Alusväärtused

Alusväärtuste teooria, mille autor on Shalom H. Schwartz, kirjeldab kümmet üksteisest eristuvat kultuurideülest väärtust, mida kasutatakse läbivalt väärtussüsteemide kultuuriliste erinevuste kirjeldamiseks[1]. Kümme alusväärtust jaotatakse ringikujulises struktuuris, mida nimetatakse ka väärtuste sõõrmudeliks. Väärtusi defineerib Schwartz ise kuue tunnuse abil[2]:

  1. väärtused on meeldumuslikud süvauskumused;
  2. väärtused esindavad ihaldusväärseid sihte, olles indiviidi motivatsiooniliseks tegutsemisaluseks;
  3. väärtustes peegelduv suhe motivaatoritesse ja eeskujudesse on situatsiooniülene iga konkreetse olukorra lahendamisel ning seeläbi universaalne. Väärtuste abstraktne loomus eristab neid normidest ja hoiakutest, mis on spetsiifilised ja konkreetsed;
  4. väärtused loovad standardeid (mentaalseid eeskujusid), mis juhivad või aitavad hinnata tegevusi, olukordi, inimesi ja sündmusi;
  5. väärtusi eristab normidest ja hoiakutest hierarhilisus – alusväärtuste omavahelistest suhestusest moodustub süsteem, mis loob indiviidi eripära, isiksuse;
  6. väärtuste omavahelise tähtsuse järgi suhestumine tingib käitumisjoonise. Nende ühtesobivus või konfliktsus/pingestumine loob hoiakuid, mille tulemeid kogeme praktikas.
Alusväärtuste sõõrmudel

Väärtuste motivatsioonilised alused muuda

Kõik kümme alusväärtust on jaotatavad nelja kõrgema taseme gruppi iga alusväärtuse motivatsioonidest juhenduva ajendaja tõttu.

Avatus muudatustele muuda

Enesemääratlemine (self-direction) – iseseisev mõtlemine ja tegutsemine, valikuvõime, loovus ja uudisklus-kaalutlemine-katsetamine, mis tuleneb organismide kontrolli ja valitsemise tarbest, autonoomia ja sõltumatuse nõudest.

Stimulatsioon (stimulation) – põnevus, uudsus ja olla aldis reageerima elu muutustele, väljakutsetele, mis omakorda tulenevad organismi vahelduvuse ja ergutumise tarbest, et säilitada optimaalne, positiivne (mitte ähvardav) ja ergas toimimise olu.

Edasipürgimine muuda

Hedonism (hedonism) – nauding ja meeleline rahuldus iseenda hüveks.

Saavutus (achievement) – personaalne edu läbi kompetentsuse demonstreerimise, mis vastab sotsiaalsetele standarditele.

Võim (power) – sotsiaalne staatus ja prestiiž, inimeste ja ressursside kontrollimine või nende üle domineerimine, mis toimib nii kultuurisiseste kui -üleste suhetena ja on tingitud sotsiaalse elu korrastamise ning ühiskonna liikmete motiveerimise ja allutamise vajadustest.

Konservatiivsus muuda

Turvalisus (security) – ühiskonna ja iseenda kaitstusetunne, püüd kooskõlale ja stabiilsusele, mis tulenevad indiviidide ja rühmade põhitarvetest ning milles eristuvad kaks alamtüüpi – otsesed indiviidi huvid (nt öise jalutuskäigu turvalisus) ning ühiskonnale tarviline (nt riigi julgeolek), mis tingimatult põimuvad ja lõimuvad.

Mugandumus (conformity) – ühiskonna normidest ja teistest ootustest hälbimise vältimine, et tagada indiviidide käitumismallide ennustatavus ning ühiskondlik ja rühmasidusus, mis tähendab enesepiiranguid igapäevases suhtluses, eriti lähedaste teistega (pere, sõbrad, töökaaslased).

Traditsioon (tradition) – traditsiooniliste kultuuri (ja religiooni) poolt pakutavate kommete ja ideede austamine, aktsepteerimine, neile pühendumine; jagatud kogemuste ja saatuse praktikate, sümbolite, ideede ja uskumuste järgimine, sageli ritualiseeritud kujul.

Omakasupüüdmatus muuda

Heasoovlikkus (benevolence) – vabatahtlik ja omakasupüüdmatu seismine lähedaste inimeste heaolu eest, mis tuleneb rühmasidususe nõudest ning organismi tarbest olla teistega koos.

Kõikehaaravus (universalism) – inimkonna ja looduse hea käekäigu, heaolu arvestamine, mõistmine, hindamine ja kaitsmine, mis tuleneb ellujäämisvajadusest nii rühmiti kui vastasseisus loodusega, sest teiste ja loodusega mittearvestamine võib esile tuua ennustamatuid konflikte ja pöördumatuid tagajärgi.

Alusväärtuste omavaheliste seoste struktuur muuda

Lisaks kümne alusväärtuse defineerimisele, nimetab teooria ka viisid, kuidas need väärtused üksteisega seotud on ning kuidas üksteist mõjutavad. Iga alusväärtus on kas harmoonias (turvalisus ja konformsus) või vastuolekus (heasoovlikkus ja võim) mõne teisega. Sellest tuleb ka alusväärtuste kujutlemine sõõrmudelina, kus ringil lähedamad väärtused on rohkem kooskõlas ning kaugemal olevad konfliktis. Kuigi teooria kirjeldab kümmet alusväärtust, on nendevahelised piirid hägused, kuna üks voolab tihti teise, mida illustreerivad järgmised ühiste motivatsiooniliste tegurite näited:

  1. Võim ja saavutus – sotsiaalne üleolek ja lugupeetus;
  2. Saavutus ja hedonism – enesekeskne rahuldus;
  3. Heasoovlikkus ja traditsioon – pühendumine oma lähedastele;
  4. Konformsus ja traditsioon – enda alistamine sotsiaalselt sätestatud ootustele;
  5. Turvalisus ja võim – riskide/ohtude vältimine või ületamine suhete ja ressursside kontrollimise kaudu.

