Vikipeedia

Hedwig Büll

(Ümber suunatud leheküljelt Anna Hedvig Büll)

Anna Hedwig Büll (sündinud Anna Hedwig Bühl, 5. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1887 Haapsalu – 2. oktoober 1981 Lobbach-Waldwimmersbach Saksamaa[1]) oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis tuhandeid armeenia orbe Türgis toimunud armeenlaste genotsiidi ajal. Selle tegevuse eest sai ta armeenlastelt hüüdnime "Emake Büll".

Hedwig Büll

Elulugu muuda

Büll sündis kristlikku humanismi au sees pidavas peres. Ta isa oli jõukas Haapsalu kaupmees Ernst Gottlieb Teodor Büll ja ema Alma Luise Wilhelmine Stürmer. Teodor Büll oli mõnda aega ka Haapsalu linnapea. Hedwig õppis aastatel 1898–1901 Haapsalu linnakoolis ning seejärel jätkas gümnaasiumiõpinguid Peterburis. 1906. aastal sõitis ta Saksamaale Malche piiblikooli kavatsusega hiljem teenima asuda Armeenias. Ta õppis Malches aasta, siis töötas Saksamaal ja Peterburis. Seejärel õppis ta 1909–1911 Saksamaal kaheaastasel kursusel õpetajannade-misjonäride seminaris.

1911. aastal sõitis ta tööle Türki Marashi. Seal õppis ta ära türgi ja armeenia keele. 1916. aastal viidi Büll üle Marashi lähedel Haruniye külas tegutsevasse varjupaika ja kooli. Esimese maailmasõja järel, 1919. aastal, saatis Türgi valitsus Saksa heategevusorganisatsioonide esindajad maalt välja. Senistest varjupaiga õdedest võis kohale jääda ainult Büll kui Eesti kodanik. Haruniye varjupaik läks algul Ameerika ja siis Prantsuse katoliku misjoni juhtimise alla. Lõpuaastail oli Haruniye varjupaigas ligi 200 last. Büll sai käsu varjupaik üle anda augustis 1919.

Järgnenud aasta veetis Büll Euroopas. 1921. aastal külastas ta ka Eestit, et vormistada dokumente ning tegelda kinnisvara ja rahaasjadega, samuti korraldas ta Haapsalus palvetunde.

1922. aastal läks Büll Süüriasse Alepposse, kuid nüüd juba Prantsuse heategevusorganisatsiooni Abi Idakristlastele (l'Action Chrétienne en Orient) esindajana. Aleppo lähedal asus 13 000 elanikuga armeenia põgenike laager. Algul juhtis Büll kahte armeenia kooli. Seejärel võttis ta üle armeenia protestantliku tüdrukutekooli juhtimise, kus õppis umbes 360 last. Ning korraldas ja juhatas köögi tegevust, kus 700 last sai iga päev tasuta kausitäie suppi. Bülli osalusel avati haigla ja ambulatoorium. Loodi vaibakudumistööstus, kus töötasid põhiliselt lesknaised, naised tegid ka käsitööd. Nende toodangut müüdi Euroopasse. Õnnestus saada finantsabi laste õpetamiseks. Euroopas leidus inimesi, kes vormistasid armeenia laste kauglapsendamise ning saatsid õppeperioodil "oma" lastele ühe kuldmündi kuus. Büll rajas kaks hoonet – ühe kristlike koosolekute tarbeks ning teise ambulatooriumi ja töökodade tarbeks. Ta asutas stipendiumi lastele, aitas ehitada elumaja kodututele lesknaistele ning töötas selle nimel, et armeenlastele eraldataks maatükke elamuehituseks, korraldas ehitusmaterjalidega varustamist, veevarustussüsteemi rajamist, mägedes lastele mõeldud tervisekeskuse ehitamist, rajas kooli ja misjonikeskuse kristlastest araablastele.

1938. aastal viidi Büll üle Süüria linna Hassakasse (Al-Ḩasakah), kus ta juhtis kuni 1942. aastani kooli ja evangeelset kogudust. Seejärel töötas ta paar aastat Jeziras (Mesopotaamias). 1946–1955 töötas ta taas Aleppos. Kui pärast Teist maailmasõda algas armeenlaste repatrieerumine Nõukogude Armeeniasse, kavatses Büll sinna sõita koos oma kasvandikega, kuid ei saanud sissesõiduluba Nõukogude Liitu. Nõukogude ajal temast ei räägitud. Armeenia armeenlased said esmakordselt temast laiemalt teada alles 1980. aastate lõpus.

Aleppost läks Büll edasi Euroopasse: Prantsusmaale, Šveitsi ja Saksamaale, kus tegi aastaid heategevustööd. 1968. aastast alates elas Büll misjonäride varjupaigas Saksamaal Heidelbergi lähedal Lobbach-Waldwimmersbachi linnakeses. Hedwig Büll suri 2. oktoobril 1981 ning maeti 5. oktoobril Lobbach-Waldwimmersbachi kalmistule teiste misjonäride kõrvale.

Mälestuse jäädvustamine muuda

 
Mälestustahvel Haapsalus Kooli tänav 5

Armeenia-Eesti Kultuuri Selts paigaldas aprillis 1989 Bülli kunagisele kodumajale Haapsalus Kooli tänav 5 mälestustahvli ning Eesti Armeenia Rahvusühingu eestvõtmisel püstitati Haapsallu Promenaadi tänavale Hedwig Bülli mälestuseks hatškar.[2] Hatškar ehk Armeenia ristikivi avati 2014. aasta 23. septembril[3].

Jerevanis armeenia genotsiidi memoriaalis Tsitsernakaberdis asetati 2003. aastal Bülli haualt toodud peotäis mulda genotsiidi vastu võidelnud avaliku elu tegelastele pühendatud "mälestuste müüri".[4]

Kirjanik Piret Jaaks on kirjutanud Anna Hedwig Bülli eluloo ja arhiivimaterjalide põhjal romaani "Taeva tütred", mis pälvis 2023. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda preemia.[5]

Teosed muuda

  • Notjahre und Erweckungszeiten im Orient : Aus dem gesegneten Leben der armenischen Evangelistin Nurzia Levonian. Lahr-Dinglingen, Verlag der Johannis-Druckerei C. Schweickhardt 1957.

Viited muuda

  1. ↑ Aleksander Aslanjan. Anna-Hedwig Büll. Katked elulookirjeldusest koos kommentaaridega., Läänemaa Muuseumi toimetised XIII, Läänemaa Muuseum 2010
  2. ↑ Haapsalu linnavolikogu otsus, 27. september 2013[alaline kõdulink]
  3. ↑ Fotogalerii: Armeenlased avasid Haapsalus hatškari Hedwig Büllile Läänlane, 22. september 2014
  4. ↑ Armeenia genotsiidi muuseum: On the Occasion of the 125th Birth Anniversary of Hedvig Büll "My Heart is Armenian"
  5. ↑ ERR, Janet Õunapuu | (20. november 2023). "Piret Jaaks: lihtne oleks olnud kirjutada heroiseeriv romaan". ERR. Vaadatud 6. detsembril 2023.

Kirjandus muuda

  • Vartan Grigorjan, Хедвиг Бюль – эстонский друг армянского народа : деятельность Хедвиг Бюль в Киликии и Сирии во время геноцида армян в Турции и последующие годы, Jerevan 2007
  • Aleksander Aslanjan. Anna-Hedwig Büll. Katked elulookirjeldusest koos kommentaaridega., Läänemaa Muuseumi toimetised XIII, Läänemaa Muuseum 2010

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hedwig_Büll&oldid=6575531"