Andrei Poljanski

Andrei Ivanovitš Poljanski (vene Андрей Иванович Полянский) (1698–1764) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (1764), Kroonlinna ja Tallinna sadama kõrgeim komandör ning Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandör.

Andrei Ivanovitš Poljanski oli pärit Venemaa aadliperekonnast ning saadeti tsaar Peeter I poolt alustatud Venemaa laevastiku loomise ajal koos teiste noorte aadlikega õppima Moskva merekooli ja Peterburi mereväeakadeemiasse, mille lõpetas 1716. aasta. Pärast peterburi mereväeakadeemia lõpetamist suunati ta gardemariinina õpinguid jätkama ja teadmisi täiendama Prantsusmaale. 1725. aastal pärast õpingute lõppu saabus tagasi Venemaale ning sama aasta 6. novembril ülendati unterleitnandiks, 1726. aastal ülendati juba leitnandiks ning määrati teenistusse sidelaevade komandörina, mis pidasid sideteenistust Kroonlinna ja Lübecki ning Danzigi vahel.

1733. aastal määrati Andrei Ivanovitš Poljanski teenistust jätkama kindraladjutandina admiral Thomas Gordoni juurde, 1. juulil 1733 ülendati ta kapteniks ning määrati fregati "Printsess Anna" komandöriks. Admiral Gordoni adjutandina viibis 1734. aastal Danzigi piiramisel, oli fregati "Arondell" komandör ning toimetas pärast Prantsuse vägede üle saavutatud võitu vangivõetud prantslased maismaad mööda Peterburi.

1735. aastal suunati ta Arhangelskisse, kus määrati sõjalaeva "Gorod Arhangelsk" kapteniks. 1736. aastal määrati Admiraliteedi Moskva esinduse juhatajaks, kellena teenis järgmised 12 aastat, juhtides ka mitut Läänemeres asuvat fregatti ("Hektor" ja "Kavaler") ja sõjalaeva "Aasov", ning osales 1743. aastal Hollandi rannikul (olles sõjalaeva "Revel" komandör) ja Krasnaja Gorka juures 1744. aastal läbi viidud laevastikuoperatsioonis.

1751. aasta 5. septembril ülendati kontradmiraliks ning 16. septembril 1751 määrati Kroonlinna sadama kõrgemaks komandöriks; 1753. aastal määrati ta Moskvasse keisrinna Jelizaveta Petrovna juurde, kus teenistuses viibides autasustati teda 1754. aastal Püha Anna ordeniga.

1755. aastal määrati Andrei Ivanovitš Poljanski Venemaa keisririigi Balti laevastiku juhatajaks ning ta juhtis laevastikku manöövrite ajal Läänemeres, pärast naasmist laevastikumanöövritelt määrati uuesti Kroonlinna sadama kõrgemaks komandöriks ning ülendati 1757. aasta 5. mail viitseadmiraliks.

1757. aasta septembris määrati Andrei Ivanovitš Poljanski Balti mere laevastiku Tallinna eskaadri juhatajaks ning saadeti laevastikuga Seitsmeaastases sõjas Preisimaa ranniku mereblokaadi teostama, kust naasis Tallinna sõjasadamasse oktoobri lõpul, sest oli juba 12. septembril määratud Tallinna sadama kõrgemaks komandöri kohusetäitjaks ning seejärel määrati ka Tallinna kuberneriks.

1758. aasta maist septembrini viibis Andrei Ivanovitš Poljanski sõjalaevaga "Severnõi Orjol" Rootsi rannikuvetes Gotlandi ja Bornholmi saarte juures, 1759. aastal määrati ta kogu Venemaa laevastiku kõrgemaks komandöriks ning suunati laevastikuga Pommeri rannikule koos Rootsi laevastikuga mereblokaadi teostamiseks ning Preisimaal tegutsevate Venemaa vägede varustamisega tegelevate laevadele konveerimiseks.

1760. aasta 1. jaanuaril autasustati teda Püha Aleksander Nevski ordeniga, ta juhtis Venemaa laevastikku Kolbergi piiramisel ja vallutamisel 1761. aastal, juhtis Venemaa laevastiku ristlemisel Preisimaa rannikul, kuni 1761. aasta sügiseni, mil määrati uuesti Tallinna sadama kõrgemaks komandöriks.

1764. aasta 4. mail ülendati admiraliks ja määrati Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandöriks, kuid suri juba 17. oktoobril 1764.