuremisohu tõttu. Püük on lubatud vaid Amazonase basseini üksikutel kaugetel aladel – kas siis sportliku püügina, mille käigus püütud kalad vabastatakse, või põlisrahvastel omaks tarbeks. Kuna arapaimast on võimalik saada suuri luudeta kalalihalõike[4], peetakse seda delikatessiks. Arapaimapüügi kõrgajal 1918–1924 püüti aastas umbes 7000 tonni arapaimasid. Nõudlus arapaimade järele ajendas jõeäärseid asukaid kalu kasvatama.[5]

Ökoloogia muuda

Arapaima sööb kalu, koorikloomi ja isegi kaldal kõndivaid väikesi kuivamaaloomi. Kala hingab õhku, kasutades oma labürintorganit, milles on arvukalt veresooni ja mis avaneb kala suhu.[6] See annab talle eelise Amazonase sageli hapnikuvaeses vees. Nii suudab kala jääda ellu ka sootides, mille vees võib hapniku kontsentratsioon langeda 0,5 miljondikuni. Araguaia märgaladel, mis on üks liigi tähtsamaid pelgupaiku, on arapaima taolistes järvedes madalvee aegu toiduahela tippkiskja. Jõgedest eraldatud järvedes väheneb hapnikusisaldus, muutes saakloomad uimaseks.

Paljunemine muuda

Laia asuala tõttu mõjutavad arapaimade elutsüklit tugevalt iga-aastased üleujutused. Arapaima koeb kuudel, mil veetase on madal või alles hakkab tõusma. Kala ehitab umbes 50 cm laia ja 15 cm sügava pesa, tavaliselt veekogu mudapõhja. Kui vesi tõuseb, kooruvad marjast maimud, kes kasvavad kiiresti tulvavee perioodil maist augustini. Nii reguleerivad kudemist aastaajad. Oletatavasti hoiab isane arapaima maime suus, nagu ka arapaimade sugulased aravanad (Osteoglossum). Emane arapaima aitab isast ja maime kaitsta, tiireldes nende ümber ja tõrjudes kiskjaid.

Raamatus "Sahisev maa" kirjeldab looduseuurija Gerald Durrell Argentinas kuuldud lugu, mille kohaselt eritab emane arapaima peas asuvast näärmest valget nõret, mida maimud paistavad söövat.

Evolutsioon muuda

Arapaimade või nendega väga sarnase liigi fossiile on leitud müotseeni kihistustest Colombias Villaviejas.[7]

Tähtsus inimeste jaoks muuda

 
Arapaima kujutis Briti Guayana margil 1954. aastast

Kohalikud asukad püüavad ja kasutavad arapaimat mitmel viisil. Arapaimasid püütakse harpuunide ja suurte võrkudega ning nende liha peetakse hõrgutiseks. Kuna arapaima peab hingamiseks aeg-ajalt pinnale ujuma, on üks traditsiooniline püügiviis kalu kõigepealt harpuunida ning seejärel surnuks tümitada. Ühest kalast võib saada kuni 70 kg liha.

Arapaimat on sportliku kalapüügi otstarbel introdutseeritud ka Tais ja Malaisias. Tais võib neid püüda mitmes järves, kus enam kui 150 kg kaaluvad kalad sageli pärast püüki vabastatakse.

Suuruse tõttu tuleb neid kalu käsitseda äärmiselt ettevaatlikult. Kui arapaima soovitakse pärast püüdmist taas vette lasta, tuleb oodata viis minutit, kuni ta hingab. Piki kala selgroogu jookseb suur veresoon, mis võib lõhkeda, kui kala pildistamiseks veest välja tõstetakse. Häiritud arapaimad võivad ka veest välja hüpata.

Arapaimasid peetakse tihti akvaariumikaladena, ehkki see nõuab eriti mahukat akvaariumi, pidevat hoolitsust ja suuri kulutusi.

Lõuna-Ameerikas hinnatakse arapaima keelt ravimina. Keel kuivatatakse, segatakse guaraanakoorega, peenestatakse ning segatakse veega. Saadud pastat kasutatakse ussirohuna. Samuti kraabitakse arapaima luise keelega kuivatatud guaraanat, mis on jookide koostisosa, soomustega aga viilitakse küüsi.

2009. aasta juulis teatasid Terengganu küla elanikud Malaisias, et on külalähedases Kenyiri järves arapaimat korduvalt näinud. Kohalikud nimetasid seda "Kenyiri koletiseks" või "lohekalaks" ning süüdistasid kala kahe mehe uppumises segastel asjaoludel 17. juunil.[8]

Kultuuris muuda

  • Sri Lanka loomaaias Dehiwalas on mitu arapaimaisendit, keda nimetatakse maailma suurimateks mageveekaladeks.
  • Telesarja "Anthony Bourdain: No Reservations" seitsmenda hooaja ühes osas püütakse arapaima (ehk pirarucu) kinni ja süüakse ära.
  • Arapaimat jahitakse harpuuniga telesarja "Extreme Fishing with Robson Green" osas, mis esilinastus Briti telekanalil Channel Five 1. novembril 2010.
  • Arapaimat näidati telekanali Animal Planet dokumentaalsarja "River Monsters" osas "Amazon Assassin".
  • Animesarjas "Sora no Otoshimono" mainitakse arapaimat, kui üks tegelane on selle kinni püüdnud ja viinud Brasiiliast Jaapanisse.
  • Telesarja "Iron Chef America" 19. veebruaril 2012 esilinastunud osas oli paiche üks salajasi koostisosi.
  • Arvutimängu "Fisherman's Bait 2: Big Ol' Bass" Amasoonia osas on pirarucu kinnipüüdmine üks eesmärke.
  • Nintendo konsoolimängus "Animal Crossing" ja selle järgedes on arapaima üks haruldasemaid saakloomi.
  • PC-mängus "The Amazon Trail II" ilmub pirarucu vahel nähtavale, kui mängija odaga kala püüab. See on kogu mängu üks suuremaid kalu ning ilmub vaid ühe korra iga püügikorra vältel.
  • Arapaima esineb ka Nokia NGage'i mängus "Hooked On: Creatures of the Deep" kujutatud Tai kuurordis Top Cats.
  • Mängus "Street Fighter II" ripub suur arapaima Blanka lava taustal Brasiilias kõrvuti anakondaga. Kala mainitakse ka mängus "Super Street Fighter IV".
  • Mängukonsoolide Wii ja PlayStation 2 mängudes "Petz: Dogz 2" ja "Petz: Catz 2" võib arapaima leida kohast nimega Gongoro Peak. Mängu üks haruldasemaid saakloomi on kuldne arapaima ("Golden Arapaima").
  • Mängukonsooli Wii mängus "Endless Ocean 2: Adventures of the Deep" on seda kala näha Cortica jões Amazonase vihmametsas.

Fotod muuda

Viited muuda

  1. ↑ World Conservation Monitoring Centre (1996). "Arapaima gigas". IUCN Red List of Threatened Species. IUCN. 1996: e.T1991A9110195. Vaadatud 29. mai 2017.{{cite journal}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  2. ↑ Megafishes Project to Size Up Real "Loch Ness Monsters". National Geographic.
  3. ↑ ADW: Arapaima gigas: Information
  4. ↑ Comment by extreme angler Jeremy Wade in River Monsters episode name: "Unhooked", Animal Planet, 16 July 2010 10AM PDT.
  5. ↑ River Monsters episode name: "Unhooked", Animal Planet, 16 July 2010 10AM PDT.
  6. ↑ Ferraris, C.J. (2003). "Family Arapaimatidae". Reis, R.E., Kullander, S.O., Ferraris, C.J. (toim). Check List of the Freshwater Fishes of South and Central America. Porto Alegre, Brazil: EDIPUCRS. Lk 582–588.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  7. ↑ Lundberg, J.G. and B. Chernoff (1992). "A Miocene fossil of the Amazonian fish Arapaima (Teleostei, Arapaimidae) from the Magdalena River region of Colombia–Biogeographic and evolutionary implications". Biotropica. 24 (1): 2–14. DOI:10.2307/2388468. JSTOR 2388468.
  8. ↑ Giant fish sighthings in Kenyir Lake

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arapaima&oldid=6576557"