Anton de Bary
Heinrich Anton de Bary (26. jaanuar 1831 Frankfurt – 19. jaanuar 1888 Strasbourg) oli saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloogia rajaja.
De Bary sündis arst August Theodor de Bary (1802–1873) ja tema naise Emilie (sündinud Meyer) kümnelapselises peres. Isa julgustas teda liituma loodushuviliste rühmaga, kes ümbruskonna looduse põhjal herbaariume koostas. Hiljem õhutas de Bary huvi looduse vastu Senckenbergi loodusemuuseumi kuraator Georg Fresenius, kes ühtlasi õpetas botaanikat Senckenbergi instituudis. De Bary aitas Freseniust vetikate ja seente mikroskoopilise uurimise osas.
1848. aastal lõpetas de Bary Frankfurdi gümnaasiumi ja hakkas Heidelbergi ülikoolis meditsiini õppima. Õpinguid jätkas ta Marburgi ülikoolis ja 1850 Berliini Humboldti ülikoolis. Ülikoolis keskendus ta mitte loomsele, vaid taimsele elule. Ta lõpetas ülikooli 1853, kaitstes väitekirja "De plantarum generatione sexuali" ("Taimede sugulisest paljunemisest"). Samal aastal avaldas ta raamatu seentest, mis põhjustavad taimedel rooste- ja nõgihaigust.
Pärast lõpetamist töötas de Bary Frankfurdis arstina, aga mitte kaua. Ta läks Tübingeni, sai eradotsendiks ja töötas sealse ülikooli õppejõu Hugo von Mohli assistendina. 1855 sai ta Freiburgi ülikooli botaanikaõppejõuks, kui tema eelkäija sellel ametikohal Carl Wilhelm von Nägeli sai Müncheni ülikooli botaanikaprofessoriks. De Bary rajas Freiburgis kõige moodsama botaanikalabori.
1867 sai de Bary Halle ülikooli botaanikaprofessoriks. Sellel ametikohal varem töötanud Diederich Franz Leonhard von Schlechtendal oli eelmisel aastal surnud. Schlechtendal oli koos von Mohliga asutanud esimese botaanikaajakirja Botanische Zeitung. De Bary sai selle kaastoimetajaks ja hiljem (von Mohl suri 1872) ainsaks toimetajaks.
Pärast Prantsuse-Preisi sõda määrati de Bary 1872. aastal Strasbourgi ülikooli botaanikaprofessoriks ja ühtlasi valiti ta ülikooli esimeseks rektoriks Saksamaale kuulumise ajal. Rektorina rajas ta ülikooli botaanikaaia.
Anton de Bary abiellus 1861. aastal Antonie Einertiga. Nad said neli last.
Ta avastas seente heterotroofse toitumise ja sugulise paljunemise ning lõi esimese seente fülogeneetilise süsteemi. Ta avastas, et samblikud koosnevad seentest ja vetikatest. Selle tähistamiseks võttis ta kasutusele sõna "sümbioos" (oma 1879 Strasbourgis ilmunud monograafias "Die Erscheinung der Symbios").
Anton de Bary oli Peterburi Teaduste Akadeemia välisliige.
Mitme ülikooli õppejõuna mitmekümne aasta jooksul oli de Baryl palju üliõpilasi. Kõige tuntumad nendest on Venemaa mullateadlane Sergei Vinogradski, krüptogaamsete taimede uurijast ameerika teadlane William Gilson Farlow ja prantsuse seeneteadlane Pierre-Marie-Alexis Millardet.
Vaata ka
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Anton de Bary |