Anšlavs Eglītis

Läti kirjanik

Anšlavs Eglītis (14. oktoober 1906 Riia4. märts 1993 Los Angeles) oli läti kirjanik, ajakirjanik ja maalikunstnik.

Anšlavs Eglītis

Tema isa oli kirjanik ja kunstiteoreetik Viktors Eglītis ja ema tõlkija Marija Eglīte; seitse aastat noorem vend õppis õigusteadust. Esimese maailmasõja ajal elas pere Venemaal, kuid tuli Lätti tagasi 1918. aastal.

Ta õppis Alūksne algkoolis ja Riia 2. keskkoolis. Kooliõpingute kõrval õppis ta Alūksnes joonistamist Jēkabs Kazaksi juhendamisel ja Riias maalimist kunstnik Valdemārs Tone stuudios. 1925. aastal haigestus ta tuberkuloosi ja saadeti ravile Šveitsi Leysini sanatooriumi. 1935. aastal lõpetas ta Läti Kunstiakadeemia.

1936. aastal ilmus tema esimene lühiproosakogu "Maestro". 1938. aastast töötas ta ajalehes Jaunākās Ziņas. 1938. aastal ilmus luulekogu "Vientulis un dzīrotājs". 1939. aastal ilmus järjejutuna romaan "Līgavu mednieki". 1941. aastal abiellus ta maalikunstnik Veronika Janelsiņaga. 1944. aastal ilmus romaan "Homo novus". Samal aastal otsustas ta abikaasaga kodumaalt lahkuda. Detsembris jõudsid nad Berliini. Viktors Eglītis oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja temast polnud teateid. Isa hukkamisest vanglas 1945. aasta kevadel kuulis perekond alles aastaid hiljem. 1945. aasta veebruaris lahkus abielupaar Berliinist Lõuna-Saksamaale, kus jäädi elama Teilfingeni külakesse Esslingeni põgenikekeskuse lähedal. 1950. aastal mindi edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus jäädi lõplikult elama Los Angelese eeslinna Pacific Palisades.

Lisaks romaanidele ja jutustustele on ta kirjutanud filmi- ja teatrikriitikat.

Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Inimene Kuult" (1956) ja "Pansion lossis" (2015, läti keelest tõlkinud Valli Helde).

2018. aastal valmis lavastaja Anna Vidulejal Eglītise romaanil põhinev film "Homo novus".

Eglītise 100. sünniaastapäeva puhul andis Läti Post välja talle pühendatud postmargi ja Inciemsi mõisapargis avati talle mälestusmärk.[1]

Romaanid

muuda
  • Līgavu mednieki (1940)
  • Homo Novus (1946)
  • Čingishana gals (1948)
  • G̦īmetne (1949)
  • Adžurdžonga (1950)
  • Laimīgie (1952)
  • Cilvēks no mēness (1954)
  • Es nebiju varonis (1955)
  • Misters sorrijs (1956)
  • Omartija kundze (1958)
  • Ilze (1959)
  • Malahīta dievs (1961)
  • Vai te var dabūt alu (1961)
  • Pansija pilī (1962)
  • Nav tak dzimtene (1966, triloogia 1. osa)
  • Bezkaunīgie veči (1968)
  • Cilvēks mežā (1970, triloogia 2. osa)
  • Es nepievienojos (1971)
  • Piecas dienas (1976)
  • Vai zini zemi, citronas kur zied? (1980, triloogia 3. osa)

Kirjandus

muuda

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2019. Vaadatud 18. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda