Piiritaja
|
See artikkel on Eesti linnuliigist; perekonna Apus kohta vaata piiritaja (perekond). |
Piiritaja ehk piirpääsuke (Apus apus) on piiritajaliste sugukonda piiritaja perekonda kuuluv lind.
| Piiritaja | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Piiritajalised Apodiformes |
| Sugukond |
Piiritajalased Apodidae |
| Perekond |
Piiritaja Apus |
| Liik |
Piiritaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Apus apus Linnaeus, 1758 | |
 | |
Piirpääsuke on piiritaja vananenud nimi. Seda kasutati siis, kui piiritaja välise sarnasuse põhjal arvati pääsukeste sugulaseks. Kuid nad kuuluvad isegi eri seltsidesse: piiritaja piiritajaliste seltsi, pääsukesed värvuliste seltsi[1].
Piiritajat kirjeldas esimesena teaduslikult Carl Linné aastal 1758. Linnu teaduslik nimi Apus tuleb kreeka keelest, kus α tähendab eitust ja πούς jalga, niisiis απούς tähendab 'jalgadeta'.
Piiritaja jalad on väga lühikesed. Piiritaja kasutab neid ainult mööda vertikaalseid pindu ronimiseks. Vabatahtlikult ta maapinnale ei lasku.
Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Nad toituvad putukatest, mida nad lennu pealt nokaga püüavad. Nad suudavad lendamise ajal juua, paarituda ja isegi magada. Kestvate vihmaste ilmade korral, kui õhus pole toitu, võivad linnud langeda mõneks päevaks tardumusunne.
Piiritaja on Eestis tavaline rändlind, kes saabub harilikult mai keskel.
Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 70 000–150 000 paarile[2].
Viited muuda
- ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 6
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid muuda
- Piiritaja andmebaasis eElurikkus
