Alfred de Rothschild

(Ümber suunatud leheküljelt Alfred Rothschild)

Alfred Charles vabahärra de Rothschild (20. juuli 184231. jaanuar 1918) oli Briti pankur, kunstikoguja ja filantroop.

Ta oli Rothschildide suguvõsa liige, Lionel de Rothschildi ja Charlotte von Rothschildi teine poeg.

Haridus muuda

Alfred õppis King's College Schoolis ning kaks termi Cambridge'i ülikooli Trinity College'is matemaatikat. Ülikoolis sõbrunes ta eluks ajaks Walesi printsi ja tulevase kuninga Edward VII-ga.

Karjäär muuda

21-aastaselt asus Alfred tööle pangas N M Rothschild & Sons Londonis New Courtis. Seal õppis ta isalt pangandusäri ja rajas suhteid Euroopa pangandusringkondades.

1869. aastal sai ta 26-aastaselt Bank of Englandi direktoriks ning jäi sellesse ametisse 1889. aastani. Ta oli esimene juut sellel ametikohal ja järgmine tuli rohkem kui viiekümne aasta pärast. Selle ameti sai ta sellepärast, et Governer of the Bank of England tahtis Rothschildidega suhteid hoida. Ametist vabastamise põhjuseks oli järgmine seik. Alfred maksis ühe 18. sajandi Prantsuse maali eest väga kallist hinda, sest vahendaja kinnitas, et ka tema oli maksnud väga palju ega saa peaaegu üldse kasumit. Mõne päeva pärast sai Alfred teada, et kunstimüüjal on konto mainitud pangas. Ta uuris välja, et kunstimüüja maksis tegelikult maali eest tühise summa ning teenis hiigelkasumi. Alfred levitas seda juttu linna peal.[1]

1889. aastal määrati ta esimeseks Londoni krahvkonna High Sheriffiks.

1892. aastal oli ta Briti valitsuse üks esindaja rahvusvahelisel rahakonverentsil Brüsselis, millel räägiti bimetallismist. Hiljem korraldas ta rea mitteametlikke kohtumisi Briti ministrite ja Saksamaa diplomaatide vahel, et aidata kaasa Suurbritannia ja Saksamaa lähenemisele. Enne Esimest maailmasõda oli ta Austria peakonsul Suurbritannias.[2]

Heategevus muuda

Ta annetas Rahvusgaleriile ostude jaoks raha.

Ta oli ka Rahvusgalerii ja Wallace'i Kogu nõukogu liige.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Ta oli sünnipäraselt judaist.

1879. aastal päris Alfred isalt 5,7-ruutkilomeetrise mõisa, mille keskus oli Haltonis Buckinghamshire'i. Et Alfredil maakodu ei olnud ja mõis seda ei pakkunud, laskis Alfred ehitada prantsuse lossi stiilis maja. Ehitus algas umbes 1880 ning jõudis lõpule juulis 1883. Alfred jäi elama Londonisse Seamore Place'i ning kasutas ainult üks kord Halton House'i seltskondlikul otstarbel.

Alfred oli elumees ja dändi ning kunstinautija, kes jagas Walesi printsi huvi hobuste, näitlejannade ja ööelu vastu.

Alfred de Rothschildil oli suhtest Marie Boyer Wombwelliga abieluväline tütar Almina, kes abiellus 1895. aastal 19-aastaselt George Herberti, viienda Carnarvoni krahviga. Isa andis Alminale kaasavaraks 500 000 naela, mis võimaldas rahalises kitsikuses oleval väimehel säilitada oma suguvõsa Highclere'i loss, mis sai 2010. aastast tuntuks ITV sarja "Downton Abbey" võttekohana.[3]

Alfred de Rothschild oli Alfred Ayeri vader.

Vanemas eas ei olnud Alfredil hea tervis. Ta suri pärast lühikest haigust 75-aastaselt. Ta maeti Willesden juudi kalmistule Willesdenis Põhja-Londonis.

Märkused muuda

  1. Virginia Cowles. The Rothschilds: A Family of Fortune, London: Futura Publications 1975, lk 159.
  2. Kelly's Handbook to the Titled, Landed and Official Classes, Kelly's 1913, lk 1487.
  3. Lady Almina and The Real Downton Abbey

Kirjandus muuda

  • T. G. Otte. "He interviews the Ambassadors": Alfred de Rothschild, High Finance and High Politics in Victorian Britain. – John Fisher, Antony Best. On the Fringes of Diplomacy: influences on British foreign policy, 1800-1945, Ashgate Publishing: England and USA 2011.

Välislingid muuda