Antoine-Augustin Parmentier

Antoine-Augustin Parmentier (12. august 173713. detsember 1813) oli prantsuse farmatseut, hügieenik ja agronoom, kes on tuntud selle poolest, et propageeris kartulit Prantsusmaal ja Euroopas laiemalt. Ta käivitas esimese kohustusliku rõugevastase vaktsineerimise kampaania, uuris toidusäilitamise meetodeid (sh külmutamist) ja peetidest suhkrutootmist ning asutas pagarikooli.

Parmentier François Dumonti maalil 1912. aastast
Parmentier kuju tema sünnilinnas Montdidieris Somme'i departemangus

Armee farmatseudina langes ta Seitsmeaastane sõja ajal preislaste kätte vangi. Vanglas toideti teda kartulitega, mis oli tema esimene lähem kokkupuude selle taime mugulatega. Prantsusmaal sel ajal kartuleid ei kasvatatud ja kahtlustati, et need võivad tekitada leeprat, sest kartulimugulate väljanägemine sarnanes leepra käes kannatavate inimeste kahjustustega.

Pärast Prantsusmaale naasmist uuris ta toiduainete keemiat. Kui 1770. aasta viljaikalduse järel toimus võistlus, mis otsis ideid näljahädade vähendamiseks, ja Parmentier võitis selle esseega "Uurimus toitvatest köögiviljadest, mis vajaduse korral suudaksid asendada tavalist toitu", kus ta tutvustas kartuleid. Parmentier pingutuste tõttu kuulutati 1772. aastal Prantsusmaal kartul söödavaks.

Tuntud on mitmed Parmentier tegevused kartuli populariseerimisel. Näiteks korraldas ta mitmeid esinduslikke õhtusööke, kus serveeriti erinevaid kartuliroogi ja kus osalesid mitmed tuntud inimesed. Teiste seas ka Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Antoine Lavoisier. Tuntuim on aga lugu, mille kohaselt rajas Parmentier kartuliaia, mida päevasel ajal valvati, ja aitas sellega luua kujutlust, et kartulite näol on tegemist millegi väärtuslikuga (samas esineb lugusid, mis seostavad seda sama teguviisi hoopis Preisimaa kuninga Friedrich Suurega).

Siiski läks kartuli populariseerimine vaevaliselt ja sellele ei aidanud kaasa ka sajandilõpu revolutsioonilised meeleolud, mille puhul kuningaga seostatud tegevused ei leidnud lihtrahva hulgas poolehoidu. Seda aitas muuta 1794. aastal madaam Mérigot' avaldatud kokaraamat La Cuisinière républicaine, mis tutvustas kartulit tavainimeste toiduna ja mille järel kogus taim populaarsust ka revolutsionääride seas.

Napoleon I andis talle Auleegioni ordeni.

Mitmed kartulipõhised road Prantsusmaal on nimetatud Parmentier järgi.

Ta on maetud Père-Lachaise'i kalmistule ja tema hauaplatsi ääres on kasvatatud tema mälestuseks kartuleid.