Ameerika Ühendriikide Salateenistus

Ameerika Ühendriikide Salateenistus
	United States Secret Service
	Salateenistuse embleem
	Salateenistuse lipp
Lühend	USSS
Asutatud	5. juuli 1865; 158 aastat tagasi
Tüüp	õiguskaitseamet
Peakorter	Washington
Direktor	Kimberly Cheatle
Emaorganisatsioon	Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium
Töötajaid	7000+ (2019)

Ameerika Ühendriikide Salateenistus (United States Secret Service, lühend USSS) on Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumi (Department of Homeland Security) alla kuuluv Ameerika riigiasutus. Alates loomisest 1865. aastal kuni 2003. aastani allus USSS Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile (Department of Treasury).

Ajalugu muuda

Salateenistuse loomisel aastal 1865 oli tema ülesandeks võidelda valerahategijatega. Paar aastat hiljem, 1867, lisandus ka "võitlus riigi aluseid õõnestavate elementide" vastu. Sellega sattusid USSSi tähelepanu alla ka näiteks Ku Klux Klan, salaviinatootjad ja palju teisi, kelle tegevus oli vastuolus föderaalseadustega. Pärast seda, kui 1901. aastal mõrvati Ameerika Ühendriikide president William McKinley, lisandus salateenistuse ülesannete hulka presidendi kaitsmine. 1. oktoobril 1922 loodi Valge Maja ehk USA presidendi ametliku residentsi kaitseks Valge Maja politsei, mis aastal 1930 liideti ametlikult salateenistusega.

1968. aastal, kui Robert F. Kennedy mõrvati, pani Ameerika Ühendriikide Kongress salateenistuse kaitse alla ka 2-3 presidendivalimiste esimese vooru läbinud ja teise vooru pääsenud presidendikandidaati, samuti on kaitse all ka asepresidendi nominendid.

2001. aastal, pärast 11. septembri terrorirünnakuid, kirjutas president George W. Bush seadusesse Patriot seaduse (Patriot Act), mis ühendas erinevate föderaalagentuuride luureosakondi ja moodustas uue salateenistuse elektroonika kuritegude rühma. 2003. aasta märtsi alguses anti salateenistus üle äsja asutatud Sisejulgeolekuministeeriumile.

2010. aasta seisuga oli salateenistusel üle 6500 töötaja: 3200 eriagenti, 1300 tavaohvitseri ja 2000 tehnika- ning haldus-töötajat.

Missioon muuda

Tänapäeval jaguneb salateenistuse töö 2 põhilisse gruppi:

Juurdlus – valeraha ja mõningate teiste föderaalkuritegude juurdlus.
Kaitse – USA presidendi, USA asepresidendi ja nende pereliikmete kaitse.

Osaliselt ja teatud diplomaatiliste mööndustega kaitseb salateenistus ka mõningaid USA-d külastavaid riigijuhte – üldjuhul ainult kuningaid, kuid mõningatel juhtudel ka presidente. Samuti on salateenistuse kaitse all 2–3 presidendivalimiste esimese vooru läbinud ja teise vooru pääsenud presidendikandidaati.

1958. aastal vastu võetud Endiste Presidentide Seaduse (Former Presidents Act) kohaselt on igale ametist lahkunud presidendile ja tema abikaasale alates 1965. aastast (kui teda ei tagandatud) tagatud eluaegne Salateenistuse kaitse. 1997. aastal lühendati seda tulevastele presidentidele 10 aastani peale ametist lahkumist, Obama taastas selle eluaegse kehtivuse 2013. aastal. Ametist lahkunud presidentide lapsi kaitstakse kuni 16-aastaseks saamiseni või 10 aastat. Kui president sureb ametis olles või ühe aasta jooksul peale ametist lahkumist, kaitstakse tema leske üks aasta peale presidendi surma (sisejulgeolekuminister saab seda pikendada). Ainsana on Salateenistuse kaitsest loobunud Nixon, seda 1985. aastal.

Asepresidente koos abikaasa ning alla 16-aastaste lastega kaitstakse kuus kuud peale ametist lahkumist (sisejulgeolekuminister saab pikendada).

Struktuur muuda

Salateenistuse auastmed

Salateenistuse Direktor (Director of Secret Service)
Asedirektor (Deputy Director)
Tegevjuht (Chief Operating Officer)
Direktori Asetäitja (Assistant Director)
Asedirektori Asetäitja (Deputy Assistant Director)

---

Vastutav Eriagent (Special Agent in Charge)
Ase-Vastutav Eriagent (Deputy Special Agent in Charge)
Vastutava Eriagendi Asetäitja (Assistant Special Agent in Charge)
Eriagent (Special Agent)
Luureohvitser/Eriohvitser (Investigative Officer/Special Officer)
Tavaohvitser (Uniformed Division Officer)

Välislingid muuda

USA Salateenistuse koduleht