Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind
Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind on 2015. aastal Sihtasutuse Kultuurileht väljaannete (Keel ja Kirjandus, Looming, Müürileht, Sirp, Vikerkaar ja Värske Rõhk) kriitikatoimetajate asutatud auhind, mis määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta.[1] Auhind on nimetatud tõlkija, kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase järgi ning võitja kuulutatakse välja Ants Orase sünniaastapäeval, 8. detsembril.
Laureaadilt oodatakse statuudi kohaselt esinemist kriitikateemalise kõnega.[2]
Laureaadid
muuda- 2015 – Johanna Ross, "Poeet suure P-ga, Lumehelbeke suure L-ga" (Andrus Kasemaa romaan "Minu viimane raamat", Keel ja Kirjandus 2015, nr 5)
- 2016 – Hasso Krull, "Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg" (Tõnis Vilu luulekogud "Igavene kevad" ja "Uus Eesti aed", Vikerkaar 2016, nr 9)
- 2017 – Berk Vaher, "Pahema jala kindad" (Aarne Rubeni romaan "Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust", Looming 2016, nr 12)
- 2018 – Elle-Mari Talivee, "Serafima ja Hariton" (Vahur Afanasjevi romaan "Serafima ja Bogdan", Keel ja Kirjandus 2018, nr 7)
- 2019 – Tiit Hennoste, "Välja valitud gladioolid. Demonstratsioonesinemine" (Märt Väljataga luulekogu "Gladioolid. Sonetid, luuletused, juhuluuletused, järelluuletused", Looming 2019, nr 3)
- 2020 – Märt Väljataga, "Johanneste ilmutused" (Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus ("Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940" (I–II) Koostanud Paul Rummo, Sirp, 25. september 2020)
- 2021 – Mikael Raihhelgauz, "Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?" (Rein Raua romaan "Päikesekiri", Looming 2021, nr 10)
- 2022 – Vilja Kiisler, "Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa" (Maarja Kangro novellikogu "Õismäe ajamasin", Sirp 21. jaanuar 2022)[3]
- 2023 – Saara Liis Jõerand, "Kuidas jutustada juba jutustatut?" (Mehis Heinsaare romaan "Kadunud hõim", Looming 2023, nr 5)
- 2024 – Heli Allik, "Tõnis Vilu tähendus" (Tõnis Vilu luulekogu "Vana hing. Luuletused 2021–2023" arvustus, Looming 2024, nr 8)
Laureaatide kõned
muudaKriitikaauhinna laureaatide kõned on ilmunud ajalehes Sirp.
- Johanna Ross, "Pudrust kujude valmistamise õpetus" (Sirp, 11. detsember 2015)
- Hasso Krull, "Ants Orase küsimus" (Sirp, 16. detsember 2016)
- Berk Vaher, "Rahulikus raevus" (Sirp, 15. detsember 2017)
- Elle-Mari Talivee, "Rõõm raamatu üle" (Sirp, 14. detsember 2018)
- Tiit Hennoste, "Avatud kriitika ülistus" (Sirp, 13. detsember 2019)
- Märt Väljataga, "Ka sõprusest sünnib kriitika" (Sirp, 11. detsember 2020)
- Mikael Raihhelgauz, "Kriitika ja algoritm" (Sirp, 10. detsember 2021)
- Vilja Kiisler, "Vaimustuda, mitte hinnata" (Sirp, 16. detsember 2022)
- Saara Liis Jõerand, "Kaasamõtlemise aeg" (Sirp, 15. detsember 2023)
- Heli Allik, "Minu kirjanduskriitika" (Sirp, 13. detsember 2024)
Viited
muuda- ↑ Pille-Riin Larm, "Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid" – Sirp 20.11.2015.
- ↑ Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna statuut.
- ↑ "Orase kriitikapreemia võitis Vilja Kiisler". ERR. 16.12.2022.
Kirjandus
muuda- Pille-Riin Larm, "Saagu auhind!" – Sirp 27.03.2015.
- Joosep Susi, Pille-Riin Larm, "Meie kiretu kirjanduskriitika. 2015. ja 2016. aasta kirjanduskriitika ülevaade" – Keel ja Kirjandus 2017, nr 3, lk 166.