Alma Johanna Ruubel

Alma Johanna Ruubel (28. september 1899 Õisu vald, Viljandimaa – 21. jaanuar 1990 Tartu) oli eesti matemaatik. Tegeles kõverkiirelise kujutava geomeetria arendamisega.

Alma Ruubel

Ta oli 1919–1920 Pärnu Kaubanduskooli ja 1920–1926 Viljandi Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja. Töötas 1929–1955 Tartu Ülikoolis olles 1929–1935 matemaatika instituudi ajutine abijõud, 1935–1936 nooremassistent, 1936–1940 ja 1941–1944 vanemassistent, 1941 ja 1944–1945 matemaatika kateedri vanemõpetaja, 1945–1946 teoreetilise mehaanika kateedri vanemõpetaja, 1946–1951 dotsent, 1951–1955 geomeetria kateedri dotsent, 1951–1952 kateedri juhataja. Aastail 1952–1955 oli ta EPA kujutava geomeetria ja graafika kateedri juhataja ja 1955–1968 matemaatika kateedri dotsent.

Ta kuulus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.

Elulugu

Alma Johanna Ruubel kasvas üles Viljandimaal Õisu vallas Peebu talus. Tema isa Juhan Ruubel oli ehitusmeister ja tisler ning ema Ann (neiupõlvenimega Mankin) oli koduperenaine. Peres oli ka temast viis aastat vanem vend, kellest sai hiljem ühe Viljandi gümnaasiumi direktor.

Alma Ruubel koos emaga

1909. aastal astus Alma Õisu valla kolmeklassilisse vene õppekeelega Peebu kooli ning 1912. aastal Viljandi Eesti Haridusseltsi eesti õppekeelega tütarlastekooli, mille ta lõpetas 1916. aastal. Ta jätkas õpinguid vene õppekeelega Viljandi Naisgümnaasiumis, mis muudeti 1918. aasta saksa okupatsiooni ajal seitsmeklassiliseks. Õpingute jätkamiseks moodustas Alma Ruubel koos teiste tütarlastega kaheksanda klassi kursuse õppijate rühma, mis kutsus endale eraldi õpetajad. Saksa okupatsiooni lõppemise järel alustas Viljandis tööd Viljandi Linna Tütarlaste Gümnaasium ning nimetatud rühm arvati sealse kooli kaheksandasse klassi. Selle lõpetamisel 1919. aastal sai Ruubel õiguse astuda kõrgkooli.

Ta astus Tartu Ülikooli juures korraldatud suvistele õpetajate ettevalmistuskursustele ning 1919. aasta augustis valiti ta juba Pärnu Kaubanduskooli matemaatikaõpetajaks. Järgmisest õppeaastast töötas ta õpetajana Viljandis oma vanas koolis. Ruubel jätkas õppimist ka ülikooli juures läbi viidud kursustel ning lõpetas need 1921. aastal.

Ta astus Tartu Ülikooli 1926. aastal. Algul teenis ta raha järeleaitamistundide andmisega, aga 1929. aastal kutsus professor Gerhard Rägo ta matemaatika instituuti assistendiks, kuigi ta oli alles kolmanda kursuse tudeng. Sellega sai Ruubelist Tartu Ülikooli esimene naisõppejõud matemaatika alal. 1932. aastal lõpetas ta ülikooli cum laude.

1935. aastal soovis ta asuda uurima numbriliste ja graafiliste meetoditega seotut. Professor Rägo soovitas talle John Couch Adamsi meetodit diferentsiaalvõrrandite numbrilise integreerimise kohta ja hiljuti avaldatud Richard von Misese veahindamise võtet nimetatud meetodile. Valminud tööd pidas Rägo sobivaks magistritööna esitamiseks. Ruubel sai magistrikraadi matemaatikas 1936. aastal. Tema väitekiri "J. C. Adamsi meetod harilikkude diferentsiaalvõrrandite numbriliseks integreerimiseks" atesteeriti 1946. aastal ümber ja ta arvati füüsika-matemaatikakandidaadiks.

Pärast ülikooli lõpetamist jätkas Alma Ruubel seal töötamist, esiti vanemõpetajana ja hiljem dotsendina (kutse 1949). Ta õpetas teoreetilist mehaanikat, rakendusmatemaatikat arvutus- ja graafilisi meetodeid, tõenäosusteooriat, analüütilist, diferentsiaal- ja kujutavat geomeetriat ning kõrgemat matemaatikat. Ta töötas ka juhtivatel kohtadel, olles kateedri juhataja, matemaatika-loodusteaduskonna prodekaan ja dekaan, aspirantuuri juhendaja ja metoodilise nõukogu juhataja.

1952. aastal avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia kujutava geomeetria kateeder ning Ruubel kutsuti selle juhatajaks. See võimaldas tal keskenduda oma meelisainele. Samas jätkas ta 1955. aastani tööd ka TRÜs dotsendina. Hiljem, 1969. aastal kutsuti ta küll veel kolmeks aastaks TRÜ matemaatikateaduskonna teadusliku nõukogu liikmeks.

EPA jõudis ta matemaatika uue haru, nimelt kõverkiirelise kujutava geomeetria rajamiseni. Ta esines selle tutvustamiseks paljudel teaduskonverentsidel Moskvas, Leningradis, Tallinnas ja Tartus ning avaldas brošüüre ja artikleid.

Alma Ruubel kuuekümnendates eluaastates

Pärast kujutava geomeetria ja graafika kateedri ühendamist teiste kateedritega töötas ta kuni 1968. aastal pensionile minekuni ühendkateedri dotsendina ning juhatas kujutava geomeetria ja graafika sektsiooni. Pensionärina pidas aeg-ajalt loenguid ja osales õppemetoodilise töö korraldamises kuni 1973. aastani.

Alma Ruubel suri 1990. aastal samal päeval J. C. Adamsiga. Ta on maetud Vana-Jaani kalmistule Tartus. Samasse on maetud ka tema filoloogist vend Hans Ruubel (1894–1993).

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: kõverjoonelise projitseerimise meetodid, nende omadused ja rakendused, diferentsiaalvõrrandite graafilise ja mehaanilise integreerimise ja kujutava geomeetria projitseerimismeetodite rakendamine. Ta oli üks kõverjoonelise projitseerimise suuna rajajaid.

Avaldas artikleid koostöös Sinaiida Riivesega, kes oli tema kolleeg Eesti Põllumajanduse Akadeemia kujutava geomeetria kateedris.

Teoseid

• Ортогональная окружностная проекция. Tartu, 1958
• Комплексные чертежи криволейных проекций. Tartu, 1961
• Обобщенная аксонометрия. Tartu, 1967
• Koolimatemaatika 1. Tartu, 1979.

Kirjandus

• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 388
• II, 155
• EE 14, 440
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 241
• Dotsent Alma Ruubel 65-aastane. // Matemaatika ja kaasaeg 4. Tartu, 1964, 96–97
• Ruubel, A. Minu mälestusi. // Matemaatika ja kaasaeg 21. Tartu, 1978, 38–50
• Matemaatika ja kaasaeg 22. Tartu, 1984, 16–34
• Alma Ruubel 90. // Eesti Metsaseltsi aastaraamat 1989. Tartu, 1990, 67–74.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

• Foto 1928. aastast

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.