Antivitamiinid

Antivitamiinid on antitoitainete hulka kuuluvad erineva struktuuriga orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, mis võivad olla nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Need võivad segada vitamiinide metaboliseerimist, konkureerida organismis vitamiinidega või takistada nende imendumist.[1]

Inimene saab antivitamiine peamiselt toidu ja ravimitega.

Antivitamiinide klassifikatsioon erinevate organismide, liikide ja indiviidide lõikes võib olla erinev. Samuti mõjutavad antivitamiinide toimet tarbitavate toitainete kogused, kehakaal, biosaadavus, pH tasakaal, geneetilised faktorid ja organismi üldine tervislik seisund.[1]

Antivitamiinide toimet mõjutavad ka toiduainete töötlemine ja säilitamine.

Antitoitained ja antivitamiinid võivad olla näiteks

Antivitamiinid on ka erinevate vitamiinide sünteetilised vormid ja strukturaalsed analoogid, mis kutsuvad organismis esile kunstliku vitamiinivaeguse (ingl k artificial deficiency).[2] Näiteks saab mõnede organismide puhul sõltuvalt ainete kogustest klassifitseerida D-vitamiini antivitamiinina A-vitamiini, K-vitamiini ja E-vitamiini.[3]

NäitedRedigeeri

Aine Toime vitamiini suhtes
püritiamiin tiamiini antivitamiin
isoriboflaviin riboflaviini antivitamiin
dikumarool K-vitamiini antivitamiin
avidiin biotiini antagonist
tsitraal A-vitamiini antivitamiin

ToimemehhanismRedigeeri

Antivitamiin mõjutab vitamiini metabolismi peamiselt kolmel viisil:

  • vitamiin lagundatakse ja selle toime jääb avaldumata, näiteks teatud toiduainetes leiduv ensüüm tiaminaas inaktiveerib sel moel B1-vitamiini;[4]
  • vitamiin lõimub antivitamiini molekulidega püsivaks ühendiks, näiteks avidiin moodustab biotiiniga soolestikus lahustumatu keemilise ühendi, mis ei allu metaboolsetele protsessidele;
  • antivitamiini struktuur sarnaneb vitamiini molekulile ja see seondub rakkudes vitamiini retseptoritega, blokeerides need.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Harris, L.J.. Antivitamins and Other Factors Influencing Vitamin Activity, Dunn Nutritional Laboratory, University of Cambridge and Medical Research Council Dewelopment of the concept of antivitamins, British Journal of Nutrition, 2, 1948, pp 362-373.doi:10.1079/BJN19480066. Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)
  2. Seetharamaiah Chittiprol, Biochemistry: Instant Notes for Medical Students, Jaypee Brothers Medical Publishers (P) Ltd; 1ST ed, lk 249, (2006), ISBN 978-8180615382, Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
  3. Friedrich W.Vitamins., lk 54, 1988, ISBN 3-11-010244-7. Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 17.04.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)