Ava peamenüü

Andrus Salupere (sündinud 5. septembril 1957 Tartus) on Eesti mehaanikateadlane.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Andrus Salupere on fotograafide poeg.[1]

Lõpetas 1976 Jõgeva Keskkooli, 1981 Tartu Tiikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna rakendusmatemaatika osakonna, 1986 TÜ aspirantuuri, füüsika-matemaatikakandidaat (1991, TTÜ), väitekiri "Jäikplastsete astmeliste ümar- ja rõngasplaatide optimeerimine". Oli 1981–1983 TÜ teoreetilise mehaanika kateedri stažöör-uurija, 1986–1989 TTÜ teoreetilise mehaanika kateedri tunnitasuline õppejõud, 1989–1990 assistent, 1990–1992 ehitusmehaanika kateedri assistent, 1992–1995 mehaanikainstituudi rakendusmehaanika õppetooli assistent, 1995–2002 TTÜ rakendusmehaanika õppetooli dotsent, 2002–2005 deformeeruva keha mehaanika õppetooli juhataja, professor, 2005– rakendusmehaanika õppetooli juhataja; ühtlasi aastast 1994 Küberneetika Instituudi vanemteadur ning 1993–1994 Pierre ja Marie Curie nimelise Pariisi VI Ülikooli järeldoktor; aastast 2009 TTÜ Küberneetika Instituudi direktor. 1998 ja 2002 Cambridge'i Ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonna külalisteadur. Lugenud staatika, dünaamika, pideva keskkonna mehaanika, elastsus- ja plastsusteooria, teoreetilise mehaanika jt kursusi; koostanud õppevahendeid.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud kuni 1991. aastani jäikplastsete konstruktsioonielementide optimeerimist. 1991. aastast tegelenud mittelineaarse lainelevi problemaatikaga, keskendudes solitonidele ja üksiklainetele. Viimastel aastatel on põhitähelepanu all olnud mikrostruktuursetes keskkondades toimuvate dünaamiliste protsesside numbriline simuleerimine ning solitoni tüüpi lainete formeerumise ja levi seaduspärasuste selgitamine. Loonud koos Jüri Engelbrechtiga peidetud (virtuaalse) solitoni kontseptsiooni ja diskreetse spektraalanalüüsi meetodi. Üle 60 teadustrükise.[1]

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Optimal design of rigid-plastic annular plates with piecewise constant thickness. // Struct. Opt. 4 (1992) 3–4
  • Korteweg-de Vries soliton detection from a harmonic input (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Phys. Lett. 192 (1994) 1
  • On the KdV soliton formation and discrete spectral analysis (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Wave Motion 23 (1996)
  • Solitonic structures in KdV-based higher-order systems (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Wave Motion 34 (2001) 1
  • Long-time behavior of soliton ensembles: part I – emergence of ensembles (kaasautorid P. Peterson, J. Engelbrecht). // Chaos, Solitons & Fractals 14 (2002) 9
  • Long-time behavior of soliton ensembles: part II – periodical patterns of trajectories (kaasautorid P. Peterson, J. Engelbrecht). // Chaos, Solitons & Fractals 15 (2003) 1
  • On the problem of periodicity and hidden solitons for the KdV model (kaasautor J. Engelbrecht) // Chaos 15(1) (2005) 1
  • Propagation of sech2-type solitary waves in higher-order KdV-type systems (kaasautor O. Ilison) // Chaos, Solitons & Fractals 26 (2005) 2
  • On the propagation of solitary pulses in microstructured materials (kaasautor O. Ilison) // Chaos, Solitons & Fractals 29 (2006) 1.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.