Melchior Wakenstede

(Ümber suunatud leheküljelt Apteeker Melchior)

Melchior Wakenstede ehk apteeker Melchior on eesti kirjaniku Indrek Hargla ajalooliste romaanide tegelaskuju – detektiivist apteeker, kes tegutseb 15. sajandi alguse Tallinnas.

Melchior Wakenstede
Sündinud 1378
Lübeck
Sugu mees
Abikaasa(d) Keterlyn
Laps(ed) kaksikud, poeg Melchior ja tütar Agatha
Amet apteeker
Tegelaskuju autor Indrek Hargla

EluluguRedigeeri

Melchior sündis Hargla järgi umbes 1378. aastal ning saabus Tallinna koos apteekrist isaga. Raamatust "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus", mille tegevus toimub 1409. aastal, saab veel teada, et ta on abielus eesti soost Keterlyniga ning et teda painab suguvõsaneedus, mis väljendub sügavates meeleheitehoogudes ja mille vastu aitab vaid armastava naise hoolitsus. Melchiori suguvõsa valis apteekri elukutse aga just selleks, et leida rohi needuse ravimiseks. Raamatus "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus", mille tegevustik kulgeb aastas 1419, on Melchiorile sündinud kaksikud, poeg Melchior ja tütar Agatha.

Tallinnas kuulub Melchior lugupeetud kodanike hulka, kes on tuntud oma heatujulisuse ja terava mõistuse poolest. Tema üheks paremaks sõbraks on kohtufoogt Wenzel Dorn, kellel Melchior vahel aitab kuritegusid lahendada. Lisaks on tema sõbraks ka dominiiklane vend Hinricus, kes on eesti päritolu.

TeosedRedigeeri

"Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (Varrak, juuli 2010 (esmatrükk) ja jaanuar 2011 (teine trükk))Redigeeri

Esimeses raamatus, kus Melchior esineb, asub ta lahendama mõistatust, mis saab alguse ordukäskniku tapmisest Toompeal, ning lõpuks selgub, et mõrva taga oli mereröövel magister Wigbold, kes leidis varjupaiga Tallinna dominiiklaste seas vend Wunbaldusena. Samas toimub aga veelgi mõrvu: tapetakse Saksamaalt saabunud ehitusmeister, vend Wunbaldus ja dominiiklaste prior. Selgub, et need mõrvad on seotud Oleviste kiriku ehitamise legendiga ning Mustpeade Vennaskonna juhiga. Tegevusaeg a.D 1409.

"Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (Varrak, november 2011)Redigeeri

Teises raamatus toimub mitu kummalist surmajuhtumit, mis näivad olevat seotud Rataskaevu tänaval kummitava viirastusega. Lõpuks avastab Melchior aga, et mõrvade taga oli ühe Tallinna suurkaupmehe kustumatu vaen teise vastu. Tegevusaeg a.D. 1419.

"Apteeker Melchior ja timuka tütar" (Varrak, juuli 2011)Redigeeri

Kolmanda romaani tegevus toimub Tallinnas anno Domini 1422 ja selle sündmustiku keskmes on kaks linnarahva seas pisut tõrjutud tallinlannat – timuka noorepoolne tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Pealtnäha nii erinevaid naisi seob aga üks mõistatuslik, mälu kaotanud noormees Steffen, keda jahib salajane vaenlane, tappes kõik, kes poisi saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior peab mõrtsuka päevavalgele tooma...

"Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (Varrak, 2013)Redigeeri

Tallinn, a.D. 1431. Apteeker Melchior valmistub saatma oma poega selliõpingutele Saksamaale, kui ta ootamatult palutakse Pirita kloostrisse, tarkade meeste konsiiliumisse. Üks saladuslik juhtum näib segavat valminud kloostri sisseõnnistamist ja selle lahendamiseks on kokku kutsutud kümme meest, kes kokku mõistavad seitsetteist keelt. Teel kloostri poole satub ta lume alt välja sulanud laiba otsa. See on tema esimene kokkupuutumine Pirita kägistaja ohvriga, mis ei jää sugugi viimaseks. Ja kui leitakse järgmine kägistatud kloostriasukas, vannutab abtiss Kandis püha Birgitta nimel Melchiorit, et see aitaks mõrtsuka paljastada.

"Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (Varrak, 2014)Redigeeri

Tallinn, AD 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha ihu päeva näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib kõigi mõistatuste võti olla kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine, kes on maailma eest Püha Johannese seeki varjunud. Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja saatust Lübeckis, kus ta jahib oma suguvõsa needuse saladust.

"Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (Raudhammas, 2017)Redigeeri

Romaani sündmused toimuvad Issanda aastal 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinna on tabanud ränk tulekahju. Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, aga ta saab temalt üpris kummalise läkituse. Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks ja kes võib ohustada Melchiori elu. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea. Samal ajal palub surev kaupmees Duseborgh Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aidanud kedagi tappa ja ta vannutab oma surivoodil Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge. Ja vaevalt jõuab Melchior välja uurida, kust need sõled pärit on, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad. Kurjus ründab uuesti. Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda.

"Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium" (Raudhammas, 2019)Redigeeri

Issanda Aasta 1433 sügisel tuleb Melchiori juurde Harju läänimees Hunold Metsentaken ja palub tema abi, et päästa süütu mees mõrvasüüdistusest. Melchior peab minema Toompeale, kuulsa rüütli Detmar von Wenthuseni majja, kus hiljuti on julmal kombel tapetud üks inimene, ning Metsentaken on veendunud, et õige süüdlane on endiselt vabaduses ja elab selles majas rahulikult edasi. See on ohtlik ülesanne, kuid Melchior võtab selle vastu. Ta leiab peagi, et Wenthuseni maja peidab endas palju saladusi ja üks nendest võib olla seoses kurikuulsa raamatuga, mille nimi on „Pilaatuse evangeelium“. Mõrvar võib olla ükskõik kes mitmest väärikast inimesest, kes Wenthuseni majas elavad, ning Melchior on kistud aadlimeeste omavaheliste tülide keerisesse.

Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja tegutsemisi Lübeckis ja Hamburgis, kus ta lahendab Wakenstede suguvõsa needuse mõistatuse ning saab salapärase alkeemiku Benedictus Bremeri õpilaseks.

Muudes teostesRedigeeri

Lisaks on Melchior peategelaseks ka jõulujutus "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (Eesti Ekspress, nr. 51, 23. detsember 2010), mille sisu on erinevalt romaanidest ulmeline.

VälislingidRedigeeri