Anne Velli

Eesti laulja

Anne Velli (sünninimi Anne Maisalu, õieti Anne Velli-Eenlo, varem Anne Sal-Saller; sündinud 28. juunil 1946 Tallinnas) on eesti laulja.

Haridus muuda

Velli on lõpetanud Tallinna 39. Keskkooli ja on õppinud lapsena ka balletikoolis.[1] Ta lõpetas flöödi erialal aastal 1968 Tallinna Muusikakooli (õpetajaks Kaljo West) ja aastal 1979 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Elmar Peäske klassis).

Loominguline töö muuda

Eesti Raadios esitas ta 7-aastaselt solistina lastelaulu „Mullu mina muidu karjas käisin”.[1]

Lauljakarjääri alustas Anne Velli aastal 1962 ansamblis Norma (Kustas Kikerpuu juhatusel), järgnesid aastatel 19661968 ansambel Collage ja 19691973 ansambel Laine. Ta oli populaarse telesaate "Horoskoop" solist 1969. aastal.[1] Ta mängis flööti ja laulis aastatel 19681969 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia orkestris Vana Toomas. Ansambliga Laine andis ta kontserte mitmel pool Nõukogude Liidus, Poolas, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias ja Saksa DV-s. Eesti NSV Riikliku Filharmoonias töötas Anne Velli 1980. aastate lõpuni.

Laule tema repertuaarist - "Sinine lina", "Kuu", "Veel on tore elada", "Vaikne öö", "Nukker kitarr", "Mina ise". 2003. aastal andis Velli välja CD "Sinine lina".[2]

Ta on kirjutanud laste laulumängude raamatu "Laulud ja mängud" (2005), mälestusteraamatu "Türkiissinine" (2012) ja muinasjuturaamatu "Lahedad loomad" (2022).

Muu töö muuda

Anne Velli õpetas flööti aastatel 19931997 Maardu Muusikakoolis. Ta on töötanud ka kooliõpetajana, huvijuhina, Kultuuripalee metoodikuna ja osakonna juhatajana, tütarlaste ansambli "Diana" juhina, laulusolistina, tantsuõpetajana, kontsertmeistrina jne. Aastast 1991 esines ta lastele omanimelise näitetrupiga ja aastast 1998 monoetendustega. Ta lasteshow`de nagu "Metsapere lustakad lood", "Tere, tere üle mere", "Eeslike Eedu", "Oleme ikka sõbrad" jt. stsenaariumide ja laulude autor ning esitaja. [1]

Isiklikku muuda

Tema eksabikaasa on Tõnu Sal-Saller, poeg on Hendrik Sal-Saller ja tütar Jana Arendi.[3]

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 519.

Välislingid muuda