Mõõtmise viisid muuda

Alusväärtuste mõõtmiseks on kasutatud eri mudeleid[1], et teha kindlaks, et teooria ei sõltuks kasutatavast metodoloogiast. Peamised kaks meetodit alusväärtuste uurimiseks on Schwartzi väärtuste uuring (eksplitsiitne) ning väärtuste portreeküsimustik (implitsiitne).

Schwartzi väärtuste küsimustik muuda

Schwartzi väärtuste küsimustik esitab vastajatele ülesande iseennast etteantud väärtuste siseselt hinnata. Küsimustik koosneb 57 küsimusest, milles on kaks nimekirja väärtustest. Esimene nimekiri koosneb 30 väärtusest nimisõna vormis ning teine koosneb 26 või 27 väärtusest omadussõna vormis. Iga väärtuse kõrval on nimetatud selle definitsioon. 57 küsimusest kasutatakse 45, et arvutada kümne alusväärtuse hulgas püsivus. Ülejäänud 12 küsimust aitavad individuaalseid tulemusi edukamalt väärtuste hulgas standardiseerida. Iga väärtushinnangu tähtsust küsimustikus hindavad vastajad ebasümmeetrilisel 7 palli skaalal, et nad oleksid sunnitud põhjalikumalt vastuse peale mõtlema:

  • 7 – on eriti oluline
  • 4, 5, 6 – on väga oluline
  • 1, 2, 3 – on oluline
  • 0 – ei ole oluline
  • –1 – vastandub minu väärtustele

Väärtuste portreeküsimustik muuda

Väärtuste portreeküsimustik on loodud alternatiiviks Schwartzi väärtuste küsimustikule. Selle algne sihtrühm oli lapsed vanuses 11–14, kuigi ka täiskasvanutele on portreeküsimustik hästi sobinud. Portreeküsimustik toetub kaudsele hindamisele, kus vastajalt on palutud võrrelda ennast lühikeste sõnaliste portreedega 40 erinevast inimesest. Portreed kirjeldavad alusväärtustele vastavaid inimesi vastavalt sellele, mis neile oluline on, et vältida selgesõnaliselt alusväärtuste endi nimetamist. Iga portree kirjeldamise järel hindab vastaja, kui lähedane see kirjeldus temale endale on, kuuesel skaalal, vahemikus "väga minu moodi" kuni "mitte üldse minu moodi". Igale alusväärtusele vastavaid portreesid on kolm (stimulatsioon, hedonism ja võim) kuni kuus (kõikehaaravus). Portreeküsimustiku tugevus on parem arusaamine, kuidas vastaja käitub, mitte see, milliseid väärtusi ta väidetavalt teistest tähtsamaks peab.

Väärtuste portreeküsimustikku kasutatakse lihtsustatud versioonis Euroopa Sotsiaaluuringus, kuna seda peetakse Schwartzi väärtuste küsimustiku edasiarenduseks. Lihtsustatud väärtuste portreeküsimustikus [3] on 40 portree asemel 21. Lihtsustatud väärtuste küsimustiku puhul vastab igale alusväärtusele vaid kaks portreed, välja arvatud kõikehaaravuse puhul, kus neid kolm on. Portreeküsimustik on kasutatav kõikide ühiskonnasegmentide puhul, kuna selles sisalduvad väited on kognitiivselt lihtsasti arusaadavad.

Piirangud muuda

Teooria peamised piirangud seisnevad uurimismeetodite keerukuses. Schwartzi väärtuste küsimustikule vastamise teeb keerukaks esmalt vajadus 30 eri väärtushinnangu definitsiooniga tutvumine. Lisaks on keerukam ebasümmeetriline skaala, mis kõik põhjustab märkimisväärse koguse lõpuni täitmata küsimustikke [2]. Lisaks on täheldatud, et paljud vastajad kipuvad enamikku väärtustest üsna kõrgelt hindama, mis tähendab, et nende vastused on ülespoole kallutatud. Kallutatuse kõrvaldamiseks soovitab Schwartz iga vastaja puhul skoori tsentreerimist, kus igale alusväärtusele leitud skoorist lahutatakse kõigi 21 väärtushinnangu keskmine. Niisugune meetod lubab selgemini näha, kui kõrgelt hindab vastaja end kõikidele portreedele lähedaseks ning kui palju üle/alla keskmise iga hinnang on.[4].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Schwartz, S. H. (2012). "An Overview of the Schwartz Theory of Basic Values". Online Readings in Psychology and Culture. 2 (1). DOI:10.9707/2307-0919.1116.
  2. 2,0 2,1 Tart, I. (2008). "Alusväärtused Eestis – lõimumise ressurss?". Sotsiaalministeeriumi toimetised. 3: 101–113.
  3. Lindeman, M.; Verkasalo, M. (2005). "Measuring Values With the Short Schwartz's Value Survey". Journal of Personality Assessment. 85: 170–178. DOI:10.1207/s15327752jpa8502_09.
  4. Schwartz, S. H. (2013). "Human values". European Social Survey Education Net. {{cite journal}}: eiran teksti "[1]" (juhend)