Alma Tomingas
Alma Tomingas (15. september 1900 Rakvere – 29. jaanuar 1963 Tartu) oli eesti farmatseut, Tartu Ülikooli professor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).[viide?]
Ta oli Eesti esimene naisprofessor.[viide?]
Ta uuris ravimtaimi, neist valmistatud drooge ja nende keemilist koostist, arendades farmakognoosia keemilist suunda.
Elulugu
muudaTa lõpetas aastal 1928 Tartu ülikooli, oli seal seejärel õppejõud ning aastast 1940 farmakognoosiakateedri juhataja. Ta oli farmaatsiadoktor (1933) ning esimene eestlasest Tartu Ülikooli naisprofessor (1940).
Aastail 1952–1955 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna dekaan.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia moodustamisel 1946. aastal valiti ka akadeemikuks farmakoloogia alal.
Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule.[1]
Tunnustus
muuda- 1945 – Eesti NSV teeneline teadlane[2]
- Tema 80. sünniaastapäeval avati Rakveres tema sünnikohas (Malmi 13) mälestuskivi.[1]
- Ülemiste ärilinnakus on tema järgi nimetatud hoone (Tominga maja aadressil Sepise 7).[3]
Isiklikku
muudaKeeleteadlane Tiit-Rein Viitso oli tema vennapoeg ja Rudolf Laanes õepoeg.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Rakvere Alma Tomingas Eesti monumentide e-kataloog
- ↑ "Viru Sõna", 24. juuli 1945 (saidil monument.ee)
- ↑ Alma Tomingas Ülemiste City
Välislingid
muuda- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Alma Tomingas - esimene naisprofessor Tartu Riiklikus Ülikoolis Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 3 (1941)