Andreas Knopken
Andreas Knopken (ka Knöpken, Knopke, Knopius; umbes 1468 Sonnenburg (praegu Słońsk, Poola) – 18. veebruar 1539 Riia) oli Liivimaa esimene ja üks olulisimaid usureformaatoreid, teoloog ja jutlustaja.
Knopken pärines Küstrinist, Brandenburgi markkrahvkonna ja Poola kuningriigi piirialalt. Tema vend oli hilisem Riia toomhärra Jakob Knopken, muud tema perest ja lapsepõlvest aga teada ei ole. 1492. aastal oli Knopken jutlustajaks Gross-Möllenis ning oli ka ümbritsevate kirikute vikaar. Millalgi 16. sajandi alguses otsustas Andreas Knopken end harida ning asus õppima Treptowisse, kus rektoriks oli Johannes Bugenhagen. Samas koolis õppis ka Jakob Knopken. Knopkenid ja Bugenhagen said omavahel hästi läbi ning Andreas Knopken jäi Bugenhageniga lähedastesse suhetesse kuni oma surmani; tolle seisukohad vaimulikes küsimustes mõjutasid teda väga tugevalt.
1510. aastate alguses oli Knopken jutlustaja Riias, kuid otsustas sealt siiski peagi lahkuda. Aastatel 1515–1517 õppis ta Ingolstadti ja Frankfurt-Oderi ülikoolides, kuid tema stuudium jäi siiski lõpetamata. Ta naasis Treptowisse ning uuendas ja tihendas oma suhteid Bugenhageniga. Viimase mõjutusel hakkas ta 1520. aasta paiku reformatsiooni toetama. 1521. aastal naasis ta Riiga, asudes seal tööle esimese luterliku jutlustajana.
Knopkeni tegevus äratas peagi elavat vastukaja Riia kodanikes, kellest üha suurem osa asus teda toetama. Murdepunktiks sai 1522. aasta suvel toimunud dispuut Knopkeni ja katoliiklaste esindaja, võimalik, et frantsisklase Antonius Bomhoweri vahel. Vaidlus lõppes küll sellega, et mõlemad pooled kuulutasid endid selle võitjateks, kuid Riia linnas libises ülekaal seejärel protestantide kätte. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel hakkas tema tegevusele vaatama pigem viltu. 1523. aastal sattus tugeva surve alla tema vend Jakob, kes oli umbes 1520. aastal saanud Riia toomhärraks. Jakob otsustas oma toomhärra kohast loobuda ja asus ümber Wittenbergi, kus temast sai samuti protestant. Andreas jäi aga rae kaitse all oma jutlustajakohale edasi.
Andreas Knopkenil õnnestus oma seisukohad usuküsimustes ka trükkida lasta, see leidis aset 1524. aastal Wittenbergis. Tema teesidele kirjutas eessõna Philipp Melanchthon. 1529. aastal koostas Knopken koos Johannes Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu poolt. Knopken lõi kaasa ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures.
Et Andreas Knopken oli ettevaatlik ja poliitilistes küsimustes sõna ei võtnud, siis tal linna ega jutlustajatega erilisi konflikte ei tekkinud. Teatud erimeelsusi tal siiski fanaatilisema jutlustaja Sylvester Tegetmeyeriga oli, kuid 1540. aastateks lahendati need sel teel, et rae otsusega olid mõlemad poole aastast Riia ülempastoriks. Riia poliitikutest olid Knopkenil kõige lähedasemad suhted ilmselt reformatsiooni edendaja Johann Lohmülleriga.
Andreas Knopken suri Riias 1539. aasta alguses umbes 70-aastaselt.